Ülesoolatud supist, selle maitse ennistamisest ja rikastamisest

Kõigepealt sellest, miks meie (ja mitte ainult meie) supp on üle soolatud.

Seda tegi ahjualune, kes pääses poti ligi ja kühveldas supi sisse mitu head kamalutäit soola. Enne seda aga jõudis ta potist pealegi hulgaliselt kulbitäisi ammutada ja oma põhjatusse kurku neelata, nii et pott jäi pooltühjaks. Kes teab, kui palju ta veel oleks soola kühveldanud, kui tal vahepeal toss poleks välja läinud.

Mida teha, kui iseenesest kõlblik supp on liialt soolane ning kõigele lisaks on seda vähevõitu?

Loomulikult tuleb teha juurde ja supile lisada piisav kogus maitsestamata puljongit! Oma, mitte võõrast.

Tõsi, supi vähesuse juures võib ajutise hädaabinõua seda ka mujalt tuua, kuid serveerida eraldi nõus, mitte enda omaga segada. Hiljem võib omakorda meie supp kusagil samamoodi abiks olla.

Oletame, et hakkamegi tegema ettevalmistusi supi maitseomaduste ennistamiseks. Kõigepealt arutame, milline tehnoloogia on puljongi hulga suurendamiseks parim, siis töötame selle välja ja lõpuks rakendame. Mis edasi?

Esiteks peame olema valvsad, sest ahjualune on toibunud ning siin-seal juba laamendanud. Tõenäoliselt hakkab ta juba eos nõudma soola hulga suurenemist proportsionaalselt puljongi hulgaga või püüab seda lausa ise teha.

Kindlasti leidub "eksperte" laiast maailmast, kes leiavad, et supikomponentide proportsioonide muutmine on inetu, et ahjualune on tegelikult hea kokk, kes meie elu paremaks muutis ning keda tema loometöö vilja muutmine oma tänamatuses teenimatult solvaks.

Tõenäoliselt ei ole see pahatahtlikkusest - paljud lihtsalt ei ole ise pidanud selle ahjualuse "täiendustega" suppi sööma.

Kohapealsete "ekspertidega" on asi muidugi kurvem, sest mõnedki neist püüavad meid veenda, et ülemaitsestatud supp on üleilmne trend, meie aga peame trendiga kaasas käima ja kuna meil on see võimalus, siis olema lausa eriti trendikad! Jääb ainult loota, et kui mõni neist tundubki ahjualusega kokku mängivat, siis on see teesklus viimase lollitamiseks ja ahjualune ka tegelikult piisavalt loll.

Võidakse isegi väita, et me tahame kindlasti soola hulka vähendada, nagu mitmel pool maailmas varemgi on püütud teha. Lihtsalt sellepärast, et nii on varem tehtud. Aksioom!

Tegelikult talitame meie täpselt vastupidi. Oleme soolaeemaldajate vastandid! Seda tuleb neile "ekspertidele", eriti aga nende tänulikele kuulajatele aegsasti, valjuhäälselt, aeglaselt ja korduvalt selgeks teha. Supp tuleb tagasi söödavaks muuta, kuid selleks ei ürita me soola hulka vähendada, vaid põhiainese ehk puljongi hulka suurendada, sest teisiti ei ole võimalik ja mage supp ei kõlbaks ka kuhugi! Soolal pole iseenesest viga midagi, aga liialt suur kontsentratsioon võib ta paljudele vastikuks muuta ning allergiatki tekitada.

Paha ei teeks, kui soovitaksime ka neil endil samamoodi toimida, kui nad leiavad, et midagi on nende supis üleliia.

Muide - soola domineerimine maitseainena jätaks supi maitse ühekülgseks, sestap on vaja ka teisi maitseaineid, et üks domineerima ei jääks ja supp huvitavam saaks. Jällegi parajal määral.

Aga äkki jääb supp liialt vedel? Võib-olla esialgu küll, aga seda viga jõuame parandada edasise töö käigus. Enne tuleb olemasolev söödavaks muuta.

Siia lõppu parafraseerigem üht poliitikut: "Need jõud maailmas, kes on seisukohal, et igas potis peaks olema üks ja sama supp, kus kõiki komponente on võrdselt, vajuvad niikuinii minevikku."

Pole välistatud, et minevikku vajub ka ahjualune, kellel on paraku aegade jooksul õnnestunud üle soolata ja lausa hõivata kümneid võõraid supipotte, kusjuures mõne neist supist lausa tilgatumaks süües.