Peegeldaja

Actamaal

2012-02-12T11:14:00.001+02:00

Euroopa – suur kunstnik –
on maalinud valmis
ilusa acta
lummava acta
lausa heksaptühhoni
elava ja kõnetava
kujutelmi ergutava
kaua tehtult kaunikese
miks sa seda ometi
ei taha oma seinale?

Lõpetada Riigikogu valimistel kautsjoni nõudmine

2012-02-12T00:41:00.001+02:00

Lõpetada Riigikogu valimistel kautsjoni nõudmine. - see idee osalusveebis väärib igati toetust.

Idee esitaja Andres Laiapea kirjutab:

Praegu kehtiv Riigikogu valimise seadus näeb ette, et kandidaat registreeritakse üksnes juhul kui on tasutud kuupalga kahe alammäära suurune kautsjon. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 ütleb aga, et kedagi ei tohi diskrimineerida varalise seisundi tõttu. Näib, et Riigikogu valimise seadus riivab põhiseadust, sest sellega on sisuliselt kehtestatud varanduslik tsensus poliitikas osalemiseks. Selle vastuolu kõrvaldamiseks teen ettepaneku loobuda kandidaatide registreerimisel kautsjoni nõudmisest. Selle asemel võib nõuda näiteks toetusallkirjade esitamist, nagu seda tehakse mitmetes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

E-riik: mis vahe on saatmisel, saatmisel e-postiga ja jagamisel?

2012-02-11T14:16:00.001+02:00

Võin oma kogemuse põhjal kinnitada, et kodanikuportaali eesti.ee alajaotus Minu asjad / Minu dokumendid üldjoontes töötab nii, nagu peaks. Nii õnnestus mul saata oma dokumendikeskkonnast üks kultuuritoetuse kasutamise aruanne otse Rakvere Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi (nemad kasutavad Postipoissi), koormamata selleks kellegi e-postkasti. Sinna jõudis see dokumendivahetuskeskuse (DVK) kaudu (mis asi see on, selle kohta peaks materjale küllalt leiduma).

Tõsi, mitte päris probleemitult. Millegipärast nägid linnavalitsuse ametnikud seda oma Postipoisis pealkirjaga “dvk-136519.xml: ei leia dokumendi liiki (Avaldus / Taotlus)” ja pidid pealkirja ise käsitsi õigeks muutma (dokumendi liigiks on Rakvere LV-s pandud “Kiri”). Nähtavasti on portaali tegemisel eeldatud, et kodaniku saadetav dokument PEAB juba saatmisel olema liigitatud ning et kodanik ei saadagi asutustele muud liiki dokumente kui “Avaldus / Taotlus”. Teine küsimus on muidugi, miks pidi see veateade asendama dokumendi õiget pealkirja. Vastust otsitakse. Rakvere linnaametnikud koos Microlinki rahvaga püüab jõuda selgusele, kus on viga, kas viga on Postipoisis või DVK-s / eesti.ee –s ning leida lahendust (kui see juba leitud pole).

Eeltoodu on siiski väike mure. Tänu oma kasutajakogemustele oskasin loogiliselt mõeldes aimata, mismoodi peaksin toimima selleks, et aruanne linnavalitsusse jõuaks. Aga kuidas tuleks toime inimene, kes püüab esimest korda elus oma dokumendikeskkonnas toimetada ega oska vormivälja ühesõnalisest sildist välja lugeda funktsiooni, mis selle taga peitud ega julge katsetada?

Abiinfo, vähemalt sellist pealkirja kandev alajaotus on olemas. Loeme, milliseid võimalusi kätkeb endas menüü “Minu asjad”. Selle all on kirjas:

“Minu dokumendid - teenus, mille abil saab riigiportaalis luua ja allkirjastada dokumente. Samuti on võimalik jagada dokumente teistele allkirjastamiseks, saata otse vajaliku asutuse dokumendihaldussüsteemi ning saata ametliku e-posti vahendusel.”

Väga tore, kuid kahjuks oleme dokumendi vormiga töötades sama targad.

Oletame, et dokument on loodud ja kõik vajalikud failid lisatud. Paneme allkirja. Tehtud. Aga edasi? Näeme muu hulgas järgmisi vormielemente:
1) Saajad:
2) Saada e-postiga
3) Jaga

Kasutajal tekib küsimus: mis vahe neil on? On vaja, et dokument jõuaks asutusse. Kas saajate lisamine on eeltoiming e-postiga saatmisele – lisan saajad ja siis vajutan nupule “Saada e-postiga”? Alles töö käigus saab ta teada, et saaja ja e-posti aadress on eri asjad. Hüva. Vaatab siis abiinfost järele ja saab teada, mida teenus Minu dokumendid võimaldab.

Oot-oot – aga siin pole ju öeldud, mida see kõik tähendab ja KUIDAS seda kõike teha! Kus see DVK kaudu saatmine käib? Ja mis vahe on saatmisel teistele kasutajatele ja jagamisel kasutajate vahel? Siiski – teises abitekstis oli midagi veel kirjas. Teeme selle “Menüü Minu asjad kasutamisest” lahti. Muidugi, meelde tuli! Dokumente jagatakse teistele allkirjastamiseks ja neid võib saata ametliku e-posti vahendusel. Pilt on selgem. Huvitav, miks ei võinud see kõik olla ka Minu dokumentide abitekstis kirjas…

Aga ikkagi - kus see koht on, kus ma saan saata dokumendi otse asutuse dokumendihaldussüsteemi? Teises abitekstis räägitakse saatmisest ja vastuvõtmisest DVK kaudu. Kas see on seesama? Või peetakse silmas saatmist ametliku e-posti kaudu? Või on see kõik peidus nupu “Lisa saajad” all? Ja kui ongi, siis kust ma tean, kas see asutus või firma kasutab dokumendihaldussüsteemi, st kas minu dokument ikka laekub neile DVK kaudu?

Proovime järgi. Vajutame nupule “Lisa saajad”. Meile avaneb väikeses aknas selline vorm:

Nüüd tuleb välja, et saaja(te) lisamiseks tuleb mul kusagilt leida asutus(t)e/firma(de) registrikood(id). Ega ei tule kohe selle peale, et nende leidmiseks on võlusõna “Kontaktid”. Aga oletame, et kasutaja oli nii nutikas. Leidis sobiva koodi. Kopeeris lahtrisse, kirjutas EE ette ja salvestas. Paraku ei ole sellele asutusele võimalik dokumenti niimoodi saata. See selgus alles nüüd (asendasin siin tekstis päris koodi pseudokoodiga):

EE12345678 x
Isik/asutus EE12345678 ei ole teenusega ADIT ("Minu dokumendid") liitunud, kuid võite soovitada tal teenusega liituda aadressil https://www.eesti.ee/est/minu/dokumendid

Palju tänu, nii tore oli selle teadasaamiseks pikki minuteid kulutada ja detektiivi mängida. Vanasti oli dokumenti jagades nii, et kui hakkasid kirjutama isikukoodi või registrikoodi (või asutuse nime), siis tekkis automaatne valikumenüü, kust said õige adressaadi valida. Ju see siis rahvale igav tundus. Ei jääks ju mingit töörõõmu, kui ma ei saaks käsitsi kirjutada või kopeerida registrikoode ja neid komaga eraldada. Ära jääks avastamisrõõm: ennäe, kasutavadki teenust! Inimesed muutuksid vist üldse laisaks, kui neil oleksid suure tekstilahtri asemel ees rippmenüü ja nupp “Lisa järgmine saaja” ning rippmenüü näitaks ainult neid asutusi, kuhu saab läbi DVK dokumente saata?

Nali naljaks, aga kodaniku dokumendivormi täiustamist tuleks tõsiselt kaaluda. Võib ju olla, et disainerite ilumeel ei luba kirjutada vormiväljade juurde selgitavaid tekste (küsimusmärgiga link abitekstini ehk kuidagi läheks läbi) ning pikk sisestusnupp à la “Lisa DVK kaudu saajad” paneks neid nina kirtsutama. Võib ju olla, et keskkonda turundav ametnik oskab kirjutada ilusa üldtutvustuse, nö reklaamteksti, kuid pole proovinudki kasutamisjuhendit koostada… Kas poleks aga õigem ohverdada teatud osa ilust otstarbekuse ja arusaadavuse nimel? Ning luua arusaadavaid kasutusjuhendeid, pannes kokku PR ja IT pead?

P.S Kuidas saadakse või antakse tagasisidet menetlusstaatuse kohta – selle kohta ma hetkel vastust ei saanudki. Kas see toimub ainult “ametlike vormide” osas või peaks ka näiteks Rakvere Linnavalitsuse Postipoiss mulle sellist infot “Minu dokumentidesse” saatma?

____________

Teemaväliselt: kui keegi juhtub Google Chrome’i kasutades kuhugi id-kaardiga sisse logima ja esimese hooga avaneb selline ekraan:

siis ei ole vaja pead kaotada, vaid veidi oodata ja klikata lingile “Taaslaadi see veebileht hiljem”. Miks selline vealeht vahel ilmub, ei ole aimu.

Lõpust II

2012-01-15T08:09:00.001+02:00

puhtaks
pühi suu
siis kui see mõjub
tee seda veel
kasvatustöö…

Minu 2011 vol. 2 ehk projektipressiesindaja-heliloomprogeja

2012-01-10T03:49:00.001+02:00

Aasta esimesel poolel käisin tööl ja tegin tööd. Aasta teisel poolel ei käinud tööl, aga mingit tööd tegin ikka. Ei, ma ei hakka filosofeerima teemal “käia tööl või teha tööd” ja et kuidas üks ilma teiseta hakkama saab. Lihtsalt vaatan enesekeskselt tagasi.

Punktöine poolaasta

Igapäevane pressiesindaja töö on minu jaoks teadagi läbitud etapp. Samas on asju, mis võivad selle töö ka sellisel juhul huvitavaks muuta. Kuna lokkas Euroopa Kultuuripealinna aasta, mis tõi Rakverre endaga II Punk Laulupeo, siis sai mulle selle pressiesindajana osaks funktsioone, mida ma varem polnud pidanud täitma. Nii tuli mulle ka kohustus tegelda ajakirjanike akrediteerimisega Punk Laulupeole. Sarnasest tegevusest olen varem mõnel juhul lausa kõrvale hoidnud. Kardan, et olen liiga jäik, kui mulle tundub, et akrediteerimise taotleja on sedapuhku pigem “turist”. Teiseks vajadus mingeid nimekirju koostada… oo õudust.

Õnneks külastas mind päästev idee, mis vabastas mu liigsest tehnilisest tööst ning sünnitas tänapäevale kohase lahenduse. Meisterdasin valmis pressi akrediteerimise süsteemi internetis. Kuna akrediteerimise taotlejad täitsid veebivormi, siis koostasid nad sisuliselt kõik kamba peale tabeli, mis peopäeval lihtsalt välja trükiti ja akrediteerimistelki viidi. Taas oli kasu sisuhaldussüsteemist Joomla! ja selle tublist lisakomponendist Fabrik.

Kõige selle juures jõudsin veendumusele, et ajakirjanduse teavitamine akrediteerimisvõimalustest oli vist üldse kõige tõhusam osa kogu PR-kampaaniast. Jõudsin enne pidu veel tõsiselt põdeda ja kiruda seda, et minu välispressiga suhtlemise oskus piirdub sisuliselt vaid keeleoskusega ja et mulle Välisministeeriumi veeb liialt hilja meenus, mistõttu ma suure osa ajast “jalgratast leiutasin”, otsides kontakte kust juhtus. Seda rõõmsam olin aga nähes lõiku Punk Laulupeost Euronews’i rubriigis “No comment”. Minu ajutine “uus tulemine” Rakvere LV-s sai niimoodi meeldiva punkpunkti.

Korraks tuli siiski veel “tulla”. Olude sunnil pidin lülituma Rakvere kriisimeeskonda ja jõulutormiga seotud pressiteateid koostama, olles ise küll Tallinnas. Imelik oli kirjutada uudise alla, et “ma ei ole küll LV pressiesindaja, kuid olude sunnil olen praegu protsessi kaasatud”. Aga eks seda juhtu paremateski perekondades.

Väsimatu koodiõpilane ja läbikukkunud e-töötu

Õppides kasvab isu. Olin oma teoseregistri saidil välja töötanud etenduse kava koostamise tööriista. Seda sain lausa päriselus proovida, päris kava kokku pannes. Üht-teist õnnestus paremaks mudida teoseregistris endas, iseäranis otsingusüsteemi. Sain ka näiteks selgeks, et sait töötab palju kiiremini, kui osast keeruliste ja mahukate päringutega saadavast infost luua andmebaasis endas vaateid (nö pseudotabeleid) ja php poolseid päringuid läheb oluliselt vähem vaja. Nojah, kui paljukest te sellest aru saite, mis ma siin kirjutasin... Andsin vabatahtlikuna ka oma esimese panuse Fabriku koodi arendamisse (versiooni 3, kasutamiseks J1.7-ga). Ei hakka teid detailidega koormama.

Paradoksaalne, aga kõige selle kõrval ei tulnud mul midagi välja katsest testida e-töötukassat tema kõikide võimalustega. CV tegin küll valmis, isegi kahes variandis (üks polegi otseselt tööalane, vaid nö loominguline), aga kui lõpuks oli põhjust teha töötupäevikusse sissekanne, siis selgus, et olin mingi tähtaja maha maganud ja nüüd ei saagi seda kasutusse võtta. Võimalik artikkel “Kas on kerge olla e-töötu?” jäigi pelgalt ideeks. Mida sa kirjutad, kui üks funktsioon on testimata jäänud.

Aasta lõpus õnnestus aga üllatada mälumängukaaslasi. Jällegi oli mängus Joomla!+Fabrik. Võistkonna “Neljapäev” tarvis valmis veebileht selleks, et mälu jääks alles. Teisisõnu – et kõik küsimused ja vastused talletuksid töö käigus ka ajaloo tarvis, mis hoiaks ära juba esitatud küsimuste kordamise ning et mängu ettevalmistamiseks oleks võimalikult mugavam töökeskkond olemas.

Heliloomne august ja muu kultuuriaasta

Sain 2010. aasta troopilisel suvel teatava loomingulise hoo sisse. Mäletan, et paar olulist ideed sündis augustis, ent need jäid toona toppama ja laagerduma. Tänu ühele rahvusvahelisele konkursile ja selle tähtajale suutsin alles märtsis ületada surnud punkti ning kirjutada valmis “Sanctuse”. Konkusile ma seda siiski ei saatnud, sest nagu lähemal uurimisel selgus, oodati seal teoseid topeltkvartetile, “Sanctus” aga on mõeldud kõike muud kui väikesele koosseisule…

Muide, suurema osa oma tööst “Sanctusega” tegin 5. märtsil. See on Neeme Plutuse surma-aastapäev. Selline aastapäev, mida vähemalt mina ei saa käsitleda lahus loomeprotsessist. Olen nüüd siis juba kahel aastal seda tähtpäeva märkinud kas enda varasema loomingu korrastamisega või siis tööga mõne päris uue teose kallal. Tunnen siis hinges rahu ja mõte liigub. Vaimulik “Sanctus” sobis sellesse päeva veel eriti. Rääkimata kammerkoori Solare repertuaarist. 4. septembril oli esiettekanne Kolmainu kirikus festivalil VaiMus.

Maikuus esitleti Neeme plaati ja luuleraamatut. Sekkusin protsessi, etendades muusikuid ja poeete ühendavat lüli esitluse kava koostamisel ning pakkusin laulu “Rahu” Ahti Bachblumile ja bändile esitamiseks. Enamus selle tekstist on Neeme kirjutatud. See oli meie loomingulise koostöö esimene vili. Lisaks sai meie viimaseks jäänud ühislugu “Looda ja armasta” orkestrihäälse fono. Solare laulis seda lugu ning katsetas end lisaks veel kõnekoorina.

Nädal enne esitlust toimus emadepäeva kontsert. “Lase lapsel laulda” oli projekt, mille käigus koguti Virumaa viisimeistritelt seni avaldamata lastelaule. Minu “Riidekapikolli” esitas Felix Verlin, kes laulis ja mängis pika flöödisoolo maha. Tagantjärele mõeldes – jah, oleksin võinud õige vähekene kiirema tempo märkida.

Järgnes punk, siis noorte laulupidu, siis jupp aega vaikust…. ja siis augustitorm, mille eest pean jällegi Neemet tänama. Tema luuleraamatus oli kohti, mis mulle esimesel lugemisel silma hakkasid. Nüüd võtsin raamatu uuesti kätte – ja järsku oli selge, mis peab saama ühest teemast segakoorile instrumentaalsaatega, mis sündis augustis 2010. Mitte “Oma valgust mu tuppa tood”, nagu tööpealkiri, vaid “Lähen üle vee”. Ja kus siis hakkas veel tulema. “Ujun vaikselt” ja “Kevad” meeskoorile, “Väljun” segakoorile, lisaks veel vaimuliku tekstiga “Dominus vobiscum” meeskoorile... Pluss hunnik ideid, millel pole praegu nimegi. See hunnik tahtis kasvades mu enda alla matta.

Augustitormi tagajärgedega tuleb vist veel tükk aega tegelda. Ka pealkirja kandvatega, sest ka need võivad vajada veel pisiviimistlust, ehk juba õige pea. Asusin nimelt koostööle muusikakirjastajaga. Loodan, et käivitub projekt, mille tuules saavad lisaks mulle ka teiste siinsete autorite tööd veidi laiemat levikut. Pean aga ikkagi enda töödest alustama.

Praegu olen paraku rohkem silmitsi hoopis detsembritormi tagajärgedega, mis olid üsna valusad. Või oli see karistus “saatanlike” värsside eest (“Nälkjad”), millega oma isiklikule loomeaastale punkti panin? Kõrvakuulmine ikkagi õnneks taastub tasapisi, aga aastavahetusel oli see kaduvväike ja valu suur. Probleem tipnes pealegi ühe kummalise vahejuhtumiga, kuid see jääb juba alanud aastanumbrisse.

Minu 2011 vol. 1 - ekskursioon Saksa aega ja piilumine esimesse NL aastasse

2012-01-08T20:16:00.001+02:00

Leidsin lõppeval aastal internetiavarustest üles dr. Hjalmar Mäe mälestused Saksa okupatsiooni ajast (ja mitte ainult), samuti suurteose “Eesti rahva kannatuste aasta”. Hiljaaegu seadsin sammud raamatukokku ja laenasin veel Oskar Angeluse mälestusteraamatu takkapihta. Nende ja mitmete muude allikatega (internetis) tutvumise tagajärjel muutus oluliselt “värvilisemaks” minu senine kahvatu või lausa valge laik Eesti ajaloos. Esimesest nõukogude aastast meenutatakse ju tänapäeval pelgalt 1940. aasta suvesündmusi ning 1941. aasta küüditamist. Järgneva aja käsitlused keskenduvad sõltuvalt käsitlejast kas sõjasündmustele või siis okastraaditagustele asjadele.

Samas on selge, et rohi kasvas ka aastatel 1940-41 ja 1941-44. Ning Eestis toimus asju, millel võis küll olla otsene seos okupatsiooniga, ent mitte tingimata võõrvõimude repressioonide või vabadusvõitlusega. Olgu siis tähtsates kabinettides, tänaval või kultuuritemplites.

Eesti rahva kannatuste aasta - netiväljaanne

Saksa okupatsiooni aja vaieldamatult hea külg oli see, et eestlastel jätkus piisavalt aega talletamaks mälestusi esimesest nõukogude okupatsiooni aastast. Mälestused olid ju toona värsked ning inimestel meeles sellised üksikasjad, mida aastakümneid hiljem poleks ehk enam mäletatudki. Selles mõttes võib "Eesti rahva kannatuste aastat” pidada vägagi väärtuslikuks. Pealkiri, just see “kannatuste” võib küll jätta väära mulje, nagu vaataks neist ridadest vastu vaid must masendus. Tegelikult pole seal kitsi oldud ka päris lõbusate seikadega. Kasvõi muidu haudvaikse teatripubliku (oli 14. juuni õhtu 1941) naerukrambid, kui ühe etenduse naistegelane tuli lavale täpselt samasugustes riietes ja valge baretiga, nagu need nõukogude mammid, kes toona uudse nähtusena Tallinna tänavapilti olid ilmunud. Rääkimata juba maiparaadietendustest ja muust nõukogude koomikast.

Rahvussotsialistlikust propagandast raamatus pääsu pole, kuid õnneks eristub see tervikust üsna selgelt. Rahvussotsialistliku Saksa režiimi püha lehm oli juutide vihkamine ning sellega pidi ka raamatu koostaja arvestama - tõstma juutide rolli nõukogude võimu kehtestamises ja võimu kuritegudes esile nii palju kui võimalik ning loomulikult vaikima sellest, et 14.06.41 küüditati 10% Eesti juutidest ning otse loomulikult mitte iitsatama, et veel 28. augustil 1941 (!) mõisteti rühm sioniste süüdi “katses luua Palestiinas kodanlik riik” ning kaks süüdimõistetut hukati. Samas ei ole põhjust arvata, et raamatus oleks mindud otseselt valetamise teed. Võimalik, et need inimesed, kellest jutt on, neid tegusid ka tegid.

Isegi kõik raamatus mainitud juudid ei esine hävituspataljonlastest röövlitena või muidu kurjuse kehastusena. Näiteks kultuuritegelane (Aleksander?) Viner, kes pidi ette valmistama Eesti kunstidekaadi Moskvas. Justnagu halvustavas toonis märkused tema aadressil on läbinähtavalt “poliitkorrektne kombetäitmine”. Tema loo sisu aga iseloomustab pigem nõukogude süsteemi kui juuti. Lugu oli järgmine: kõigepealt olevat tema Eestisse tulnud eelarvamusega, nagu oleks tegemist mingi mahajäänud kolkaga, kuid siinset kultuurielu ja kaubandust nähes sattunud hoopis suurde vaimustusse ning hakanud väga tihedasti Tallinna külastama. Too asjaolu äratanud aga punavõimude tähelepanu. Vinerile pandud igaks juhuks üks “seltsimees” abiks ja püsivaks saatjaks. Pärast “kaaslase” ilmumist oli Vineri suhtumine Eesti kultuurielusse otsekui nõiaväel kriitiliseks muutunud… Tüüpilise kultuuritegelase argipäev Stalini-aegses NSV Liidus.

Võin veel lisada, et ma ei tea muud allikat, mis vahendaks nii põhjalikult juuniküüditamises osalenute mälestusi toimunust, sealhulgas sellest, kuidas nemad küüditamisse kaasati. Aga ülejäänu jätan lugejale avastamiseks. Ja lugeda on üksjagu.

Kolmas Reich Mäe ja Angeluse mälestustes: iseenda oksa saaginud globaalne intriigipesa

Küsite kindlasti, et kuidas muutis minu suhtumist Saksa aega tollase Eesti Omavalitsuse juhi Hjalmar Mäe ja sisedirektori Oskar Angeluse mälestusteraamatute lugemine? Vastus: sinna ja tänna. Mulje, et saksa-aegsed olud olid justkui läbilõige nõukogude aja erinevates perioodidest, jäi üldiselt püsima. Aga üllatusi polnud vähe. Alljärgnev on mulje eeldusel, et kõik raamatutes kirjapandu vastas tegelikkusele.

Poliitiline tsensuur oli lõdvem, kui seni olin arvanud. Kõige hämmastavam tundus, et natsi-Saksa süsteemis oli olemas vabadus kõrgemalt poolt tulnud korraldustele vastu vaielda, nendega mitte nõustuda. Et Karl August Hindrey, kes oli kõrge SD-lase von Seefeldi kõne tõlkides sihilikult koomiliseks moonutanud, pääses koguni arreteerimisest. Et Estonia teater sai vaatamata Vene autorite mängimise keelule ikka edasi mängida Tšaikovski “Luikede järve”… NSVL-s, iseäranis muidugi Stalini ajal ei oleks sarnased “sigadused” eales kõne alla tulnud.

Teisalt teadsin küll, et Saksa okupatsiooni aegses õigussüsteemis valitses teatav bardakk, aga selle kõrval, mida ma neist raamatutest lugesin, tundus nõukogude süsteem oma käsuliinidega vaat et maailma lihtsaim ja arusaadavaim! Jääb vaid imestada, kuidas suutis kuus aastat sõda pidada ja vallutatud maid hallata riik, kus valitsevate asutuste aur kulus tooli äratõmbamisele üksteise alt, kus käsuliinid jooksid tihtipeale risti üle üksteise ning kus loodi võimustruktuure selleks, et tõestada nende saamatust.

Kolmandaks - rahvussotsialistlike okupantide suhtumine nii kirikusse kui ka omandiküsimusse okupeeritud ida-aladel ei erinenud mitte millegi poolest punaste okupantide omast. Mingeid iseseisvusaegseid omandisuhteid Eestis sisuliselt ei taastatud. Vähe sellest – nagu selgub, oli juhuseid, kus Saksa võimu esindajad põhjendasid omapoolseid vara sundvõõrandamisi Nõukogude seadustega! Ma poleks uneski osanud tulla selle peale, et kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann mingis oma kirjas tsiteerib üliagaralt Leninit ja Stalinit ning viitab NSVL põhiseadusele… Olnuks tollases ajakirjanduses olemas rubriik “Kabinetis sündinud”, siis saanuks sellest kirjast rubriigi põhihitt. Oskar Angelusel igatahes oli taipu see igaveseks ajaks meie ajaloolisesse mällu talletada ning juristidele lõbusat lugemist pakkuda. Tutvuge ja veenduge.

Ning eeldades, et Hjalmar Mäe midagi juurde ei luuletanud, jääb vaid imetleda tema intrigaanivõimeid ja šantažeerimisoskust, mis aitasid tal vaatamata tema olematule võimule mõningaid sakslaste lollusi Eestis ära hoida ning sealjuures veel ellugi jääda.

Need kaks raamatut – Hjalmar Mäe “Kuidas kõik teostus. Minu mälestusi” ja Oskar Angeluse “Tuhande valitseja maa. Mälestusi Saksa okupatsiooni ajast 1941-1944” - erinevad teineteisest niivõrd, kuivõrd esimeses on poliitiku ja teises ametniku mälestused. See peaks mõndagi ütlema nii stiili, teemaderingi kui ka nö inimlike momentide rohkuse, emotsionaalsuse ja huumori osakaalu kohta. Näiteks kui Angeluse raamatu värvikaim osa on eespool viidatud “kabinetis sündinu”, siis Mäe raamatu “kirss tordil” on peatükk Johannes Kaarepist – erakordsete ennustajavõimetega mehest, kes enda sõnul vahendas teateid Jumalalt ning kes pääses ainsagi kriimuta nii NKVD kui ka Gestapo ülekuulaja käest. Ja veel - meile, kes me ikka aeg-ajalt Google abil tõlgitud kirjadega kokku puutume, on huvitav teada, et see ei kujuta endast midagi uut siin päikese all. Samalaadseid tõlkepärleid sündis juba Saksa ajal, Google tõlkemootori aset täitsid toona Kolmanda Reich'i kontoritibid kohusetundlikult sõnastikke lapates. Kahjuks pole Mäe raamatus (vähemalt selle netiversioonis) originaalteksti ja selle tõlget, mille tagasitõlkega saksa keelde oli ta naerutanud von Roques'i ja teisi ametimehi.

Sõltumata sellistest erinevustest kumab aga kummastki raamatust rohkem või vähem läbi sarnane tõdemus – natsid jätsid kasutamata võimaluse näidata end Vene võimu all olnud ikestatud rahvastele tsiviliseeritud päästeinglina ja saada endale motiveeritud liitlasi, rippudes selle asemel kiivalt oma rahvustega seotud kinnisideede küljes, lahterdades neid igatpidi ning keelates üldse rahvusluse kõigile teistele peale sakslaste. Rahvussotsialistlik Saksamaa tegi seega ise kõik endast oleneva, et okupeeritud idaalade elanikud neile selja (ja mõnel pool relvad nende vastu) pööraksid ning et Saksamaa sõja kaotaks.

NSV Liidu lagunemine ja sellele eelnenu näitas, et sakslaste sellisest kogemusest polnud vähemalt Kreml küll õppust võtnud. Ja kas seda tänanegi Kreml suudaks? Impeeriumid kipuvad ikka ühele ja samale rehale astuma.

Nälkjad

2011-12-28T02:21:00.002+02:00

kord kevadel Tartus kui päev oli pikk
ja said üha kaunimaks naised
seal vedeles pargis maas saatana sitt
must nahkne ja rõvedalt haisev

see lade võis olla küll üksjagu vana
nii vana et elu ta's tekkis
kolmjalgsed ja mustnahksed nälkjad oh pagan
aegluubis end vedasid hekki

seal inimhulk treppidel liikus küll rampsi
kuid keegi ei tundnud ei näinud
peaks aimama siingi vist saatana jampsi
sest kuhu neil tajud on läinud

kas tähendust oli sel kõigel ei tea ja
mis tulevik tõi pole andmeid
võis uskuda näiteks et Eestil ei vea ja
on lahkumas tuhandeid andeid

kuid saatana sitta ei näe enam keegi
kui hästi ka otsiks või vaataks
kõik nälkjad on lahkunud mitmesse leeri
et elus meid salaja saata
Jaanus Nurmoja
28.12.2011

Unes: kahe tarva hirmuvalitsus ja hukk

2011-11-29T00:20:00.001+02:00

Jõudsin juba kartma hakata, et huvitavad unenäod on mu maha jätnud. Aga möödunud öö andis lootust, et kõik pole siiski kadunud! J.N.

Olin mis iganes seltskonnaga mis iganes üritusel kusagil, kus maastik tasahilju kõrgmäestikuks näis arenevat. Meie peatus- ja peopaik oli ühe sellise mäe nõlval tumepruunis puidust hoonetekompleksis. Olime seal sees natuke ringi vaadanud, kui kuulsime hirmsat müdinat ja hädakisagi. Raske oli aru saada, kas see tuli maja seest või õuest. Samas rääkis keegi midagi inimesi ründavast hiigelpullist ja kutsus teisi akna juurde.

Tõepoolest – meist pisut allpool oli õues tohutu suur pull, selleks korraks vist juba maha rahunenud. Vaatasin teda ja mõtlesin, et midagi on nagu tuttavlikku. Tarvas? Väga sedamoodi…

Peagi tuli minu juurde üks naisterahvas meie seltskonnast, kes oli turninud mööda sealset seiklusrada. Ta pani oma videokaamera videot näitama ja rääkis: “Kõlgun mina vaikselt nööride otsas, ronin ja filmin. Kaamera vaatab juhuslikult allapoole – ja mida ma näen?” Samal ajal ilmus ekraanile seesama – keha pruun, sarved pisut heledamad. Vaade oli temale otse ülalt ja tundus, et see naine rippus temast vaid mõni meeter kõrgemal. “Kuule, sul läks ikka hästi, oled elu ja tervise juures,” ütlesin selle peale.

Peagi oli meie kõigi kord üllatuda. Pidime liikuma läbi mingi ruumi, mis, nagu selgus, läks ühest otsast sujuvalt üle laudaks. Ning seal ta seisis, tagumikuga meie poole. Või õigemini nemad – kaks tarvast, üks neist lehm tohutu suurte udaratega. Korraks kargas pähe vallatu küsimus – nii, kes meist lüpsma läheb? Aga tegelikult oli asi naljast kaugel. Piirded olid küll ees, kuid meil polnud põhjust uskuda, et see metslane tigedaks saades sealtkaudu lahti ei pääse.

Läbisime selle “lauda eesruumi” nii kiiresti kui saime. Hakkasin just ust meie selja taga kinni panema, kui kostus jälle tuttav müdin ning maa värises. Surusin ühe käega ust kinni ja teisega püüdsin haaki ette panna, ehkki mis sellest kasu oleks olnud…

Meid siiski rünnak ei tabanud. Leidsime ohutu raja ja jõudsime allapoole, mäe jalamile. Meie teada tarvas sinna ei pääsenud. Mäe tipp oli lumine, päike paistis. Heitsime pilgu mäe otsa ja seal – ennäe – olid mõlemad platsis! Nii pull kui ka lehm! Vaade oli aga tõepoolest peaaegu nagu Rakveres vaade Tarva monumendile. Aga see mägi oli mõnevõrra kõrgem. Olgem ausad – need kaks mõjusid seal ülal suursugustena. Unistasin, et nad oleksidki skulptuurid.

Järgnev elamus aga kaalus kõik muu üle.

Mööda mäeharja tulid tarvapaari poole eite-taati, mõlemad pööratud nahaga kasukates. Nad olid hiiglased! “Nemad ongi vist omanikud või vähemalt talitajad,” sosistas rahvas. Habemik taat, allalastud kõrvadega läkiläki peas ja lai naeratus näol, astus kasukahõlmade lehvides tarvaste vahele ja… haaras nad kaenlasse! Jõllitasin toimuvat, suu lahti. Vanamees naeris nii, et mäenõlvad vastu kõmasid ning tegi oma baritonaalse “ha-ha-ha” saatel (kas tõesti Kangro naer?) selliseid liigutusi, nagu valmistuks kuuli tõukama või vasarat heitma. Endal ikka tarvad kaenlas.

“Mida tonti! Kas ta selleks neid kasvatabki, et inimesi terroriseerida? Ja nüüd, kui tarvas tavalisel moel meile ligi ei pääse, kavatseb ta nad mõlemad meie sekka visata?” jõudsin mõelda – ent võisin kohemaid kergendatult ohata.

Vanamees tegi paar aeglast ringi, kuid kaotas tasakaalu ja kukkus ühes oma tarvastega kolinal mäest alla, teisele poole nõlva.

Iga teos väärib avastamist

2011-09-09T02:46:00.001+03:00

Ilmunud ka Virumaa Teatajas 09.09.2011

Nüüd, Arvo Pärdi sünnipäeva aegu on igati paslik mõelda subjektiivselt tagasi sellele, mida olulist on viimase aasta jooksul toimunud Rakvere ja Lääne-Virumaa kultuurielus. Ning miks mitte seda enda jaoks olulist teistega jagada – eriti, kui usud, et sellel olulisel on tähendus ka homme.

Kõige selle kõrval, mis niikuinii eredalt paistis ja kaugele kostis (näiteks Punk Laulupidu) nägin midagi, mida olin ammu tahtnud näha ja sain kohati võimaluse kaasa lüüa.

See miski oli kultuuripärandi kogumine, kohati ka unustatu ülesleidmine. Uue otsimine ja jällegi kokkukogumine. Vähemalt neis valdkondades, mis mind otseselt puudutavad ja kõnetavad.

Rakvere Rahvamaja (nüüdne Rakvere Kultuurikeskus) ja Rakvere Muusikakool kogusid kokku Virumaa autorite lastelaulud – nii uued kui ka sahtlisse unustatud, köitsid nad noodiraamatuks ning korraldasid emadepäeval neist lugudest kontserdi. Kohe järgnes uus kontsert, sest samal ajal sai kaante vahele ja plaadikarpi suur osa Neeme Plutuse pärandist - luuleklubi EOS koos sõpradega andis välja luulekogu ning muusikute abil nägi ilmavalgust CD. Hiljuti kuulsime senikuulmatut luulet ja jällegi kohalikelt autoritelt – see oli EOS-e korraldatud sahtliluule võistluse võitjate autasustamine ning luuleklubi enda taasloomise juubeliõhtu.

Teen veel ühe asjassepuutuva tagasihüppe ajas. Talvel kutsus maavanem Einar Vallbaum enda vastuvõtule Lääne-Virumaa loomeinimesed eri valdkondadest. Rõõm oli seda hulka koos näha ja jõuda järeldusele, et nähtavasti on maavalitsus oma maakonna loomerahva “kaardistanud”.

Pealtnäha võivad need tunduda üksikjuhtumitena, nagu ka näiteks netiraadio.ee ellukutsumine ja mõned muud sarnased sammud üleriigilisel tasandil. Tegelikult aga tasuks neis näha valmisolekut suurema protsessi alguseks, mis võinuks hea tahte korral ehk alata juba kümmekond aastat tagasi, kui hakati rääkima Eesti kultuuripärandi digitaliseerimisest.

Teater, muusika, kino ja kirjandus – neil tuleks netis ühte heita

Olen aga viimased kümmekond aastat olnud seda meelt, et kõik Eesti autorite poolt loodud muusikateosed (vähemalt andmed teadaolevate teoste ja autorite kohta) peaksid asuma ühes avalikus registris sõltumata žanrist, loomise ajast, autori diplomist ja stuudiosalvestuse olemasolust ning olema ühtmoodi otsitavad. Täna on meil mitmeid muusika-alaseid veebikeskkondi, millest igaüks aga toimetab pigem omaette, justkui suletud sahtlis. Või “silotornis”, nagu tavatsevad öelda euroametnikud.

Ühtne register tähendaks, et andmete vaataja saaks igakülgse ülevaate Eesti heliloomingust läbi aegade, saaks pärida mingit üldist statistikat, otsida teoseid ühe või mitme kriteeriumi järgi; saaks teada, kas üht või teist teost on üldse esitatud või millal ja kus on esiettekannet oodata; milliste pealkirjade all on teost veel tuntud (näiteks et Rudolf Tobiase eestikeelne “Eks teie tea” segakoorile on sama mis tema ladinakeelne “Largo” meeskoorile); kas autor lubab arranžeerida või tõlkida … Või avastab keegi kogemata huvitava ja esitamisväärse teose, mida ei teata vaid seetõttu, et metsadetagustest kolmeinimeseküladest ei ole keegi taibanud selliseid teoseid loovaid talente otsida – ning toob teose publiku ette…

Ent muusika ei ole mingi isoleeritud valdkond. Laul on ju tekstiga – olgu siis laul tekstile või tekst laulule loodud. Muusika ja luule (kirjandus) on nagu sukk ja saabas. Filmides kasutatakse ja filmidele luuakse muusikat. Laul või instrumentaalteos võib olla kasutatud teatrietenduses või hoopis ise pärineda ooperist, operetist, muusikalist või balletist. Ja pole mõtet pikalt rääkida kirjanduse, teatri ja kino omavahelistest seostest.

Andmekogu loomine on võimalik, prototüüp olemas. Alustaks Lääne-Virumaalt?

Tegemist oleks niisiis avaliku andmekoguga või andmekogude süsteemiga, mis hõlmaks Eesti autorite teoseid teatri, muusika, kirjanduse ja filmikunsti vallast ning mille iseloomulik omaduste hulgas on andmeseoste paljusus, andmete ristkasutus ja ristviited. Tänase seisuga võin kinnitada, et erinevalt näiteks kümne aasta tagusest ajast on seda võimalik luua vaba veebitarkvara abil. Olen enda jaoks enda veebikeskkonnas loonud ka taolise infosüsteemi prototüübi ning sisestanud sinna peamiselt enda teoseid. Kasutasin selleks veebihaldussüsteemi Joomla ja selle võimsat lisakomponenti Fabrik – rakendusteehitajat, millel on pea piiramatud andmeseoste loomise ja andmete taasesituse-taaskasutuse võimalused.

Keskkond, mille nimi on hetkel “Esituskunstide teoseregister”, asub aadressil www.nurmoja.net.ee/ektr . Kindlasti pole see täiuslik – näiteks muusikateoste liigitamise valikute loomisel tundsin muusikaharidusest tõsist puudust, samuti võib küsitavusi olla andmete struktureerimises. Ja see mitmekeelsus… Teatri ja kino alajaotus on arendamata – need eksisteerivad lihtsalt näitamaks, et nad on sinna mõeldud. Seevastu muusika ja kirjanduse osa on üsna ohtralt sisuga täidetud. Suhteliselt hästi peaks olema lahendatud võimalus esineda avalikkuse ees ainult pseudonüümiga. Tänan Eesti Autorite Ühingu spetsialisti, kes sellele tähelepanu juhtis!

Seega on olemasoleva prototüübiga võimalik tutvuda ning kohalikud viisi- ja värsisepad on teretulnud seda ka katsetama ehk teisisõnu oma teoseid sisestama. Muide, teoseregistri üks väärt omadusi peakski olema see, et kui andmekogude haldajad tegeleksid eelkõige surnud autorite teoste ja muude andmetega, siis elavad autorid saaksid ise oma teoseid lisada ja andmeid hallata ehk teisisõnu lüüa ise kaasa Eesti kultuuripärandi digitaliseerimises. Loomulikult mitte anonüümselt – EKTR-igi saab teoseid lisada ja hallata vaid see, kes on kasutajana sisse loginud ning alustuseks enda isikuandmetega tegelenud. Testijail soovitan seda teha võimalusel kohe alguses ID-kaardiga (kahjuks pole see veel võimalik Mobiil-ID-ga), sest see on mitmel põhjusel kõige mugavam. Lähemad instruktsioonid on saidil kirjas.

Olgu ääremärkusena veel öeldud, et lõin oma registri juurde ka lisavahendi – kontsertide, etenduste ja muude kultuuriprogrammide koostamise tööriista. See leidis edukalt kasutamist ka päriselus, kui valmistati ette Neeme Plutuse raamatu ja CD esitlust. Seegi võtab olulisemad andmed teoseregistrist. Sestap on registris ka nii palju Neeme luuletusi.

Lõpuks – alati küsitakse, kes peaks sellist infosüsteemi haldama? Kui teoseregister oleks üleriigiline, siis poleks siin midagi keerulist. See peaks olema kindlasti riiklik register. Keskne haldaja ehk vastutav töötleja oleks Kultuuriministeerium, sisu haldamine aga toimuks teatri ja muusika osas Teatri- ja Muusikamuuseumis (muusika osas võib-olla ka Eesti Muusika Infokeskuses), kino osas Filmiarhiivis, kirjanduse osas nt Kirjandusmuuseumis ning lisaks elavate autorite endi poolt.

Pilootprojektina oleks arvatavasti kõige mõistlikum alustada Lääne-Virumaalt. Seejärel võetaks registrid kasutusele teistes maakondades ja lõpuks kujuneks välja üleriigiline teoseregister. Kes aga peaks maakonna tasandil asjaga tegelema? Mismoodi selle ellukutsumist korraldada? Minul vastus hetkel puudub. Pean lootma nutikamatele inimestele. Siinmail neid ju ometi leidub.

Elukutseego

2011-05-14T12:13:00.001+03:00

Jaanus Nurmoja, 2011; avaldatud Virumaa Teatajas 14.05.2011

Oo elukutseego,
sa oled suur ja hell
ja iga sinu tegu
on taeva kõrgusel!

Su koha kõigevägevam
on ekstra sulle loond.
Aupaistet kaugelt, lähedalt
näeb sinul lind ja loom.

Su õu on paik nii püha
kui tempel Pühal Maal.
Seal ainult tuulte müha
võib rahu rikkuda.

Miks pidi seda häbi
küll maailm hoomama,
et õuest kõndis läbi
see, kes peaks roomama?

Ta jäi ju päikse ette!
Ta varju õu sai täis!
Su hiilgus sellel hetkel
vist nähtamatu näis...

See teise hoovi tõbras
veel julges teha häält!
Kuid sinu valuhüüet
kas üldse kuuldi päält?

Ta tuleks kohitseda
ja mutta tõugata
nii, et ta iial enam
ei jõuaks lõuata!

Et unustusehõlma
ta igaveseks kaoks.
Ei meenutada kõlba
ta nime... Mille jaoks?

Su hoovi mälukivil
väärt mõtteid on ehk tal,
kuid hoopis sinu nimi
peab seisma nende all!

Ja selle eest - on kindel,
et kanname me hoolt.
Me tsunft on igal rindel
sul truu, su eest ja poolt!

Suur lebotamise päev - miks ka mitte?

2011-04-13T18:00:00.002+03:00

Nägin läinud nädalavahetusel unes, et Rakveres tähistati suurejooneliselt suvise soojuse ootamatut saabumist. Vist umbes pooled lumehanged polnud jõudnud suladagi, kui õhusooja oli juba tugevalt üle 20. Tuult ei olnud, päike paistis läbi kerge uduvine, mis nähtavasti oli lume aurumisest…

Linn kihas inimestest (eriti noortest, siia- ja sinnapoole 20 aasta piiri) ning sündmustest, mis näisid olevat täiesti spontaantselt korraldatud. Keskväljakul küll midagi ei toimunud – seal käis mingil põhjusel remont! - kuid seevastu oli väike lava püsti pandud promenaadile, Tsentrumi kõrvale. Veel eelmisel päeval ei olnud keegi kuulnudki, et midagi peaks toimuma… Vana turuhoone oli avatud ja selle teisel korrusel, Tsentrumi-poolses tiivas tegutses kohvik, mille osa laudu olid ka rõdul. Sealt said inimesed kontserti jälgida, mis ta ka pidanuks olema.

Pidin korraks Kungla tänaval ära käima ja siis kesklinna tagasi tulema. Liikusin mööda Kastani puiesteed ning sain seeläbi veel ühe aktsiooni tunnistajaks.

Noori jätkus ka sellele tänavale. Kust nad küll kõik kokku olid tulnud? Aga nad ei olnud lihtsalt niisama, vaid… pikutasid! Nii kõnniteel kui ka muru peal ohutussaarel, nii hästi nähtavalt kui ka pisut majanurkade või põõsaste taha varjunult, ühe- ja paarikaupa, vesteldes ja vaikides. Päike paistis neile ilusti peale.

Noored olid ette võtnud “lebotamise-aktsiooni”, harjutamaks inimesi mõttega, et rahumeelne peesitaja kõnnitee servas või pargimurul on kõike muud kui see inimene, kellele peaks politsei kutsuma; sellega, et tegemist ei ole mitte millegi ebasündsa, solvava või turvalisust häirivaga. Et kui inimesed lihtsalt kõnnitee servas mõnulevad ega tülita kedagi, siis see näitab hoopis, et linnaruumis on sõbralik ja turvaline õhkkond! Need noored vastandasid end agressiivsusele ja väga selge sõnumiga.

Sain ka ühe naljafoto. Möödudes esimese suvesooja pikutavatest nautijatest märkasin üht reklaami, mis oli põiki üle ohutussaare tõmmatud. Nähtavasti oli see mingi ajalehereklaam, sest kõige suuremas kirjas oli just pealkirjalik lause. Taamal paistsid kolme-nelja pikutaja jalad. Vaatepilt ajas mind naerma ja pilti tegema. Pilt sai selline: all esiplaanil on lause à la “Advokaadid omadega ummikus!”, selle kohal taamal aga umbes neli inimest otsekui jõuetult pikali varisenud, ainult jalad paistavad…

Siinkohal sai unenägu otsa.

Aga mõtted ei lõpe eales. Ehk sai keegi siit mingi idee? Äkki teevadki noored Rakveres ühe aktsiooni, mis vastandub agressiivsusele, sallimatusele ja üksteisevaenamisele ehk suure lebotamise päeva?

Mulle isiklikult meeldiks.

Kolmainuminapilt

2011-02-16T00:45:00.001+02:00

luik mängib südant
või vastupidi
haug mängib aju
või vastupidi
vähk mängib keha
või vastupidi

ah vahet vist pole
eks ole

igatpidi
jõudumööda
jõudumööda
kordamööda

luik tõuseb lendu
ülespidi
tähe vist kätte
saama pidi
või kutsus muusa
või vastupidi

teised kaks rõõmsad
oo miljoni-dollari-vaade

luigel toss väljas
selleks korraks kõik
pläraki tagasi vette

haug paneb ajama
edaspidi
kas silmapiiri just
püüdma pidi
teel aga saaki on
igatpidi

teised kaks rõõmsad
oo milline hoogne progress

haugil hoog maas
selleks korraks kõik
veidi inertsi ja stopp

vähk sööstab põhja
tagurpidi
otsima kivi
nagu pidi
pugema peitu
ikka pidi

teised kaks rõõmsad
oo veetlev veealune floora

vähil saab siiber
selleks korraks kõik
pinnale tagasi lupsti

otsast peale
jõudumööda
jõudumööda
kordamööda
aga kui

enam ei tõuse ei lenda ei lennuta
luik kord kõik läbi on
enam ei torma ei uju ei ujuta
haug kord kõik läbi on
enam ka põhja ei tõmbu ei tõmba
vähk kord kõik läbi on

maailm jääb vaatama
kae
allavoolu kulgev punkt

___________

Jaanus Nurmoja, 2011
Ilmunud ka Virumaa Teatajas 12.02.2011

Kolmainuminapilt

2011-02-12T12:19:00.000+02:00

luik mängib südant
või vastupidi
haug mängib aju
või vastupidi
vähk mängib keha
või vastupidi

ah vahet vist pole
eks ole

igatpidi
jõudumööda
jõudumööda
kordamööda

luik tõuseb lendu
ülespidi
tähe vist kätte
saama pidi
või kutsus muusa
või vastupidi

teised kaks rõõmsad
oo miljoni-dollari-vaade

luigel toss väljas
selleks korraks kõik
pläraki tagasi vette

haug paneb ajama
edaspidi
kas silmapiiri just
püüdma pidi
teel aga saaki on
igatpidi

teised kaks rõõmsad
oo milline hoogne progress

haugil hoog maas
selleks korraks kõik
veidi inertsi ja stopp

vähk sööstab põhja
tagurpidi
otsima kivi
nagu pidi
pugema peitu
ikka pidi

teised kaks rõõmsad
oo veetlev veealune floora

vähil saab siiber
selleks korraks kõik
pinnale tagasi lupsti

otsast peale
jõudumööda
jõudumööda
kordamööda
aga kui

enam ei tõuse ei lenda ei lennuta
luik kord kõik läbi on
enam ei torma ei uju ei ujuta
haug kord kõik läbi on
enam ka põhja ei tõmbu ei tõmba
vähk kord kõik läbi on

maailm jääb vaatama
kae
allavoolu kulgev punkt

___________

Jaanus Nurmoja, 2011
Ilmunud ka Virumaa Teatajas 12.02.2011

Maarahvas ja muurahvas 2041 ehk suure eesmärgi täitmisest ja kodanikupalgast

2011-02-10T19:22:00.002+02:00

Võib-olla ei olegi veel hilja seda teemat tõstatada, ehkki parim aeg olnuks EPL uurimuse ja selle tulemuste avaldamise jaoks siis, kui erakonnad alles oma valimisplatvorme meisterdasid. Samas ei ole muidugi päris võimatu, et erakonnad käigupealt teemaga kaasa tulevad. Elame-näeme.

Eesti järgmine suur eesmärk: rahvuse ja kultuuri säilitamine - Eesti Päevaleht
Multikulti ist kaputt – Virumaa Teataja
Multi-kulti-viljad Eestis – Õhtuleht

Muidugi on ka omal kohal küsimus, et kuidas me peaksime seda järgmist suurt eesmärki täitma (Paul-Eerik Rummo). Paraku ei piisa sellestki.

Kõigepealt peaksime hoopis küsima, millist situatsiooni on Eestis vaja selleks, et oleksime kindlad maarahva jätkusuutlikkuses? Mis peaks juhtuma, et selline olukord tekiks? Ning seejärel – mida peaksime täna tegema selleks, et homme algaks protsess, mis viib meid soovitud olukorrani ning et me ei peaks ülehomme enam vaevama end enesesäilitamise probleemiga?

Kõigepealt soovitaksin manada silme ette üks sümboolne tärmin. Aasta 2041 nimelt. Siis möödub 50 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest.

Seejärel mõeldagu demograafiale – mis juhtus Eesti elanikkonnaga eelmise poolsajandi jooksul? Millised olid maarahva ja muurahva suhtarvud enne sakslaste umsiedlungit ning millised on need suhtarvud praegu “tänu” poolele sajandile võõrvõimude all?

Siit tulenebki visioon aastaks 2041: maarahva ja muurahva proportsioonid on samad mis 1939. aastal enne sakslaste lahkumist. Ca 85% vs 15%. Oodatav tulemus: maarahvas on oma tulevikus kindel ning muurahvas ainult võidab sellest, kuna tema suhteliselt väike osakaal muudab ta maarahva jaoks hoopis sümpaatsemaks kui täna ning neid võetakse paremini omaks.

Mis peaks selleks juhtuma?

Ega siin valikuid ole. Maarahvast peab piisavalt juurde sündima, et teda oleks 1,7 miljonit muurahva 300 tuhande vastu. Abiks võiks olla seegi, kui hea hulk muurahva poegi ja tütreid samal ajal mujale Euroopasse migreeruks, ent sellele pole mõtet lootma jääda (kuigi tööjõu liikumine on vaba).

Publik hüüab: utoopia! Mida saaks riik teha, et nii üldse võiks hakata juhtuma?

Esiteks peab olema poliitiline tahe ja julgus. Teiseks tuleb selle nimel teha ebapopulaarseid otsuseid. Näiteks kaasneks sellega nii üksikisiku tulumaksu kui ka sotsiaaltoetuste osakaalu suurenemine ehk suurem ümberjagamine maarahva elus, pole parata. Kardan, et jätkates poliitikat, “mis on meile edu toonud” (loe: mis on eile edu toonud) võiksime endile peagi ütelda “tere tulemast museaalide maailma”. Õelalt öeldes peame valima, kumba kaitsta – kas maarahva jätkusuutlikkust või hüvede ümberjagamise püsimist võimalikult madalal.

Õnneks on valimiskampaania ajal käidud välja üks selline idee, mille elluviimine mõnevõrra edasiarendatud kujul võiks maarahva ning tema keele ja kultuuri püsimisele kasuks tulla.

Mõtlen kodanikupalka.

See pole küll Eesti roheliste leiutatud, kuid nad on selle idee (küll üsna tagasihoidlikul moel) omaks võtnud ja valimiskampaaniasse toonud. Alguse on idee saanud Saksamaalt, Eestis on seda (küll kahjuks ilma konkreetse allikaviiteta) refereerinud isik, kelle nimi on Delfis oleva arvamusartikli juurest aga mingil põhjusel kadunud. Mina mäletan, kellega on tegemist; välja käin selle pärast valimisi (kui just keegi teine seda enne ei tee).

Kehtestagem 8000-kroonine kodanikupalk – DELFI – arvamusartikkel, mis on anonüümseks muutunud
OUR SYSTEM: Basic Income Interview With Götz Werner | Organising For Our System – intervjuu garanteeritud baastulu idee eestkõneleja Götz Werneriga
http://www.erakond.ee/et/roheline-poliitika/valimislubadused2011 – roheliste valimislubadused, kodanikupalk on sotsiaalpoliitika rubriigis

Kodanikupalga mõtte kui sellise teeb sümpaatseks see, et garanteeritud baastulu asendaks kõik ülejäänud sotsiaaltoetused ja vähendaks seega bürokraatiat. Inimene ei pea kusagil dokumentaalselt tõestama, et ta on vaene. Teiseks see, et ta on mõeldud just kodanikele. Aga välismaalased? Siin poleks midagi keerulist – välismaalase miinimumpalgaks saaks kodanikupalga ja kehtiva miinimumpalga summa. Tööandjatele muutub kodanik tööjõuna tänu sellele muidugi hoopis atraktiivsemaks. Välismaalase peale peaks ta ju palju rohkem kulutama!

Kuigi tänu kodanikupalgale julgeksid (rohkem) lapsi sünnitada ka need kodanikud, kes muidu oleksid sellest loobunud, ei aitaks kodanikupalk iseenesest väga jõuliselt kaasa maarahva ja muurahva sõjaeelse iseseisvusaja proportsioonide taastamisele. On ju kodanike hulgas kumbagi. Aga võib-olla aitaks ka, sõltuvalt elluviimise taktikast?

Sellest aga juba edaspidi. Siis keskendun ehk ka pikemalt asjaolule, et rohelised ei arvesta asendatavate sotsiaaltoetuste hulka pensione ja vist ka mitte vanemahüvitist. Kuigi minu arvates võiks. Soovitan aga tutvuda Götz Werneri intervjuuga. Näiteks sellega, kuidas ta vaidleb vastu väidetele, nagu tekitaks kodanikupalk kiusatuse laisklema hakata.

XRFEWKKD

2011-01-12T12:38:00.001+02:00

XRFEWKKD ehk sisenemine blogtree–sse

2011-01-12T12:31:00.001+02:00

Üks artikkel tuletas mulle meelde veebipäevikute võrgu olemasolu. Mäletasin vist valesti, kui arvasin, et minu blogi kah seal elutseb. Aga kuna ei elutsenud, siis ei jäänud muud üle, kui oma veebipäevik lisada. Koos salapärase sõnaga XRFEWKKD

Ah jaa, see artikkel oli EPL-s ning arutles väite üle, et blogindus on surnud. No kuhu ta siis ikka… Võib-olla niisama lihtsalt kribimise pärast kribijad on loobunud, jäänud aga need, kellel on midagi ütelda. Olgu siis tegemist igapäevaste isiklike kroonikate või hoopis harvemini täienevate arvamuslehtedega.

Mis võib blogindusega juhtuda – see on tehniline täiustumine. Minagi kirjutan seda teksti siin hoopis Windows Live writeriga, mitte ei täida veebivormilahtrit. Lisaks on minu kontol asuval Peegeldajal “peegel” Bloggeris. Muutub miski originaalpostituses, muutub ka seal.

Samas pole ju tegelikult vahet, kas veebisait kannab blogi silti või on lihtsalt tegu artiklite/uudiste funktsiooniga mistahes saidil, kus üht osa sellest funktsioonist kasutatakse arvamusartiklite jaoks. Kummalgi juhul on tegu materjaliga, millel on pealkiri, postitamise kuupäev ja kellaaeg, sisu ja autor ning see materjal paikneb postitamise järel andmebaasis, mis reeglina on MySQL tüüpi. Hiljuti olin näiteks kohalike omavalitsuste teenusportaali KOVTP esitlusel. Sealgi oli millegipärast “blogi” osa ja “uudiste” osa eraldi, sain aru, et isegi tehniliselt. Kuigi mine tea – äkki aitab just selline füüsiline eraldatus eristada uudiseid ja arvamusavaldusi?

See selleks.

Aga XRFEWKKD – mis asi see on? Lihtsalt üks tehniline tähekombinatsioon. Seda oli vaja “oma blogi kinnitamiseks” – täpsemalt oli vaja sellist sõna sisaldavat postitust. Tehtud.

Helge ja kontrastne 2010

2011-01-07T18:44:00.001+02:00

Just sellisena jääb mulle meelde äsjalõppenud aasta. Helge, samas kontrastne, aeg-ajalt lausa üllatav. Huvitav igatahes. Eks seegi võib paljudele imelik tunduda, et nimetan helgeks aastat, mil ma töötu staatust “nautisin”… Noh, küllap siis oli asju, mis selle asjaolu teisejärguliseks tõrjusid. Tegin aasta kokkuvõttest ühtaegu omamoodi veebieksperimendi. Ehitasin ühel oma saitidest üles lihtsakoelise märksõnastiku, kasutades Joomla lisakomponenti Fabrik. Kopeerisin ja kleepisin selle tabeli siiski ka siia.

Märksõnastik 2010, Jaanus Nurmoja (vaata ka originaalis)

Märksõna	Seletus	Vaata ka	Välised lingid
Aafrika ilm	kuumus, mis muutis selle suve eriliseks, tõeliseks suveks; tundus, et ükski normaalne inimene ei viitsi olla kellegi peale tige, sest kõigil on mõnus olla või ollakse lihtsalt kuumusest roidunud.	tornaado ja paduvihmad	Suvetunne: mõnus soe
Baltoscandal	Üle aasta toimuv rahvusvaheline teatrifestival Rakveres. Teistmoodi teatrite kohting. Seekord lõin kaasa vabatahtlikuna.	Castellucci habe	Baltoscandali veeb
Castellucci	Romeo Castellucci, ilmakuulus lavastaja, kelle tükki "Hey Girl!" mind Baltoscandalil vabatahtlikuna kaasati. Ootamatul kombel anti mulle lisaks massistseenile (naise peksmine padjaga) veel üks isevärki roll. Olin orjapidaja, kes aheldas alasti neegritari ja müüs maha. Ja seda kõike tänu habemele.	Baltoscandal habe	Hey Girl!
esiettekanne	“Looda ja armasta” (minu muusika, Neeme Plutuse ja osaliselt minu tekst) esiettekanne toimus 13. juunil Rakvere linna päevadel. Esitas kammerkoor Solare, klaveril saatis Ahti Bachblum. Nende abiga sai täide minu lubadus tuua publiku ette see lugu, mille teksti kallal töötamise ajal Neeme 05.03.2009 ootamatult ise “Linnuteele täheparvede juurde” kutsuti… Loodan, et need helid ja minu tänusõnad ka sinnani kaikusid. See ei jäänud ainsaks esituseks. Ja ma loodan, et laul jõuab kunagi sinna, kuhu ta mõeldud oli – suurele laululavale Tallinnas.	laulupäevad	Looda ja armasta esiettekanne 13.06.2010
esituskunstide teoseregister	avaliku veebiväljundiga register, mis idee järgi koondaks andmed kõigi eesti autorite kõigi teoste kohta esituskunstide (muusika, teater, kino) ja lisaks ka kirjanduse vallas, mis on esituskunstidega tihedalt seotud. See on juba vana idee - aastal 2002 lootsin, et kui minust saab Teatri- ja Muusikamuuseumi direktor, siis ka õnnestub selline asi ellu kutsuda. Vahepeal on aga vaba veebitarkvara nii arenenud, et sellise registri saaks igaüks piltlikult öeldes põlve otsas koostada. Nii koostasingi oma nägemuse registrist just veebirakenduse näol aadressil http://www.nurmoja.net.ee/ektr ning sain ta 2010. aastal sellisesse seisu, kust enam edasi ei oska arendada. Kõnelesin registrist Arvo Pärdi juubelil ka kultuuriministrile, kelle arvates oleks niisugune asi väga vajalik. Juba varem pidas seda heaks ideeks Villu Kangur, kellel oli mitte ammu tagasi arvuti kõvaketas koos kogu sisuga vastu taevast lennanud. Usutavasti oleks sellisest registrist igati kasu ka Eesti muusikat eksportival agentuuril ja kellel iganes, kes vajab kasvõi muusikaloome-alast statistikat.	koodidetektiiv veebitreial Fabrik Joomla!	EKTR mudel
EventList	Sisuhaldussüsteemi Joomla lisakomponent sündmuste haldamiseks ja avalikustamiseks. Minu hinnangul kõige arenenum, ehkki arenguruumigi on küllaga. Muu hulgas on EventListi sündmusi võimalik näidata reaalajas Google kalendris ja muudes ical voogu lugevates rakendustes. See funktsioon on üsna hästi välja arendatud. Paraku ei ole (veel) mõlemapoolset sünkroniseerimist. Looja oli schlu.net (Saksamaa), praegune arendaja on JLV Solutions (Prantsusmaa) ja hulk vabatahtlikke. Eestikeelne tõlge: eraser.ee	Joomla! koodidetektiiv veebitreial	JLV Solutions
Fabrik	Sisuhaldustarkvara Joomla! lisakomponent, ülimalt universaalne rakendusteehitaja, mille abil saab luua nii lihtsakoelisi kui ka ülimalt keerukate andmeseostega rakendusi. Fabriku abil ehitasin valmis teoseregistri mudeli, näidised veebirakenduste jaoks, mida Rakverel võiks vaja minna, samuti sellesama märksõnastiku siin. Arendajate põhijõud on hetkel Joomla 1.6 ühilduva Fabriku versiooni 3.0 väljatöötamine, ent jõudumööda püütakse ka olemasolevat paremaks muuta.	Joomla! esituskunstide teoseregister	Fabriku veebileht
Facebook	ehk rahvakeeli ka lõustaraamat, moluvihk jne. Krooniliselt paisuv sotsiaalmeedia keskkond, kuhu näikse olevat varsti kogu internetiseerunud Eesti rahvas kogunenud. Juba millalgi 2009. aastal küsis sõber Juris Poni minult KUKU klubis üllatunult: "Sa ei olegi veel Facebookis? Tee endale ometi konto! Kui sind pole seal, siis pole sind olemas!". 2010 algusepoole nägin teda uuesti. "Sind pole ikka veel Facebookis? ..." polnud Poni üllatusel piire. Tonti. See nimi tekitas minus sügavaid eelarvamusi. Näoraamat... Noh, teen konto ja panen näopilte üles, et kogu maailm vaataks, mis nägu ma olen ja kas on ka ilus nägu ja... ? Ühel kaunil kevadpäeval aga, kui olin parajasti Nordi poes süüa ostmas, helises telefon. Helistas Valdur Vacht (Keila LV pressivend). "Jaanus! Sa ei olegi veel Facebookis? Tule Facebooki! ja kindlasti gruppi "KOV sotsiaalvõrgustikes" ja..." Ehh. Tulingi. Ja nüüd on ka Rakvere linn Facebookis. Aitäh, Poni ja Valdur!	minemine tulemine	Facebook
festivaliala	Pauluse kiriku ja Vabaduse platsi arhitektuurikonkurss oli toimunud ja võidutöö selgunud. Olin ka jõudnud juba LV-st ära minna. Korra siiski astusin mingil põhjusel majja sisse. Parajasti aga koguneti Pauluse kiriku ruumiprogrammi koosolekule. "Kuule, aga võta sina ka osa, sul on kindlasti häid mõtteid!" ütles Kairit Pihlak. Võtsingi. Muidugi oli mõtteid. Enda arvates häidki. Ja selliseid, mis ruumide kasutamise raamidest väljus. Neist mõtetest sai peagi artikkel, milles juhtisin tähelepanu sellele, et Pauluse kirik ja uutmoodi Vabaduse plats tähendavad sisuliselt uut festivaliala.		Pauluse kirik - olgem valmis festivalipiirkonna tekkeks
habe	Lasin end habemesse kasvada. Hall oli, sunnik. Tegi mõned aastakümned vanemaks. Ühtedele meeldis, teised tahtnuks kohe kääridega kallale tulla. Heli Jürgenson (koorijuht) näiteks ütles, et näen välja nagu Rein Rannap väga halbadel aegadel. Aga mulle tundus, et see on millekski hea... ja mu tunne ei petnud mind. Habe ja inimeste kannatus pidas vastu Baltoscandalini. Tänu sellele osutusin sobivaks tüübiks ühte etendusse.	Baltoscandal Castellucci	Korstnapühkija ja habemega kevadsuvel 2010
ideed	võib isegi öelda, et just töö erinevate ideedega - vanade ja uute, suurte ja väikeste, loominguliste ja tehnilistega ning mõnel juhul ka vanade ideede tulemused oli minu jaoks selle aasta põhisisu. Loodetavasti oli sellest midagi kasu ka.	esituskunstide teoseregister EventList Fabrik Facebook festivaliala Joomla! Kaevu juures koodidetektiiv Meie Poiss nominent veebitreial kultuuridessant
Jaanuse lähetamine	selle nime panin tänuvastuvõtule, mille korraldasin oma lahkumisel linnavalitsusest jaanuari lõpus. Seda nimetust kasutas ka Virumaa Teataja minuga tehtud intervjuu pealkirjas. Tegelikult polnud see nimi uus, vaid "hästi unustatud vana", sest nimetasin samamoodi ka ligi 12 aastat varem oma lahkumispidu Eesti Raadio uudistetoimetuses.	minemine tulemine	Järjekordne suurteos - Jaanuse lähetamine (Virumaa Teataja 03.02.2010)
Joomla!	Vaba sisuhaldustarkvara veebilehtede ehitamiseks ja haldamiseks. Üks minu läbivaid märksõnu paari viimase aasta jooksul. Tegemist on õigupoolest platvormiga, mis koosneb kõige lihtsakoelisematest tuumkomponentidest. Õige funktsionaalsuse annavad veebilehele ikka eriotstarbelised lisakomponendid. Näiteks Fabrik, millega ka see märksõnastik on loodud. Või EventList sündmuste jaoks. Või CiviCRM kontaktide haldamiseks...	Fabrik koodidetektiiv veebitreial	Joomla!
Kaevu juures	võimalik nimi võimalikule kohvikule Pikk 22 kuuride kohal. Selline idee oli minu ja Heiki Kübara peas juba aastaid. Vormisin sellest tänavu artikli. Alustasin juba ühel suviselt kuumal maipäeval keskväljaku pingil päikese käes, lasin suve jooksul mõttel seedida ning sügiseks kirjutasin lõpuni. Ilmus Virumaa Teatajas.	ideed	Kaevu Juures ehk Fantaasia kohvikust
klass	- 2010. aastal möödus 25 aastat meie keskkooli lõpetamisest (toona Tallinna 1. keskkool, nüüd Gustav Adolfi Gümnaasium). Esimene klassi kokkutulek toimus kahjuks ilma minuta. Mul olid parajasti "Õhtusöök viiele" võtted Rakveres (Terje päev). Need lõppesid nii hilja, et enam polnud mul mõtet Tallinna sõita. Tegin siis oma telefoniga videotervituse klassikaaslastele ja panin YouTube'i. Habe oli klassiõdedele suurim üllatus... Hiljem samal suvel toimus kokkutulek vol.2 Helina juures Kakumäel. Sellest sain juba osa võtta. Nüüd polnud jälle Sveni (kes oli eelmisel korral). Aasta varem trehvasin Rakveres Andres Rjabovit, kes arvas, et tuleks ikka lennu kokkutulek teha. Olin valmis kaasa aitama. Aga näib, et ideeks on see ka jäänud. Muidu andnuks see mingil määral isegi meediasündmuse mõõtu välja - staare on meie lennus ju piisavalt ja see ei jää "prominentsuselt" sugugi alla aasta vanemale, Juhan Partsi lennule. Nimetagem vaid kolm nime: Indrek Neivelt, Marina Laikjõe ja Hannes Vanaküla.	habe Õhtusöök viiele	GAG vilistlased 1985
kolimine & "Kolimine"	Aprillis pidin ära kolima linna korterist Lennuki tänaval, sest ma polnud enam linna teenistuses. Sain võimaluse pesitseda Kungla tänaval, mis on õnneks kesklinnale oluliselt lähemal, ehkki näiteks linnavalitsusest ja teatrist sama kaugel. Samal ajal valmistus teater "Kadunud tsirkuse" etenduseks ning "Kolimine" jäi selle tüki põhihitina kauaks kummitama.
koodidetektiiv	lahe ja tabav mõiste, mille käis välja keegi www.eraser.ee foorumis; ma ei lepi ju ühegi sisuhaldussüsteemi olemasolevate võimalustega, vaid püüan midagi head ja kasulikku juurde manada. Aastal 2009 valmis www.rakvere.ee moodul "today", mis näitab esiküljel parajasti kehtivaid teateid. Aasta hiljem võlusin sinna ka nädalapäevade esitähed kuupäevade juurde ning sain teistessegi vaadetesse eestikeelsed nädalapäevad juurde. Aastal 2010 programmeerisin ümber Joomla lisa EventList iCal väljundi. Arendaja hakkas kaasa mõtlema ja nüüd oskab see väljund toimetada nii Googles, MozThunderbirdi Lightningis kui ka Outlookis.	esituskunstide teoseregister Fabrik Joomla! veebitreial	Algallikas eraser.ee -s
kultuuridessant	… ehk Rakvere invasioon ehk Crazy Tour ehk… ehk… Kristel Pohlaku idee, mille ta käis välja algselt Facebookis ja millest ta rääkis vahetult Baltoscancalil, süütas mu peas ereda laterna. Arendasin mõtet edasi. Tegemist oleks Rakvere muusikute, poeetide ja näitlejate ringsõiduga mööda Euroopat. Spetsiaalne sõnalis-muusikaline programm koosneks üksnes rakverlaste loomingust. Panin kava kokku, ehkki see on esialgne (minu lugusid on liiga palju, aga mitmed neist ongi tegelikult kohatäited…) Algse idee järgi pidanuks ühitatama kultuuridessant ja kammerkoori Solare Barcelona-külastus 2011. aastal. Paraku pidi Solare Barcelonast loobuma, sest festival “Europe and its songs” toimub septembris, koori lauljaskonnast umbes poole moodustavad aga pedagoogid… Ja paljud ei saaks endale väga pikka reisi lubada. Elame-näeme. Barcelona-vajaduse äralangemine teeb reisi igatahes lühemaks ning see võib sama hästi toimuda 2012.	ideed
kuumarabandus	Kas see nüüd päris kuumarabandus oli, mis mind tol juulihommikul tabas, aga olin sellele väga lähedal. Aitasin emal korterit koristada. Toas oli 31 kraadi sooja. Lae all turnides ja sektsioonkapilt tolmu pühkides tabasin end mõttelt, et huvitav, millal seda kohta viimati hapnik külastas... Tasapisi aga muutus enesetunne väga imelikuks. Käed tahtsid ära surra, süda näis olevat rütmist väljas, paanika... Kartsin elu esimest südameriket. Kutsusin kiirabi. Pärast mõningast toimetamist jõudsid nad järeldusele, et minust oli saanud vedelikukaotuse ohver. Uskumatu... Seda poleks eales juhtunud väljas, päikese käes! Aga pilt oli selge. Rahunesin maha ja manustasin ravimit, mida tegelikult vaja oli - palju jahedat vett seest ja väljast. Järgnes juba Nõva rand.	Aafrika ilm Nõva rand
laulupäevad	5. juunil Türil, 12. juunil Sakal ja 24. juulil Oonurmes. Türil esitati esmakordselt Kristo Matsoni “Otsida iseend”, Sakal kõlas llisaks Matsoni loole ka minu “Aastaring”, Oonurmes lisandus neile ka “Looda ja armasta” ning meeskoori esituses minu “Üks krevett”. Niisiis oli tegemist esimete juhtumitega, mil minu lugusid kanti ette laulupäevadel. Tänud Elo Üleojale!
Meie Poiss	õieti "Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas"; Simson von Seakylli skulptuur, mis reprodutseerib üht seika Arvo Pärdi muusikuks kujunemise teel ning on muidugi talle pühendatud. Selle avamine oli aasta rõõmsaim sündmus Rakverele ja ka isiklikult mulle, kuna olen idee autorina süüdi selles, et see skulptuur sai üldse sündida. Tänan Kairit Pihlakut, kes veel abilinnapeana edastas mulle kutse osaleda avamisel.	nominent	Rattal nooruki sõnum: loo, ela ja sära!
minemine tulemine	Jaanuari lõpus lahkusin Rakvere Linnavalitsusest, et sinna oktoobri algul jälle (pooleldi) naasta
nominent	"Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas" osutus üheks Lääne-Virumaa aasta teo nominendiks. Populaarseim tundub küll olevat korvpalliklubi "Tarvas"...	Meie Poiss ideed
Nõva rand	Eesti mõnusaim mererand. Valge liiv ja männid. Kümmekond meetrit veepiirist oled kurguni vees. Sinna võib mitmeks ööks RMK puhkealale laagrisse jääda. Võite ise ette kujutada - kui sooja on 30 kraadi kandis, vesi ca 25 ja veel sellises rannas, siis tundub uskumatu, et viibid Eestis, Soome lahe ja avamere nurgal...	Aafrika ilm
tantsupidu, elu esimene	II Eesti Meeste Tantsupidu oli minu jaoks ajalooline, sest olin ise kah osavõtja. Ma poleks veel aastavahetusel 2009/2010 osanud tulla selle peale, et ma kunagi tantsupeol tantsin! Olin just linnavalitsusest töölt lahkumas, kui Kairit Pihlak tegi mulle ettepaneku liituda linnavõimu tantsutrupiga. Kõhklesin, kuid mulle tehti selgeks, et midagi keerulist neis kahes tantsus pole ("Vaga vesi" ja "Kubjas kaubaks") ning suurt hüppamist ka mitte (olin just ühes kohas väga kõva põranda peale põlvili kukkunud; põlveliigesesse tekkis turse ja sellele põlvele ei olnud tükk aega võimalik toetada). Läksingi. Tänan kutsumast, lahe oli!	minemine tulemine	Meie punt MTP-l
tornaado ja paduvihmad	need näisid sama lõunamaistena, nagu ka suvekuumus. Käsmu rannas oli hea soe. Hakkas küll pilviseks tõmbuma, aga vees oli hea. Olin tormihoiatusest teadlik ja väga kaua rannas ka ei olnud. Jõudsin pesasse Kungla tänaval. Ilm oli üpris pilves, esimesed vihmatilgad kukkusid taevast. Tahtsin rõdul veel suitsu teha. Kuulsin mingit mürinat ja kolinat. Tundus, nagu teeks parajasti mööduv auto seda häält. Ent mürin ja kolin tuli lähemale. Ja siis... kõigepealt nägin keerlevat-pöörlevat vihmasammast maja eest läbi jooksmas, siis lidus üks väike puu mööda teed, lõpuks lendles veel üht-teist... Panin ruttu rõduukse kinni ja läksin igaks juhuks aknast kaugemale. Ilm muutus väga hämaraks. Kungla 5 katusest oli tükk plekki lahti. Hiljem kuulsin, et keeristormi tõelist palet sai tundma Viru Folgi rahvas Käsmul ning Vainupea ja Rutja kandi mets. Juba varem olin Pärispea neemel saanud sellise paduka osaliseks, mille taolist ma oma ihusilmaga polnud näinud. Vihm oli soe, vihma käes seismine asendas suplemist. Aga selline paaritunnine padukas... Tallinnas oli üleujutus ja muidugi oli Tuukri tänav vee all. Nähtavasti umbes samasugust elamust pakkus ilmataat laulupeolistele Tallinnas aastal 1960, mil vihma tõttu esimene kontsert järgmise päeva esimesele poolele edasi lükati.	Aafrika ilm
veebitreial	Süvenesin veebirakenduste ehitamise saladustesse. Aasta algul valmisid näidirakendused, mille taolistest võiks kasu olla Rakvere linnal. Aasta lõpuks sain valmis esituskunstide teoseregistri näidisrakenduse. Vt. ka koodidetektiiv	esituskunstide teoseregister EventList Fabrik ideed Joomla! koodidetektiiv minemine tulemine	Rakvere veebileht
Õhtusöök viiele	Reality-show, kuhu sel suvel poolkogemata sattusin. Priit suhtles ühe tütarlapsega, mina tulin rõdule suitsu tegema. Meie pilgud kohtusid. Teretasime. Äkitselt Priit küsis: "Kuule, kas sa süüa teha oskad?" "Jah, oskan..." "Aga kokasaatesse tahad tulla? Paneme just Rakvere punti kokku..." "OK, tulen!" Ja olingi saates. Kokkamine läks suure püüdlikkuse nahka, aga tavapärane ekskursioon kodukandis... Vist läks hästi. Need, kes lehti ei loe, said nüüd televiisorist teada, kuidas sündis tänane keskväljak, et sinna tuleb Pärdile pühendatud skulptuur (seisin samas kohas ja näitasin jalgrattaga Poisi asendit), et meil on kammerkoor Solare ja et ma väikest viisi viisisepp ka olen. Üks tuttavgi sai seda viimast sealt teada. Tegin järelduse: näe, Virumaa Teatajat ei loe, aga kokasaadet vaatavad. Nojah, tuntuse viljad ilmutasid end õige pea pärast eetrit. Sõber Leiger tuli Tartust Rakvere peale käima. Mõtlesime siis, et istume rahulikult Virmas ja puhume rahulikult juttu, räägime, mida kunagised pruudid teevad jne jne... Ehhee. Sain ma vaevu jala üle pubi läve, kui kohtasin igal sammul vennastujaid: "Guule, zaa olid ju zeal gokazaatez!"... Nojah, eks siis tuli meil ka muu rahvaga juttu puhuda. Aga lahe õhtu oli sellegipoolest.	klass	Rakvere kamp

Eesti muusika eksport - teema areneb edasi

2011-01-04T13:46:00.001+02:00

Kõigepealt head uut aastat kõigile, kes minu blogitoodangut lugeda viitsivad!

Detsember rõõmustas mind. Eesti Päevalehes käivitus tõsine arutelu loomemajanduse ümber. Eriliselt keskendutakse Eesti muusika ekspordile. Täiesti õigustatult, arvestades seda, millist rolli on muusika mänginud nii Eesti ajaloos kui ka tuntuses.

Nüüd teen natuke eel- ja enesereklaami. Muusikaekspordi-teema EPL-is jätkub! Siin blogis ma oma artiklit küll ei avalda enne, kui see on EPL-is avaldatud või on selge, et nad ei saa selle megapika looga midagi ette võtta. Küll võin öelda, et artikkel pakub välja idee ühe veebirakenduse loomiseks, millest võiks Eesti muusika eksportimisel ning Eesti Muusika Arenduskeskuse tegevusel palju abi olla ning mille esialgse mudeli olen ise valmis nikerdanud. Jääme ootama!

Kaevu juures ehk Fantaasia (veel) olematust kohvikust

2010-11-30T19:39:00.002+02:00

Ilmunud ka Virumaa Teatajas 24.09.2010

Vaevalt oli Rakvere Galeriis avatud linna avalik twitteripunkt, kui sinna ilmus kaks sissekannet galerii vastas asuva tühermaa ja kuurivaremete asjus. Ühes neist käidi välja mõte, et seal võiks olla hubane kohvik.

See inimene ei ole oma mõtetes üksi. Kunagi - nii mitu aastat tagasi, et ei oskagi seda õieti dateerida - tuli seesama koht mul jutuks sõber Heikiga. Jõudsime samasugusele seisukohale - nendest kuuridest peab saama kohvik!. Järelikult on sarnaselt mõtlejaid Rakveres vähemalt kolm. Väga hea! Veel parem, kui leiduks keegi, kes oskaks ja saaks seda ellu viia. Meie pole ju paraku mingid ärimehed, vaid lihtsalt kultuurieluga eri moel seotud idealistid.

Igatahes sel kevadsuvel tuletasime vana ideesähvatust jälle meelde. Nüüd võttis see juba konkreetsema kuju, laagerdus suvekuumuses ja sai lõpuks artikliks. Ehk pole veel hilja see avalikult välja käia.

„Kuhu lähed?“ „Kaevu juurde!“

Nime puhul ei teki küsimustki, milline see peaks olema. Seal on ju kaev. Muidugi „Kaevu juures“!

See oleks korralikult taastatud paekivimüüridega, Vallimäega piirnevates kuurides (pildil) asuv hämar kohvik. Selle ees asuks korraliku kivisillutusega plats, mis võiks saada ka ametlikuks kohanimeks Kaevu plats. Tõenäoliselt ei piirduks plats kiviga – seal oleksid ka murulapid, võib-olla lillepotid ja ka mõned istepingid. Suvel väljuks „Kaevu juures“ oma kitsastest ja hämaratest raamidest – sellest saab linna suurim välikohvikuterrass! Kas lubada seal parkimist? Hästi nagu ei tahaks...

Eriti hea oleks muidugi, kui see kaev ka jälle töötaks. Veel aastat viis-kuus tagasi nägin üht vanataati sealsamas ülitihedas lörtsisajus oma anumaid täitmas. Ma ei tea, miks sealt enam vett ei tule. Ehk on veel lootust?

Kui vaadata kohta, siis võib see ehk esmapilgul nõutuks võtta – kesklinna melust eemal, keegi peale kohalike sinna suurt ei satu. Rohkem võiks rahvast loota vaid siis, kui kirikus on suur kontsert või vähemalt jumalateenistus. Linna päevadest rääkimata.

Aga see võib olla ka pluss. Kindlasti oleks selline kohaliku hõnguga mahaistumiskoht rõõmus üllatus kultuurisõbralikele linna külalistele, keda huvitab „oma ja ehtne“ rohkem kui klantsitud mugavused ning kes otsekui kogemata sellise nurgakese enda jaoks avastavad. Eheda kohaliku elukeskuse, kus traditsiooniline Rakvere kokku saaks ja üheskoos maailma parandaks ehk kust iidse kombe kohaselt pärast kirikut läbi astuda (kirik ju ka sealsamas!).

Kohtumisteks, avastamisteks ja loomiseks

"Kaevu juures" kohtaksime kindlasti Pika tänava rahvast. Nemad teavad kõigist kõige paremini, mis toimus naabri juures ja tänava lõpus ning üldse – mis on halb ja mis on hea. Aga mitte ainult neid. Ka kolledži tudengeid. Kindlasti üle-tee-naabreid ehk vähemalt galeriste. Rahvast ümberkaudsetest boutique’idest ja ajalehetoimetusest. Või tuttavaid kirikutegelasi - näiteks astud sisse ja seal, ennäe! istuvad ja filosofeerivad Tauno ja Tauno...

Mingil juhul aga ei tohiks seal hakata end hästi tundma jõmmid, kes naudivad pähevasardavat helitapeeti, jahivad triigitud juuste ja poleeritud jalgadega beibesid ning harrastavad vale pilguga vaatajale pasunasse sõitmist. Neil peaks "Kaevu juures" olema vähemalt igav või lausa ebamugav, nii et nad lõpuks põgenevad "oma territooriumile".

Sõber Heiki omakorda kujutab elavalt ette elu seespool:

"Sisse astudes taban end mõttelt, et siin on kuidagi kummaliselt mõnus ja soe. Peremees muheleb lahedasti - ju ta usub end teadvat, et olen siin esimest korda. Ühe suure puulaua juures maalib oma pilti noor kunstnik. Keegi loeb kusagil luuletust, mis äsja paberile pandud. Tuleb suur vene onu ja teatab peremehele naeratades, et tegelikult on tema Liivimaa parim puulusikamängija. Peremees palub platsi võtta. Oh imet... Selle klõbina saatel ununeb kojuminek kiiresti. Kui ma aga lõpuks ühel hetkel teele asun, soovitab peremees soojalt tagasi tulla ja mainib nagu muuseas, et iga päev toimub neil midagi. Välja astudes komistan veel ei tea kust ilmunud noorte seinamaalijate otsa, kes õuel oma laagri lahti on löönud ja selle piirdeaeda osavalt graffitiga katavad. Peremehe loal muidugi."

Lisan veel, et miks ei võiks tolles kohvikus olla üks nn „vaba mikrofoni“ nurgake, kus keegi loomeinimene aeg-ajalt oma uut repertuaari või lausa omaenda loomingut esitleb? Ilma mingite ametlike kuulutuste, kavalehtede või muu taoliseta. "Peakski!" arvab Heiki. "Ei pea ju jääma noore andeka sulesepa sahistamised sahtlinurka, laulud laulmata... Ja vahest saab ka mõnel näitlejal lavatükk selgeks õpitud, kui see kõva häälega läbi harjutada. Seda kõike võiks "Kaevu juures" olla võimalik teha."

Samas ei tuldaks vist sealgi toime ilma teatud tänapäevaste väikekodanlike elementideta. Ühest küljest oleks normaalne, kui „Kaevu juures“ saaks maksta kaardiga. Igal juhul aga peaksid seal lähikonnas olema vähemalt kahe suurema panga sularahaautomaadid. Iseküsimus, kus täpselt. Muide, ehk kuluks sellelegi nurgale mingi "temaatiline" nimi ära. Näiteks „Pumba juures“?

Pika tänava vanade aegade hõng köidab paljusid. Ütlen liialdamata, et see kaevuga nurgake Vallimäe trepi kõrval on omamoodi montmartre'ilik. Paraku näib see kuidagi poolik ilma ühe lihtsa ja mittesteriilse, ent rakverelikult kultuurilembese „agulikõrtsita“.

Ehk süttib kellegi ettevõt(ja)liku kaaskodaniku meeltes ja rahakotis tuluke? Ehk on meil juba järgmisel, kultuuriaasta suvel midagi olemas? Kaasamõtlejaist ja -tegutsejaist ei tohiks vast puudus tulla.

Kuidas inimesest saab häkker

2010-10-28T18:02:00.002+03:00

Tõepoolest, ma ütlen teile: igast inimesest võib saada häkker. Märkamatult. Vähemalt iseendale. Ühel hetkel avastad, et oled. Aga siis on juba hilja.

Kust asi alguse saab? Pealtnäha väikestest, süütutest asjadest. Näiteks on sul 90-ndatel aastatel õnnestunud endal teha kodulehte internetis ja saada iseõppijana esimesed teadmised html-ist. Näiteks kuidas teha linki, muuta tekst paksuks, muuta teksti värvi, teha kaldteksti, tabelit, manada lehele foto…

Samal ajal töötad kusagil uudiste alal. Vahet pole, kas meediaväljaandes või kusagil võimu juures pressiesindajana. Ühel hetkel hakkab sulle tunduma, et igasuguseid liigutusi tuleb mõttetult palju teha. Iga kord pead kirjutama enda nime, ehk määrama kuupäevagi. Paned ühtaegu tähele, et mõnel veebilehel on olemas selliseid funktsionaalsusi, mille peale poleks osanud 1990-ndatel tullagi. Näiteks mõni uudisteleht värskendab ennast ise ning võimaldab luua erinevaid vaateid, postitab tellijaile uusi uudiseid e-kirjana… mida iganes. Niikuinii on sul juba kogemusi oma vana töökoha uudiste-intranetiga, mis kogub kokku ja näitab toimetajale erinevate agentuuride toodangut, kusjuures selline mõttetus nagu stiil ja disain sealt sisuliselt puudub.

Mõte asub tööle. Vat see ja see ja see peaks käituma nii, see ja see vorm sisestama sinna ja tänna seda ja teist, ühel teatud juhul peab info olema kõigile nähtav, teisel juhul mitte… Peaks ju olema võimalik?

Organisatsiooni veebilehte uuendatakse. Osaled selle ettevalmistamise protsessis, kirjutad kasvõi valmis mingi osa võimalikust lähteülesandest. Aga kõike, mida kokku fantaseerid, ei juhtu. Pealegi ei tea sa ju hetkel midagi andmebaasi rollist veebilehe sisus. Võib-olla kuuled väidet, et see, mida ette kujutad, pole võimalik või on liiga kallis või liiga keeruline. Kui uskuma jääd, valdab sind õnnetunne ning oled edasisest päästetud.

Aga kui ei usu?

Siis on kaks võimalust.

Esimene võimalus on lihtsalt mitte uskuda.

Teine võimalus on vähemalt iseendale tõestada, et näiliselt võimatu on tegelikult võimalik.

Räägimegi teisest võimalusest.

Vahepeal on sulle tekkinud mingi täiendav kinnisidee, et Eestis võiks eksisteerida teatud asjade jaoks üks universaalne avalik register. Ütleme, et see oleks teoseregister, mis sisaldab kõiki teoseid esituskunstide vallast ning mille vahendusel saaks informatsiooni ka teose sisu kohta. Tahad ise luua mingi mudeli, algselt puhtalt iseenda jaoks. Lood endale mõne veebimajutaja juures pesa ning hakkad otsima oma mudeli loomiseks vajalikku vaba tarkvara – ja leiadki! Selleks võib olla näiteks veebilehe sisuhaldussüsteem Joomla! ja selle lisakomponent Fabrik, mis võimaldab luua mistahes sisutüüpe ja andmeseoseid.

Katsetad ja lood oma mudelist mingi alge. Töö käigus tekib aga täiendavaid ideid, mida iseenesest hea komponent veel ei paku. Samal ajal seda komponenti pidevalt arendatakse. Hakkad arendamisprotsessis kaasa lööma. Loed, milliseid lahendusi ja ideid leidub arendaja veebifoorumis ning teed ise sinna oma ettepanekuid (feature request). Vaata www.fabrikar.com

Kõige selle käigus koguneb sulle märkamatult teadmisi php programmeerimisest – eelkõige kõikvõimallikest muutujatest (lähtekoodis $ märgiga), veelgi hõlpsamalt aga teadmisi MySQL andmebaasist, seal tehtavatest päringutest ja nende tulemuste interpreteerimise võimalustest.

Parasjagu töötad pressiesindajana linnavalitsuses, mille veebilehest on teatud funktsioonid puudu. Lihtsalt keegi (ka sina ise) ei tulnud omal ajal selle peale, et seda tahta! Programmi kirjutajad aga kirjutavad just seda, mida ametnikud oma mõtlemisvõime piires tahta oskavad.

Niisiis hakkad vabatahtlikult kasutama oma teadmisi selleks, et linna veebilehte paremaks muuta. Õnneks on osa lähtekoodist avatud – näed failides kõiki vajalikke php muutujate krõnkse ning ka päringuid andmebaasist.

Katsetad ja katsetad – ning lõpuks ilmubki linna veebilehe esiküljele sektsioon “Tänased teated” ning seal on näha kõik sellised teated, mis just täna kehtivad. Tänastel uudistel on juures kellaaeg, neil kuulutustel ja sündmuste kohta käivatel teadaannetel, mille algus ja lõpp(tähtaja) vahele jääb praegune hetk, on juures teave selle kohta, et millal algab või algas või sisestati ning millal lõpeb. Kalendri sisu vaatele tekivad juurde ka nädalapäevanimed. Paraku inglisekeelsed. Eestikeelsed nimetused on konfiguratsioonifailis olemas, aga esialgu ei jõua sa jälile ellele, kuidas neid sealt esile manada.

Siis jõuad jälile tõsiasjale, et Google kalendrit ja veebilehte on võimalik panna omavahel suhtlema. Oma linna veeb seda ei võimalda, seevastu võimaldab seda su enda veebipesa Joomla-sait, täpsemalt üks komponendi Fabrik lisa. Peale selle suudab Joomla üks komponente – Eventlist väljutada sündmusteinfot sellise infovoona, mida oskab lugeda ka lauaarvuti kalendriprogramm. Rääkimata juba Google kalendrist.

Jälle katsetad. Tulemus? Lisad Google kalendrisse sündmuse oma lauaarvuti kalendriprogrammi kaudu. Sinu veebisait loeb aeg-ajalt Google kalendrit ja kui leiab midagi uut, siis kirjutab uue info andmebaasi. Kuna oled komponendi Fabrik abil loonud linnavalitsuse eelinfo vaate, siis näitab vastav sait sulle eeloleva nädala eelinfot just sellisel kujul, nagu vaja. Kopeerid tulemuse oma e-posti sõnumisse ja saadad toimetustele.

Kogemustepagas võimaldab jälle linna veebi kallale minna. Nüüd lõpuks saad kätte nipi, kuidas saada konfiguratsioonifailist eestikeelseid nädalapäevanimesid. Ja see pole veel kõik. Tahaksid esilehele ka lühendeid. ETKNRLP. Proovid, mis saab siis, kui mõned read konfiguratsioonifaili juurde kirjutada ja siis tekitada vastavad muutujad faili, mis neid peaksid näitama. Asi õnnestubki. Linna veebi esilehe sündmused on nädalapäevalühenditega.

Nii lõpuks vaatad endasse ja tõded, et ongi häkker valmis.

“Ta rääkis endast,” mõtlete. Nojah. Aga kas te leidsite selle saatusliku hetke? Vaevalt. Mina ka mitte.

Mis sellest häkkeriks saamisest kasu on?

Kui mitte midagi muud, siis vähemalt immuunsus veebirakendusi puudutava müügitöö suhtes. Oskad esitada küsimusi, mis paneb müüjad valiku ette – kas teha oma toode nii kvaliteetseks, et sa rahul oled või jätta parem müügitöö katki ning otsida lolle mujalt.

Kaevu juures ehk Fantaasia (veel) olematust kohvikust

2010-09-24T10:14:00.001+03:00

Ilmunud ka Virumaa Teatajas 24.09.2010

Valentinipäeva lauluvõistlus: üks kiitus ja seitse küsimust, mis pole norimine norimise või korraldaja pärast

2010-09-09T18:41:00.001+03:00

Alustan kiitusega. Tervitan Tallinna kavatsust korraldada uute laulude võistlus, sest kiiduväärt on iga üritus, mis ärgitab uut eesti muusikat looma. Mõtlen siinkohal Valentinipäeva lauluvõistlust etteantud teemadel - armastus ja sõprus. Vaata http://www.tallinn.ee/laul

Aga nüüd tulevad “agad”. Konkursi tingimustes on mitu kohta, mis tekitavad küsimusi:

1) kas on mingi mõjuv põhjus, miks ei nõuta anonüümsust – teisisõnu, miks ei küsita andmeid autori(te) kohta kinnises ümbrikus, mis avataks alles pärast tulemuste selgumist?
2) kas konkursilaulust peavad nii muusika kui ka tekst olema uued või piisab sellest, et muusika on uus?
3) millisele koosseisule on laulukonkurss mõeldud?
4) kui koosseis võib olla milline iganes, siis kas sinna võib esitada näiteks a cappella koorilaulu?
5) miks on vaja fonogrammi, kas ei piisa nootidest, harmooniamärkidest ja stiilivihjest (tekst niikuinii)?
6) kas fonogramm tähendab stuudiosalvestust, kus vähemalt laulupartii on elavas ettekandes või tähendab see ükskõik millist (ka täielikult süntesaatori ja nooditarkvara koostöös valminud) audiodemo, mille miinimumnõue on meloodia/laulupartii eristatvus ning harmoonia ja stiili arusaadavus?
7) kui nõutakse stuudiosalvestust, siis kas on mingi eriline põhjus, miks eeldatakse,

et autori(te)l on kindlasti omast käest võtta ka esitaja(d),
et kui autori(te)l esitajaid endal võtta ei ole, siis on tema võimalik konkursitöö kindlasti keskpärane või lausa halb ning
ollakse seisukohal, et autor(ite)le peab kindlasti peale suruma võimalikult rohkem kulutusi demo tegemiseks (stuudioaeg, muusikud)?

Vaielge vastu, kui tahate, aga minu arvates on Eestil vaja enda hulgast leida eelkõige selliseid talente, kes ise midagi loovad. Laval särada tahtjaid leiab alati, neid istub igas põõsas mitu. Nende otsimine pole seega esmatähtis. Nemad on vahendajad. Aga meie vajame loojaid.

Samamoodi nagu muusikaharidus üksi ei sünnita heliloometalente, nii ei välista selliseks talendiks olemist muusikahariduse puudumine. See viimane omakorda ei tähenda, et inimene ei tunneks noote ega suudaks vähemalt meloodiat, tempot ja harmooniamärke kirjutada.

Ma ei kirjutaks seda kõike, kui tingimustes oleks sätestatud anonüümsus, kui esitaja(d) ja vajadusel orkestreerimine oleksid korraldaja poolt, kui oleks ette antud saateansambli maksimaalne esituskoosseis ning mees- või naissolisti hääleulatus. See seadnuks autorid võrdsesse olukorda.

Praegu aga pean tõdema, et kahjuks on konkursi tingimused kirjutatud kas kiirustades ja seetõttu pealiskaudselt või hoopiski sihilikult sellised, et sinna ei oleks asja noote valdaval harrastusmuusikul ja tema poeedist sõbral vallast x, kellel pole “isegi” kõrtsibändi.

Ehk oleks veel aega asja parandada?

Tänulik meenutus algusest: Peatus muusikalisel jalgrattasõidul ehk Kuidas üks Rakvere lugu pronksi valada

2010-09-06T20:08:00.001+03:00

Kui ühe kodaniku idee rikastada linnaruumi näiteks mõne tähendusliku skulptuuriga tõepoolest ühel päeval teostub, siis ei tohiks olla kahtlustki, et see on kodaniku jaoks ääretult rõõmus päev. Nii ka minu jaoks 11. september 2010, mil kohtume kõik Rakvere keskväljakul skulptuuri "Noormees jalgrattal muusikat kuulamas" avamisel.

Milline võiks olla taiese sõnum meile - sellest artikli teises pooles. Kõigepealt aga meenutuseks algne idee. Vaata:

Virumaa Teataja 02.09.2006: Peatus muusikalisel jalgrattasõidul ehk Kuidas üks Rakvere lugu pronksi valada

Pean küll vabandama toona mälus istunud kotermanni pärast ("telefoniposti" asemele läks "laternapost"), ehkki see faktiviga küll mõtet ei moonutanud. Ega see olnud ka õigupoolest "linnavalitsuse pressiesindaja artikkel" (küllap oli ametinimetus lihtsalt pandud infoks, et kes ma olen).

Veel kord algusest

Nagu artikliski kirjas, sündis skulptuuriidee mõnevõrra kummaliselt - kui koostasin linnade ja alevite suvemängude tarvis Rakvere seinalehte, mis pidi haakuma taidluskava teemaga "Meie linna uhkus". Kirjutasin selle otsekui lihtsalt selleks, et näidata lisaks kirjapandule veel midagi ja kedagi, kelle ja mille üle Rakvere uhked on (Arvo Pärt, keskväljak ja julged linnaruumi-ideed). Piltlikult öeldes mõtlesin välja, et meil on selline idee.

See, mida ma tegelikult olin teinud, jõudis mulle kohale alles hiljem - mingil üksiolemise hetkel keset suvemängude üritust, kui seinaleht oli juba üleval ja kõigile näha. Küsisin ühelt ja teiselt kolleegilt, mida nemad arvavad - kas selline skulptuur ei väärikski tegemist. Kõigepealt vist Lii Erolt - igatahes mäletan tema reaktsiooni. Ta vaatas mulle veidi jahmunud ilmel otsa ja ütles umbes nii: "Tead, ma lugesin seda ja mõtlesin, et huvitav - kas ma olen loll, aga mulle tundub, et see skulptuur võiks olemas olla..."

Idee seedis ligi kuu aega ja võttis seejärel juba artikli kuju, kohates positiivset suhtumist nii linnavalitsuses kui ka väljaspool. Linnapea Andres Jaadla seisukoht oli selge - teeme ära!

Bürorkaatiaveski jahvatas pealtnäha aeglaselt, ent seevastu sihikindlalt. Linnakunstnik Jule Käen (Jule Torm) koostas konkursitingimused, kuhu lisasin omalt poolt idee veelgi arendatuma sõnastuse. See on nüüd jõudnud ka Arvo Pärdi pidunädalate voldikusse.

2009. aastal konkurss toimuski. Kolmest võistlustööst tuli esikohale Seaküla Simsoni oma. See vastas ka kõige enam minu ettekujutusele skulptuurist - lihtne kujund, ei mingeid vormilisi veidrusi. Poiss on poiss. Jalgratas on jalgratas. Post on post. Loo jutustamine. Nii oligi mõeldud.

Muide, kõrvalepõikena ei tee paha meenutada, et konkursil oli ka üks teine "muusikakuulaja" - klapid peas, CD-mängija vööl uhkes poosis jalgrattale nõjatumas. Loodetavasti mäletavad asjaomased inimesed mõtet, et ka see intrigeeriv skulptuur võiks kusagil linnaruumis olla, näiteks promenaadil tulevase liivakella juures.

Vahepeal jõudsid toimuda valimised ja edasi-tagasi lõõtsutada nii looduslikud keeristormid kui ka poliitillised tõmbetuuled. Aga mille rajamist kord on Rakveres alustatud, ei seda katkesta vanakurat ka. Nii oli teatriga, samamoodi ka Arvo Pärdile pühendatud skultptuuriga.

Tema sõnum - toida loovat vaimu ja lase tal elada

Nüüd, mil "Noormees jalgrattal muusikat kuulamas" peagi avatakse, olen tabanud end mõttelt - milline võiks olla sõnum, mida ma tahaksin, et skulptuurist välja loetaks?

Kui saamislugu silmas pidada, siis kindlasti see, et kodanike häält kuulatakse. Kui on olemas algatus, siis võib ta kergesti ka teostuda. Algataja ja elluviija ei pea olema üks ja sama. Skulptuuriidee väljapakkumiseks ei pea olema kunstnik.

Aga kui ma ise oleksin skulptor ning oleksin lisaks ideele pakkunud välja konkreetse kavandi? Kuidas pidanuks linn sel juhul käituma? Kas tegema igal juhul konkursi? Selline küsimus tekkis minu peas kevadsuvel, kui jälgisin pealinnas toimunud jagelemisi. Loodetavasti tekitab "Noormees jalgrattal" sama küsimuse nii kunstiringkondades kui ka pealinna võimukoridorides - koos konkreetse vastuse ja õiglase reeglistikuga.

Tähtsaim on aga ikkagi Lugu ise, millest noormees jalgrattal räägib. Ehk paneb ta muusikakõrvaga noored ja ka mitte enam väga noored mõtlema ja endasse vaatama - äkki elab minuski seesama poiss, kellel on tung ja anne muusikat luua? - ning selle poisi endas äratama, teda toitma ning elada ja särada laskma.

Eesti uhkuseks on muusikud, keda maailm esitab. Minu südamesoov, et neid oleks palju. Neid, kes endas noormehe jalgrattal avastavad.

Da Pacem!

Tänuga
Maestrole ilusa muusika ja ilusa loo eest
Linnajuhtidele julge otsuse ja idee elluviimise eest
Simsonile ja sõpradele sümpaatse taiese eest

Jaanus Nurmoja
"Noormees jalgrattal muusikat kuulamas" idee autor

Riigiportaal ja asutused ei saa kuidagi suheldud?

2010-07-07T14:17:00.001+03:00

Tunnen kaasa portaali eesti.ee arendajatele. Neile saab järjekordselt osaks sõnum selle kohta, et osa nende lahendustest funktsioneerib poolikult.

Mul oli vaja teatud põhjustel suhelda Tallinna Munitsipaalpolitsei ja Tallinna Transpordiametiga. Märkasin rõõmuga, et vähemalt Tallinna ametitel on portaalis eesti.ee olemas ametlikud vormid, mille kaudu saab kodanik saata neile asutustele kirja. Tõsi küll – nende vormides puudub väli, mis kohustaks kirjale digiallkirja panema. Samas näiteks Munitsipaalpolitsei nõuab avalduste digiallkirjastamist. Hüva, aga see on lahendatav. Kirjutad kirja tekstifailina valmis, kopeerid kirja sisu vormi sisuvälja, lisad faili DigiDoc konteinerisse, paned allkirja ja laed selle siis lisafailina vormi üles. Ning paned teele. Samas on seda välja võimalik vormi luua. Ära jääks palju tehnilist askeldamist ja topelttööd.

Nüüd alles hädad algavad. Üks juhiabi ei tea üldse, et neile midagi eesti.ee portaalist läbi DVK dokumendihaldussüsteemi (antud juhul Postipoiss) peaks laekuma. Ei jää muud üle kui saata sama asi tavalise e-postiga. Teine teab ja leiab isegi viite minu avaldusele üles. Aga tee või tina – ta ei saa seda Postipoissi tõmmata. Jälle e-post appi ja fail teele. Jälle on arvutites mõne faili võrra ruumi vähem.

Siin oli jutt linna asutustest. Nojah, aga mis meil nendest rääkida. Hiljaaegu kogesin, et isegi eesti.ee portaali arendajatele Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuses oli nende asutuse ametlik vorm riigiportaalis suur üllatus! See ikka õnneks töötas. Vähemalt oli neile saadetud kiri ühel hetkel staatusega “lõpetatud”.

Ainuke lootus on teatavatel uuendustel, mis riigiportaali ees ootab. Tean, et kodanikule tekib ühtne dokumendiregister, kus on üheskoos nii tema saadetud vormid kui ka muud dokumendid ja info, mida ta tahab seal säilitada. Ehk muutub midagi paremaks ka DVK-s ja dokumendihaldussüsteemides – eelkõige nii, et ametnik ei peaks dokumendi importima, vaid see oleks kohe asutuse DHS-is nähtav.

Võib-olla olid nende linnaasutuste puhul “kurja juureks” piiratud ligipääsuõigused? See tähendab, et kui ka ametnik oli ID-kaardiga Postipoisis, ei olnud ometi temal õigust esindada seda asutust eesti.ee portaalis?

Muidugi on mõistetav, et linn ja tema asutused tahavad luua asjaajamisvorme eelkõige enda veebikeskkonda. Aga ideaalis peaksid sellised asjaajamisvormid olema “jagatud” – see tähendab, et ühte ja sama vormi, mis postitab andmeid ühte ja samasse kohta ning vajadusel ka võtab andmeid ühest ja samast kohast, peaks olema võimalik tekitada mitmesse veebikeskkonda. Näiteks linnade puhul vähemalt kahes kohas – selle linna veebis ning eesti.ee – s.

Võib-olla olen ainuke, kes nii arvab, aga minu meelest on üldse kõikide veebirakenduste loomise põhihäda keskendumine välimusele ja turundusele. Teisisõnu unustatakse ära andmed ja nendevahelised seosed ning funktsionaalsus (rääkimata juba teadmisest, et üks veebiserver võib sooritada päringuid teises serveris asuvast andmebaasist, kui talle selleks vaid luba anda). Sellest aga just peaks alustama. Vormid ja värvid tuleks ehitada andmete ja nende sisulise interpretatsiooni peale, mitte vastupidi. Pidades ühtlasi meeles, et tekst, kuupäev/kellaaeg ning numbrid on erinevad andmetüübid; et näiteks kuupäeva kirjutamine artikli sisse ei tee neid otsitavaks ja sorteeritavaks kuupäeva järgi.

"Looda ja armasta" esiettekanne 13. juunil

2010-06-08T12:10:00.002+03:00

Nüüd on siis kindel, et Neeme Plutuse viimaseks jäänud, minu muusikale kirjutatud luuleread jõuavad kuulajateni. Kammerkoor Solare esineb pühapäeval, 13. juunil kell 13.30 Pikal tänaval Virumaa Teataja hoovis ning kannab esmakordselt ette laulu “Looda ja armasta”. Sellesama, mis oleks pidanud osalema möödunud aastal noorte laulupeo 2011 uue repertuaari konkursil, kuid ei jõudnud sinna, sest Neeme lahkus kõigile ootamatult täheparvede radadele – just samal õhtul, kui pidime laulule tegema lõppviimistluse…

Tänan teda nende laulusõnade eest, mis ta valmis kirjutada jõudis. Selle eest, et ta just sellise sõnumi - “Looda ja armasta” - minu muusikast leidis. Selle eest, et ta olemas oli. Ja tänusõnad neile, kes aitavad laulul jõuda lavale – kammerkoor Solare, dirigent Elo Üleoja ning Ahti Bachblum, kes tegi orkestri partituuri põhjal klaverisaate ning kes koori ka kontserdil saadab. Loodan siiralt, et see kontsert aitab laulul jätkata katkenud teekonda Laulutaadi ette.

Tänu Ahtile aga kuulete kontserdil ka minu koorikaaslase Kristo Matsoni laulu “Otsida iseend” (tekst Ellen Niit), mis jõudis mullusele repertuaarikonkursile. Seegi on instrumentaalsaatega laul, kirjutatud solistile ja koorile. Esiettekanne oli Türil segakooride laulupäeval, soolot laulis Mikk Dede. Pidasime Kristoga Türil veidi nõu ning käisime Ahtile välja idee, et see lugu võiks kõlada ka meie Rakvere kontserdil, kui tema saadaks meid klaveril ja ka laulaks soolot. Rõõm on tõdeda, et Ahti ei lasknud end kaks korda paluda. Pealegi oli ta nõus saatma kontserdil veel paari laulu.

Usun, et 13. juuni kontserdist saab meeldiv elamus. Neeme sõpradele. Solare sõpradele. Kõigile, kelle süda asub helidemaailmas.

Teoseregister: mudeli veebiväljundipõhine tutvustus

2010-04-21T16:38:00.003+03:00

Eesmärk: luua vabal tarkvaral põhinev veebirakendus, mis võimaldaks ellu kutsuda RAHVUSLIKU ESITUSKUNSTIDE TEOSEREGISTRI

Registri lõppeesmärgid:

anda informatiivne ja hariv ülevaade kogu Eesti algupärasest muusika-, luule-, teatri- ja filmiloomingust

sõltumata autorite isikust, teoste hulgast või professionaalsest tasemest
võimaldades samal ajal eristada nt Eesti Heliloojate Liitu või Eesti Kirjanike Liitu kuuluvaid autoreid teistest

anda autentsel kujul ning maksimaalsel võimalikul määral edasi loodud teoste sisu - niivõrd, kuivõrd see ühtib autorite tahte ja/või seadustega ning ei võimalda infot kasutada kommertseesmärgil

soodustada “sahtliloomingu” jõudmist esitajate, kirjastajate, produtsentide, kontserdikorraldajate ja publikuni

soodustada kultuuriväärtuste digitaliseerimist, sealhulgas autorite endi osalusel

olla ühtaegu avalikkuse informeerimise ning autoritevahelise koostöö tehniline keskkond

Registri sisu kujunemise võimalikud etapid:

testperioodil mudeli väljatöötaja ja rühma vabatahtlike testijate teoste register
Rakvere ja Rakverega tihedalt seotud autorite loomingu register
Virumaa autorite teoste register
Eesti Rahvuslik Esituskunstide Teoseregister

Mudeli asukoht: www.nurmoja.net.ee/ektr

__________________________________________________________________________________________________________________________________________________

TEOSE ESMAKANDE DETAILVAADE/VORM

pealkiri
Aasta
Algversiooni kestvus
lavateosest... – kui teos on originaalis kirjutatud mõne teatritüki jaoks, valid õige teose lavateoste andmekogust

EHL – automaatne väli, näitab Heliloojate Liidu logo, kui vähemalt üks heliloojatest on EHL liige
Esiettekanne: link sündmuste andmekogusse (rakendus EventList), vajadusel tuleb sündmus tagantjärele luua
Avaldatud? Ei, Jah – kas näidata sisselogimata tavakasutajale?
Algversiooni autorid – automaatne väli, sinna loetakse andmed esimese versiooni autorite kohta

TEOSE VERSIOONI DETAILVAADE/VORM (NB! Teose lisamise järel esmakande vormi kaudu avaneb automaatselt)

(1) ESITUSKOOSSEIS(UD)
(0) ESITAJA(D)
(0) NOODID
(0) ESITUS - audio
(0) ESITUS - VIDEO
(0) TEOSTE OSAD
See on lingitud tabelite loetelu. Nende tabelite andmed ei kajastu siinses vormis, kuid lingid on vormi/detailvaate kohal. Sisseloginud kasutaja näeb ka rohelist ristikest. Kui sellele klikata, siis avaneb esituskoosseisude, nootide vms. vorm just selle loo pealkirjaga. Number näitab kirjete arvu, mis seotud just SELLE TEOSEGA.

TEOS

Helilooja: Eesnimi Perekonnanimi
Raamteos – kui tegemist on mõne tsükli osaga (mitte lauluga muusikalist jms), siis see teos, mille osa ta on.
jrk nr – mõeldud mitmeosalise teose osa jaoks. Kui ei ole teose osa, siis 0
Originaalpealkiri – vaikimisi sama, mis esmakande vormis
Teine pealkiri – vajaduse korral
Loomise aasta – vaikimisi sama, mis esmakande vormis
Teose kestvus – vaikimisi sama, mis esmakande vormis
teose liik – valik: üksikteos, tsükkel, tsükli osa, osa lavateosest
Selle versiooni esiettekanne: vaikimisi sama, mis esmakandelgi

Autorid ja kirjastajad

Helilooja: Eesnimi Perekonnanimi
Teksti autor: Eesnimi Perekonnanimi
Arranžeerija: Eesnimi Perekonnanimi
Tõlkija: Eesnimi Perekonnanimi
Kirjastaja: nimi

Tegemist on autorirollide ja isikute võimalike kombinatsioonidega, mis saavad kehtida teoste versioonide juures. Andmed lisatakse tabelisse, kus iga rida on konkreetne teos + kombinatsioon (näiteks “helilooja+see isik”). Kombinatsioonid omakorda pärinevad eraldi tabelist (vt Autorite ülevaade), kuhu saab vajadusel kombinatsioone lisada (nt kirjas on ainult kombinatsioon Helilooja: Ahti Bachblum, kuid kui selgub, et mõne teose puhul on ta hoopis teksti autor, siis tuleb vastav kombinatsioon lisada). Isikud peavad olema kirjas vähemalt kontaktide registris. Kasutajaks registreerides jõuavad nad sinna automaatselt.

Kirjeldus

Vabas vormis teose lühitutvustus.

Tekst

Link laulutekstile, kui see on kantud tekstide andmekogusse

Jagatud

kui ei ole avalikult nähtav, siis kes võivad seda veel näha peale sisestaja ja superadministraatori

Lisainfo ja registreerimine

avaldatud – Ei/Jah
Arranžeerimine: (valikud)

sisulisi takistusi pole; teavita kavatsusest heliloojat
helilooja seda ei soovi (ja autoritasu ei võimalda)
konsulteeri heliloojaga

Tõlkimine: (valikud)

sisulisi takistusi pole; teavita kavatsusest teksti autorit
teksti autor ei soovi seda (ja autoritasu ei võimalda)
konsulteeri teksti autoriga
vaimulik tekst või folkloor
autorikaitse aegunud

Registreerimise kuupäev

käsitsi määratav, soovitavalt sama, mis registreerimise kuupäev EAÜ andmebaasis

ESITUSKOOSSEIS(UD) – umbisikulised esitajad (à la segakoor, rockansambel) või ka mitmest koosseisust koosnev esitajaterühm

ESITAJA(D) – konkreetsed isikud või kooslused (nt Filharmoonia Kammerkoor, RAM, kammerkoor Solare, Bonzo) või ka mitmest esitajast koosnevad rühmad

NOODID –

täispartituurid ja/või eraldi partiid ja/või lihtsustatud “laulikuversioonid”
täispikkuses ja/või väljavõttena;
avaliku või mitteavalikuna ning vajadusel jagatuna kindlatele kasutajatele
toetava audiodemoga või ilma

audiodemo = audio- või midiformaadis kuulatav demo, mis ei ole elavas ettekandes ega kasutatav nt CD tootmiseks, kuid annab teose sisu kohta maksimaalselt kuulatavat informatsiooni.

ESITUS – audio – stuudio- või kontsersalvestused tervikuna või väljavõtetena, vastavalt autori soovile

ESITUS – VIDEO - hetkel vaid YouTube-is oleva videovõtte kuvamine

TEOSTE OSAD - sama info ja sama andmebaasitabel mis versioonidelgi, kuid selle vahega, et puudub esmakanne ning määratud on raamteos.

Ülejäänud lingid antud testlehel:

Kontaktide registris on seotud isikud ja organisatsioonid

Sündmused – selle rakenduse kaudu saab lisada sündmusi, näiteks esiettekande kohta, mis on kunagi ammu juba toimunud. Ent loomulikult ka eesseisvaid.

Soovin head tutvumist ning ühtlasi ootan arvamusi

ülesehituse kohta, eriti selle kohta, mis puudu on
võimaliku organisatsioonilise tegevuse kohta teoseregistri ellukutsumisel, laienemisel, elushoidmisel ja arendamisel

minu ad hoc mõte: järjekord võiks olla

III sektor (OV ja fondide toel)
OV fondide toel
OV-d + riik (maakonnad)
riik

Parimate soovidega

Jaanus Nurmoja
teoseregistri esialgse mudeli väljatöötaja
jaanus.nurmoja@eesti.ee
53411383

Elektrimootoriga roller - ja eestlaste leiutis? Lubage naerda!

2010-04-15T00:42:00.003+03:00

Vaatan mina ETV-st "Ringvaadet" – ja mida ma kuulen-näen? Eestlased on “leiutanud” elektrimootoriga rolleri! Mahub hästi lifti, roheline värk… ja maksab suurusjärgus 2490 eurot ehk ca 40 000 krooni, kui tootma ja müüma hakatakse.

Väga tore, kui Euroopa turule jõuab kunagi Eestis disainitud ja toodetud elektrimootoriga roller. Pealegi pole mõtetki hakata tõestama sellise riistapuu keskkonnasõbralikkust. Antagu tuld!

Aga et eestlaste leiutis? Sellelgi teemal pole mõtet pikalt suud ja klaviatuuri klõbistavaid sõrmi pruukida.

Käisin 2009. aasta suvel Hiinas. Shanghais. Sealses tänavapildis on keset jalgrataste, rollerite ja mootorrataste merd tuvastatavad ka autod. Umbes iga teine võrr või roller on elektrimootoriga. Need on praktiliselt hääletud. Kõnnid pahaaimamatult omaette mõtetes kusagil kõrvaltänaval ja järsku märkad ehmudes, kuidas üks selline sinust nagu kummitus möödub…

Kui uskuda pilti ja heli “Ringvaatest”, siis eestlaste “leiutis” põriseb päris võimsalt.

Shanghais külastasin ka üht kohalikku super- või hüpermarketit. Selle esisest platsist suur osa oli jalgratta-, mootorratta- ja rolleriturg (pildil). Elektrimootoriga rollerid sealhulgas. Kroonidesse ümberarvutatult ei küündinud hinnad 10 000 kroonile ligilähedalegi.

“Jalgratast on ka mitu korda leiutatud,” kommenteerib tuttav inimene, kes juhtub eelnevat juttu lugema.

M.O.T.T. Ent jäägem ausaks roller väljatöötajate suhtes - „leiutamisest“ ei rääkinud nemad.

Elektrimootoriga roller - ja eestlaste leiutis? Lubage naerda!

2010-04-14T17:47:00.000+03:00

Mis ja miks muutus minu veebipäevikus

2010-04-11T20:19:00.002+03:00

Heale lugejale ei ole jäänud märkamata “pisimuudatused” kahes veebipäevikus. Ühe nimi oli varem “Rakvere-Tallinn” ja teise nimi “Jaanus Nurmoja liivakast”. Üks nimi peegeldas minu pendeldamist kahe linna vahel, teine aga minu laborandirolli.

Sellest hetkest aga, kui leidsin võimaluse näidata ühe postitusega sama artiklit kahel saidil, jõudsin seisukohale, et kumbki nimi ei peegelda enam tegelikku olukorda. Küll aga teeb seda nimetus “Peegeldaja”. Nii sai ta nimeks kummalegi veebipäevikule. Ning alates eelmisest artiklist kattub kummagi sisu üksüheselt.

Head lugemist ja kaasamõtlemist!

Pauluse kirik: olgem valmis festivalipiirkonna tekkeks

2010-04-08T05:09:00.004+03:00

Jaanus Nurmoja
kaasamõtleja
Pauluse kiriku rekonstrueerimine kontserdimajaks - Arvo Pärdi muusikamajaks ei tähenda ainult Alar Kotli arhitektimõtte lõpuleviimist ja edasiarendamist ning linna rikkamaks saamist ühe kultuuritempli võrra. See loob linnas täiesti uue olukorra – esmakordselt tekib Rakverre kompaktne piirkond suurte (ka rahvusvaheliste) muusikafestivalide korraldamiseks, mis eeldavad kolme-nelja esinemissaali. Pean siin ja edaspidi silmas eeskätt klassikalist muusikat ja koorimuusikat.
Need esinemissaalid on tulevase muusikamaja peasaal ja kammersaal, lisaks vasakut kätt asuva Rakvere Gümnaasiumi aula, mis on täna enimkasutatud kontserdisaal ning paremat kätt asuv Rakvere Karmeli Koguduse kammerlik palvela, mille pererahvas vaid tervitaks suurte muusikasündmuste osaks olemist. Kõik “kobaras koos”, ühest esinemispaigast teise jõudmiseks pole vaja jalutada linna teise otsa.
Ümberkujundatav Vabaduse plats peaks sealjuures kogu olemise ja õhkkonna ainult mõnusamaks muutma. Pealegi säilib eeldatavasti võimalus avada täielikult kontserdimaja peasaali uks ehk teisisõnu luua orgaaniline side väljaku ja saalis toimuva vahel.
Ehkki praegu alles koostatakse Pauluse kiriku projekteerimise lähteülesannet, mille üksikasjus huvitatud osapooled parajasti oma seisukohti välja töötavad, oleks kultuurirahval kindlasti mõttekas "haarata binokli järele" ja mõelda juba aegsasti sellele, milliste sündmustega oleks võimalik täita nii kontserdimaja kui ka tervet festivaliala. Mida paremat võiks loota kui seda, et kontserimaja valmides ollakse praktiliselt kohe valmis seal mõnda suurüritust läbi viima! Eeskuju pole vaja kaugelt otsida – kui algas lobitöö sumo juunioride MM-i Rakverre toomiseks, oli spordihall alles paberil…
Millest saaksime ideid genereerides lähtuda, eeldades, et linn saab Pärdi kontserdimaja ja seda ümbritseva festivaliala?
Esiteks – see aitab meil reklaamida Rakveret kui nn liikuvate suurfestivalide üht toimumispaika. Nagu öeldud, on Rakverel sellised kogemused spordi valdkonnas.
Teiseks – tekib reaalne võimalus, et mõni juba algatatud suurüritus leiab ühel hetkel Rakveres oma alalise kodu. Nagu on leidnud Baltoscandal.
Kolmandaks – miski ei tohiks meid (üksi või koostöös mõne suurema organisatsiooniga) takistada kutsumast ellu mõnd uut traditsioonilist suurüritust, mis toimuks algusest peale alati ja ainult Rakveres, olgu nad siis üleriigilised või rahvusvahelised. Analoogia rahvusvahelisest muusikaelust – organisatsioon Amici della Musica Sacra korraldab erinevaid rahvusvahelisi festivale-konkursse ning igaüks toimub eri riikides ja kindlates linnades; näiteks rahvalaulutöötluste esitamise koorikonkurss “Europe… and it’s songs” on algusest peale toimunud ja toimub alati Barcelonas. Ning eks meenu Rakvere enda kogemustest kohe Eesti Meeste Tantsupidu, punk laulupidu ja hetkel “puhkusele läinud” Green Christmas, ehkki esimesed kaks pole saaliüritused ja kolmas jääb väga karmi roki valdkonda.
Niisiis on meil olemas väljakutse ja üleskutse ideede genereerimiseks.
Milline võiks olla See Festival?
Mõttevahetuse algatamiseks pakun omalt poolt, et see võiks olla uus festival meestelaulu valdkonnast. Kui me juba oleme meestepealinn ja teeme meeste tantsupidusid, siis miks ei võiks siin laulvad mehed (ka "allameetrimehed") kokku saada, laulmises võistelda ja muidu esineda? Miks ei võiks just Rakvere olla ka näiteks uute meeskoori- ja poistekoorilaulude konkursi keskus?
Ei saa öelda, et neile kooriliikidele Eestis midagi ei toimu. Muidugi toimub! Sellelgi kuul näiteks on väikelinnade ja valdade meeskoorikonkurss, sedapuhku Paides. Tallinna koorifefestivalidel osalevad ka meeskoorid. Laulupäevadest ja üldlaulupeost ärme räägigi.
Samas on mulle endale meeskoorilauljana üha enam tundunud, et piltlikult öeldes "kõik Eesti meeskoorilauljad teavad kõiki" ning kui just laulupidu ei ole, siis kipuvad selle kooriliigi üle-eestilised üritused pigem kammerlikkusele kalduma. Seega näikse asjaolud kõnelevat pigem rahvusvahelise festivali kasuks, mis muidugi võib omakorda aidata Eestis meestelaulu populariseerida. Korralduslikus mõttes tähendaks see vähemalt partnerlust mõne rahvusvahelise organisatsiooniga ning kindlasti ei saaks mööda minna Eesti Meestelaulu Seltsist.
Ühtaegu peaks see meid panema sügavamalt mõtlema ürituse konkreetsele sisule. Hea küll – meestelaulu festival, millega kaasneb võistulaulmine, aga milline? Mis teeks sellest erilise, just Rakverele kõige omasema? Poleks ju mõtet ellu kutsuda üht järjekordset paljude teistega äravahetamiseni sarnast üritust ainult selleks, et ta toimuks Rakveres.
Kas see peaks olema mingi etteantud tunnusega, nagu seda on näiteks eespool mainitud Barcelona konkursid? Meil võiks siis kasvõi selle eeskujul mõelda näiteks rokitöötluste esitamise võistlusele – koori konkursikava peab sisaldama omamaise roki töötlusi ning vähemalt üht muu Euroopa rahva rokiloo arranžeeringut koorile.
Või peaks see festival olema pühendatud mingile etteantud teemale – kas püsivalt ühele või iga kord erinevale? À la sõjalaulud, rahulaulud, armastuslaulud, isamaalaulud, linnalaulud…? Ilmselt on põhjust arvestada ka esinemispaikade eripära – üks on kunagi ehitatud kirikuks, teine on toimiv pühakoda.
Mõistagi ei pea olema see meestelaulu festival ainult kooridele – mõeldavad oleksid ka väiksemate, näiteks Noorkuu-taoliste koosseisude kategooriad, kelle päralt oleks siis kaks väiksemat saali.
Paralleelselt võiks toimuda uute mees- ja poistekoorilaulude (ning miks ka mitte väiksematele vokaalansamblitele mõeldud laulude) võistlus. Kui see saab rahvusvahelise mõõte, siis kujutan võistlust ette jaotatuna Eesti ja rahvusvaheliseks kategooriaks, kusjuures Eesti kategoorias oleks hindajaks rahvusvaheline žürii ja rahvusvahelises kategoorias Eesti žürii. Lisaks: kui pidada silmas rokitöötluste esitamise võistluse ideed, siis võiks ju omaette kategooriana tulla kõne alla ka vastav arranžeeringute võistlus.
Ent millise sisuga see meestelaulu festival ka konkreetselt ei oleks – selle raames toimuvale võistulaulmisele annaks kindlasti vürtsi põhimõte “mehed laulavad ja naised hindavad”. Ja miks ka mitte “poisid laulavad ja tüdrukud hindavad”!
Soovin kaasamõtlejaile jõudu! Üht asja tuletaksin veel meelde. Vaid veidi vähem kui viis aastat tagasi toimus linnavalitsuses kultuurirahva suur ajurünnak koostamaks platvormi Rakvere kandideerimiseks Euroopa kultuuripealinnaks. Kindlasti oleks kasulik heita sellelegi ideepangale värske pilk – äkki oli seal midagi, mis sobiks üksüheselt või mõneti edasiarendatult Pärdi muusikamajja või kogu festivalialale nagu rusikas silmaauku?

Lootusrikas murelaps ehk veel kord EventListist

2010-04-04T02:32:00.001+03:00

EventList, nagu varemgi öeldud, on sisuhaldussüsteemi Joomla lisakomponent, mis võimaldab ehitada üles sündmuste registri, registreerunud kasutajal aga võimaldab lisada sündmusi koos kirjelduse ja toimumiskohaga, kusjuures need muutuvad automaatselt avalikuks. Saadaval www.schlu.net

Sündmusi saab vaadata üldise listina, toimumiskohtade kaupa ning kategooriate kaupa. Toimumiskoha puudumisel võib selle süsteemi lisada. Sellel komponendil on eesti keele tugi, autoriks www.eraser.ee .

EventlistiCal on lisandplugin ja -moodul, mis väljutab EventListi keskkonnas olevat infot kalendrirakenduste jaoks iCal kujul. Seega suudab sündmusi reaalajas lugeda Google kalender (ka vahendada) ja lauaarvuti kalendrirakendused, millel on iCal tugi. Teisisõnu tähendab see piiramatuid võimalusi levitada infot sündmuste kohta.

Fabrik kui hüperuniversaalne rakenduste loomise tööriist on abivahend EventListi info täiendavaks töötlemiseks ja muude andmetega sidumiseks. Fabriku abil saab luua ka täiendava RSS väljundi.

Fabrikust siiski eraldi juttu ei tule. Küll aga EventListiga seotud puudustest.

Puudused tähtsuse järjekorras, mis võivad olla kõrvaldatavad ja miks mitte Eestis

EventListiCal

1. Kui tegemist on mitmepäevase sündmusega (kogu päeva sündmus, kellaaegu pole märgitud), siis näitavad Google kalender ja lauaarvuti kalendrirakendused sündmust ühe päeva võrra lühemana.

Viga on genereeritud väljundkoodis. Asi on selles, et kui lõpukuupäev (DTEND) on viimasel päeval, siis saab koodi lugev kalendrirakendus aru nii, et sündmus lõpeb sellel viimasel kuupäeval kell 00:00 ning ta ei täidagi seda viimast kuupäeva kalendripildis ära.

Väljakutse 1. Kui sündmus täidab mitut tervet päeva (mitmepäevane all day), siis peab väljuvas iCal koodis viimane päev olema tegelikule lõpukuupäevale järgnev päev:
* tabelis väli dates
** tabelis väli enddates
algus* 30.12.2009 -> DTSTART:20091230
lõpp** 31.12.2009 - > DTEND:20100101
algus 27.02.2010 -> DTSTART:20100227
lõpp 28.02.2010 - > DTEND:20100301
ja muidugi
algus 27.02.2012 -> DTSTART:20120227
lõpp 28.02.2012 - > DTEND:20100229

Väljakutse 2. Kui üritus on algus- ja lõpukellaaegadega ning sisestatud lõpukellaaeg on "varasem" kui alguskellaaeg, (miski algab hilja õhtul ning lõpeb pärast keskööd), siis võiks eventlistical seda "mõista" nii, et väljundkoodis on olematu lõpukuupäeva asemel järgmine kuupäev. Me ju tavaliselt "unustame" üritust kirjeldades, et kui miski läheb üle kesköö, siis ta ju lõpeb järgmisel kalendripäeval!

Kujutlegem nüüd sisestust EventListi ja aegu väljendavat väljundkoodi, mis sellega võiks kaasneda:
CASE1: miski algab 31.12.2009 22:00 ja lõpeb 04:00
->
DTSTART:20091231T2200Z
DTEND:20100101T0400Z

CASE2: miski algab 28.02.2010 22:00 ja lõpeb 02:00
->
DTSTART:20100228T2200Z
DTEND:20100301T0200Z

CASE3: miski algab 28.02.2012 22:00 ja lõpeb 02:00
->
DTSTART:20120228T2200Z
DTEND:20120229T0200Z

Väljakutse 3. Juhul, kui sündmusele on märgitud ainult kuupäev ja alguskellaaeg, siis võiks väljundkoodis DTEND=DTSTART, vähemalt vaikimisi.

NB! Minu isiklikud katsed neid puudusi kõrvaldada peaaegu et õnnestusid, aga hätta jäin seal, kus vahetus kuu või aasta.

2. Puudused, mis on kohe copy-paste meetodil kõrvaldatavad

Viited neile ning ka lisatavad ja muudetavad koodiread koos vastavate failinimedega leiate aadressilt

http://www.schlu.net/forum/index.php?f=8&t=7589&rb_view=viewtopic&start=30 . Lühidalt öeldes on tegemist ajavööndiprobleemi ning väljuva lingi probleemiga.

EventList ehk komponent ise

1. Pole korraldaja ehk kontaktisiku välju või tabelit

Mul pole hetkel väga selget ehk üht ja ainuõiget ettekujutust, mismoodi peaksid korraldaja andmed olema seotud kasutajakontoga, aga kindlasti peavad nad seda olema. Kaaluda võiks võimalust siduda see olemasolul CiviCRM-iga.

Korraldaja võib olla kas isik või siis organisatsioon, keda keegi kontaktisik esindab. Isiku nimi peaks kindlasti olema jaotatud eesnimeks, (keskmiseks nimeks) ja perekonnanimeks, et neid andmeid oleks võimalik normaalselt sorteerida. Kontaktisik võib olla kasutaja. Kindlasti on tal telefon, e-post ja postiaadress. Viimatinimetatu võib olla ka üks sündmustekohtadest.

Näiteks nii:

Korraldaja
on isik/organisatsioon
Isik:
eesnimi, keskmine, perekonnanimi
või vali (CiviCRM-ist, ...)
telefon
e-mail
kasutaja? jah/ei
kui jah, siis valid olemasolevatest või lood uue

Organisatsioon:
Nimi
või vali (CiviCRM-ist etc...)
Kontaktisik
eesnimi, keskmine, perekonnanimi
või vali (CiviCRM...)
telefon
e-mail
kasutaja? jah/ei (kui jah, siis valid olemasolevatest või lood uue)
Asukoht: valid peakontori asukohtade hulgast või lood uue

2) sündmuse korduvust saab määrata, kuid seda ei kuvata originaalis mitmekaupa ette. Üks lisaplugin seda siiski näib võimaldavat, aga see vajab eesti keelde tõlkimist.

3) asukohtade aadressiväljade täitmine tuleks muuta hõlpsamaks

Kaaluda võiks mingit cascading dropdown tüüpi väljade süsteemi, kus mingi aadressiga kaasneb automaatselt teatud postiindeks. Viimaseid on vaja selleks, et kaardirakendus näitaks õigeid kohti.

4) pole sündmuste hierarhilist struktuuri; EventList võiks olla esimene

See oleks tõsine väljakutse - võimalus luua raamsündmusi, selle alamsündmusi ja kui vaja, siis veel omakorda nende alamsündmusi! Tihtilugu on ju meil tegemist näiteks mitmepäevaste festivalidega, mille raames toimub omakorda sündmusi konkreetsetel kuupäevadel, kellaaegadel ja kohtades.

Sama käib asukohtade kohta. Üks asukoht võib endas sisaldada mitut väiksemat asukohta. Näiteks kui toimub mõni suur seminar kusagil hotellis teatud kuupäeval, siis selle raames toimuvad erinevad alamüritused nt ruumis Alfa, ruumis Beeta jne.

Mõni alamsündmus võib olla nö väikesündmuse staatuses, mis koosnebki vaid algusajast, nimetusest, kirjeldusest ja kontaktisiku andmetest, kui vaja.

Väljund? Raamsündmuste juures kuvatakse alamsündmusi, igast sündmusest läheb omakorda link detailideni. NB! ICal väljundis on alamsündmused kõik kirjelduse osas! Väikesündmusi ei eksporditakski.

Näiteks:

Rakvere linna päevad

Algus 11.06.2010

Lõpp 13.06.2010

Reede, 11. juuni
10:00 - 18:00 raamatulaat (Lääne-Virumaa Keskraamatukogu) - link läheb üksikasjadeni, kusjuures seegi on omakorda raamüritus ning LVKRK on raamasukoht

20:00 - Rakvere linna päevade avamine (keskväljak) - link detailideni

Laupäev, 12. juuni

10:00 - 18:00 Pika tänava laat (Pikk tn) - link selle raamürituse üksikasjadeni
11:00 - 12:00 Lahtised uksed Ida-Eesti Päästekeskuse Rakvere komandos (Tallinna 38) - link

Pika tänava käsitöölaat (üksikasjad)

12:00 - 18:00 noortebändide festival (Virumaa Teataja hoov) - link selle raamürituse üksikasjadeni

Vaata ka http://www.schlu.net/forum/index.php?f=18&t=13642&rb_view=viewtopic

EventList QIVVA kalendrimoodul

1) Kuu nimetusel pole linki kuu üritusteni.

2) Kuu vahetamine teeb iga kord kogu lehele reloadi.

3) Pole aastavaadet. Aga võiks ju olla!

See on siis praegu kõik, mis mul on öelda Joomla lisakomponendi EventList kohta. Olen seda öelnud ka arendajate endi foorumis.

Järjekordne suurteos - Jaanuse lähetamine - Uudised - Virumaa Teataja

2010-02-04T12:04:00.000+02:00

Niisiis kirjutab Virumaa Teataja, et
"2003. aasta septembris Rakvere linnavalitsuse avalike suhete spetsialistina tööle asunud Jaanus Nurmoja sai pärast viimaseid kohalike omavalitsuste valimisi hundipassi. Aastate jooksul muutus ta Rakvere linnaelu lahutamatuks osaks ja avas oma talendi uusi tahke. "

Niiöelda algversioonis poleks see intervjuu ühele leheküljele ära mahtunudki. See, mis alles jäi ehk valmisversioon on tervikuna ainult paberlehes. Aga link on siin:
Järjekordne suurteos - Jaanuse lähetamine - Uudised - Virumaa Teataja

idee: vana raudteejaama miniskulptuur raudteejaama ette mälestamaks 19.09.1944 pommitamist

2010-02-01T14:56:00.000+02:00

Praegu, mil kaevan vanades asjades, sattusin veel ühele teostamata ideele. Aga ega sellega kiiret ole. Võib ka aastal 2014.

From: Jaanus Nurmoja [mailto:jaanus.nurmoja@rakvere.ee]
Sent: kolmapäev, 17. september 2008 16:46
To: 'Andres Jaadla'
Subject: idee: vana raudteejaama miniskulptuur raudteejaama ette mälestamaks 19.09.1944 pommitamist
Importance: High

Andres,

Järgmisel aastal saab sellest suuremast pommitamisest 65 aastat. Tookord, kui oli see mälestusmiiting 2004, siis rääkisime võimalikust mälestustahvlist. Nüüd aga sähvatas mul selline idee peas, et võiks püsti panna vana raudteejaama kujutava miniskulptuuri – see oleks sisuliselt vaja jaama makett – ning juurde selgitav tekst, et selline oli Rakvere raudteejaam kuni 19.09.1944, mil ta hävis koos neljandikuga linnast Nõukogude pommirünnaku tagajärjel. Hea, kui saaks sellise asja ka 19.09.2009 avada.

Jaanus Nurmoja

info ja avalike suhete spetsialist

Rakvere Linnavalitsus

53 41 13 83

322 58 87

jaanus.nurmoja@rakvere.ee

www.rakvere.ee

Rakvere veebiruum: ideed edasiarendamiseks

2010-01-21T20:03:00.001+02:00

Olen viimase aasta jooksul püüdnud välja töötada mõningaid mudeleid, mis kujutaksid endast lisaväärtusi Rakvere senisele veebikeskkonnale, aitaksid selle sisu kaasajastada ning muuta kasutajasõbralikumaks nii kliendipoolel kui ka adminipoolel. Katsetused näisid muutuvat lõpututeks, kuid nüüd on rakenduste mudelid sellises seisus, et neid võib pakkuda välja edasiseks arendamiseks või siis eeskujuks, mille järgi arendada edasi praeguse veebilehe tarkvara.

Silmas tuleb pidada ka seda, et kuna praeguse veebilehe tarkvara on php-keelne ning loeb andmeid MySQL tüüpi andmebaasist, siis peaks olema seda tarkvara võimalik õpetada lugema ka neid andmeid, mis on lisatud teise sisuhaldussüsteemi abil. Kujundaja võib omakorda anda teise sisuhaldussüsteemiga loodud veebilehele välimuse, mis on lähedane Rakvere praegusele veebilehele. Seega üks ei ole tingimata teise alternatiiv.

1. RAKULKA

See nimi on tuletatud sõnadest “Rakvere kultuurikalender”.

Eesmärk on luua tsentraalne ja interaktiivne andmebaas kõigist Rakvere linnas toimuvatest kultuurisündmustest, kuhu ürituste korraldajatel oleks võimalik iseseisvalt sündmusi lisada. Lisaks avalikkuse informeerimisele on selle eesmärk ka vältida "konkureerivate" ürituste kuhjumist ühele ja samale ajale. Seega oleks tegemist

infokeskkonnaga
koostöökeskkonnaga
planeerimiskeskkonnaga
ideede talletamise ja edasiarendamise keskkonnaga

RAKULKA väljundid jaguneksid nelja gruppi:

Iseenda veebiväljund koos kasutajakeskkonnaga
Rakvere linnavalitsuse, hallatavate asutuste ja muude kultuuriasutuste veebirakendused andmebaaside sünkroonimise teel
Muud veebikeskkonnad, mis loevad xml/rss ja iCal infovoogusid, kuvavad neist andmeid ja vahel isegi vahendavad neid (näiteks Google kalender)
Määramata hulk lauaarvuteid, milles on neid infovoogusid lugeda suutev tarkvara (nt Mozilla Thunderbirdi kalendrirakendus Lightning, teadaolevalt ka MS Office 2007 Outlook)

TSENTRAALSED RAKENDUSED – Joomla + EventList + Fabrik

Tõenäoliselt parim võimalus RAKULKA käivitamiseks ja haldamiseks oleks php/MySQL vabavaraline sisuhaldussüsteem Joomla koos lisakomponentidega EventList ja Fabrik (vajadusel ka GCalendar) ning EventList’i juurde käivate iCal infovoo ja minikalendri lisandmooduliga.

Tabelid:

jos_eventlist_categories – liigid, nt Toimub, Plaanis jne (väljad: id, parent_id, catname, alias, catdescription, meta_keywords, meta_description, image, published, checked_out, checked_out_time, access, groupid, ordering)

jos_eventlist_events – sündmused (väljad: id, locid, catsid, dates, enddates, times, endtimes, title, alias , created_by, modified, modified_by, author_ip, created , datdescription ,meta_keywords, meta_description, recurrence_number, recurrence_type, recurrence_counter, datimage, checked_out, checked_out_time, registra, unregistra, published

jos_eventlist_venues – kohad (väljad: id, venue, alias, url, street, plz, city, state, country, locdescription, meta_keywords, meta_description, locimage, map, created_by, author_ip, created, modified, modified_by, published, checked_out, checked_out_time, ordering)

teised originaaltabelid: jos_eventlist_groupmembers, jos_eventlist_groups, jos_eventlist_register, os_eventlist_settings

lisatabelid: syndmuse_eelarve, syndmuse_korr

2. E-AURAAMAT

Tarkvara: Joomla CMS + komponent Fabrik (php, MySQL)

Nimetus E-AURAAMAT tuleneb Rakvere linna põhimääruses sätestatust. Seal nähakse ette, et inimesed, kellele on antud linna tunnustusavaldused, kantakse linna auraamatusse.

Rakendus E-AURAAMAT hõlmaks ka iga-aastaseid tunnustusavaldusi – aasta tegijaid. Sisuliselt oleks tegemist mitte ainult registriga, mis annab ülevaate, kellele mille eest on kunagi tunnustust avaldatud, vaid ka töökeskkonnaga, kuhu kantaks tunnustamisettepanekud ning iga ettepaneku kohta käivad alternatiivettepanekud.

Näidisrakendus ei nõua hetkel sisselogimist. Seega on nähtaval kogu info, mis sinna kantakse ning kandeid saab teha ka sisselogimata. ÜLESKUTSE – kellel on ettepanekuid tunnustuse avaldamiseks möödunud aasta eest (tänuplaat), siis esitage neid just sinna! Ja andke tagasisidet nt selle kohta, kas sisestamisvorm vajaks mingit täiendavat juhendavat infot. Näitlikkuse huvides aga on ikkagi olemas nö avalik tabel ning võimalus määrata, kas avalikustatakse need tunnustusavaldused, mille kasuks on otsus langetatud. Vajadusel võin muidugi juurdepääsu piirata, kasvõi kogu lehele tervikuna.

E-AURAAMAT hõlmab nii “oma” andmebaasitabeleid kui ka neid, mida ühtaegu kasutavad teised rakendused (isikute tabel, organisatsioonide tabel)

Originaaltabelid: rkv_tunnustusavaldused, rkv_tunnustus_yritus, rkv_tunnustus, rkv_tunnustus_parandus

Kaasatud tabelid: rkv_aasta, rakvere_isik, rkv_asutus, rkv_valdkond

Abiks pseudotabelid ehk andmebaasisisesed vaated: rkv_tunnustatud_isikud, rkv_tunnustatud_org

3. KOV

2009. aasta valimiste käigus valminud näidis infosüsteemist, kuhu kantakse inimesed, organisatsioonid ja muud kooslused ning kontaktandmed, mis on linna seisukohalt rohkem või vähem olulised. Joomla+Fabrik.

Ajendiks on hetkel Rakvere veebilehe sisuhaldussüsteemis oleva meeskonnamooduli puudused. Muu hulgas ei ole seal kuigi hõlbus andmeid loogiliselt sorteerida. Kui inimese täisnime jaoks on olemas ainult üks väli ning me tahame, et tema nimi oleks kuvatav kujul “eesnimi perekonnanimi”, siis ei saa ju nimesid perekonnanime järgi sorteerida! Selleks, et vähemalt ajutiselt mingisugunegi kord valitseks, tuli minna otse andmebaasi ning muuta põhjalikult kontaktandmete järjekorranumbreid. Alternatiiv olnuks kõigi isikunimede ümberkirjutamine kujule “perekonnanimi, eesnimi” ning üks parandus ja vist ka mõned täiendused päringuskriptis.

Rakenduse KOV eesmärk ongi näidata, mismoodi peaksid inimeste ja ametikohtade ning ka liikmekohtade andmed olema esitatud ja omavahel seotud.

Leian, et ainuüksi töökeskkonna huvides on parem, kui eksisteerivad eraldi andmetabelid inimestele, organisatsioonidele, struktuuriüksustele ja ametikohtadele, samuti erakondadele, organitele (volikogu, komisjonid) ja nende liikmekohtadele. See võimaldab luua andmeseoseid vastavalt vajadusele. Näiteks kui inimest näidatakse koolidirektorina, siis puudub igasugune põhjus näidata nende andmete juures tema erakondlikku/fraktsioonilist kuuluvust. Samas on see igati põhjendatud mõne liikmekoha juures. Seega ei ole nö erakonnaandmed seotud otseselt isikuga, küll aga liikmekohaga, millega on seotud ka antud isik.

Ühendab endas väga paljusid andmebaasitabeleid: kov_liikmelisus, kov_organ, rakvere_isik, rkv_ametikoht, rkv_asutus, rkv_erakond, rkv_osakond, rkv_puhkus_asendus, rkv_valdkond, rkv_valdk_grupp
ja pseudotabeleid (vaateid): rkv_volikogu, rkv_volikogu_liikmed, kov_liikmekoht

4. KOALITSIOONILEPPE RAKENDUS

Olemasolevatest lihtsaim rakendus. See peaks olema huvipakkuv just poliitikutele, ent hea jälgimiseks ka ametnikele.
Tabelid: rkv_koal_pea (koalitsioonileppe kirje)
rkv_koalitsioonilepe (punktid, mis käivad koalitsioonileppe juurde)
rkv_koal_tait (kirjed täitmise kohta, mis käivad koalitsioonilepete punktide küljes)

5. INIMESED

See võib tunduda olemasolevatest rakendustest kõige huvipakkuvam. Nagu näha, on inimeste andmed lingitud teiste andmetega, millega nad on seotud, olgu selleks siis asutus või tunnustused. Seoselinke võib ka lisanduda. Isikute tabelisse on võimalik luua muidugi ka täiendavaid andmevälju, sh CV tarvis. Tarkvaraks jällegi Joomla+Fabrik.

Märkus: ideaalis peaks iga inimene, kes kirjas on, pääsema ligi oma andmetele, et neid täiendada või parandada. Just puhtalt neile andmetele, mis on tema kohta isikute tabelis. Ühest küljest eeldab see isiku registreerumist kasutajaks, samuti on võimalik lisada inimese andmete juurde kasutajaväli ning sellel õige number panna. Seda saab teha administraator. Samas peab administraator olema veendunud, et inimene, kellega ta kõneleb, on just see inimene. Ei oska head lahendust pakkuda.

6. RAKVEREPEDIA

Selle kohta pole veel toimivat näidist, aga nimi peaks iseenda eest kõnelema. Terminiteks oleksid kõik andmebaasis olevad pärisnimedega objektid (mille kohta on olemas eraldi kirjed), nende juurde käiks kirjeldav lühiartikkel (mis võib ka olla täielikult või osaliselt päringutulemus) ning link või lingid lisaandmeteni. Võimalik tarkvara - Joomla+Fabrik(+Glossary – vajaduse korral võib kaasata selle lisakomponendi; oluliseks omaduseks on andmete grupeerimine esitähe järgi. Seda võib aga teha ka Fabriku ja MySQL sisemise päringu abil).

7. TEOSEREGISTER / DIGITALISEERITUD KULTUURIPÄRANDI INFOSÜSTEEM

See pole mõeldud otseselt linna veebilehe infosüsteemi osana, kuna teoseregistril võib olla üleriigiliseks laienemise perspektiiv.

Olemasolevad avalikud muusikateoste registrid avaldavad ainult neid teoseid, millest on olemas stuudiosalvestus (plaadistatult või mitte) või siis kirjastatud noodid. Eesti Autorite Ühingu andmebaasis on teoreetiliselt kirjas iga liikmesautori kõik teosed, kuid see andmebaas ei ole avalikult nähtav. Isegi kasutaja ei saa vaadata teiste autorite andmeid. Eesti Muusika Infokeskuses on andmed ainult Eesti Heliloojate Liidu liikmete kohta, nende teoste nimekiri aga on tavaline artiklilõikude kogum ning elusolevate heliloojate puhul ei pruugi olla tingimata aktuaalne. Kirjastajate veebirakenduses on näha ainult nende poolt kirjastatud noodid jne. Laulutekste pakkuv lyrics.ee on amatöörlik ning tekstid võivad olla vigadega (lindilt maha kirjutatud või mälu järgi kirja pandud).

Kultuuripärandi ja nende kohta käiva info digitaliseerimine ja levitamine on täna ehk kõige paremini korraldatud Muinsuskaitseametil – Kultuurimälestiste registri kannete juures on fotod (mitte küll alati), põhjalikud kirjeldused ja ka kaardilingid, kui tegemist on kinnisvaraga.

Ma ei näe põhjust, miks ei võiks Eestis eksisteerida ühtne muusikateoste ja tekstide register. See võiks perspektiivis olla ka laiendatav (näiteks põhimõttel, et registris on näidend, selle juures kirjed lavastuste kohta, nende küljes aga mh lingid muusikateoste kohta, mida lavastuses kasutati). Alustuseks aga kõlbab üksnes muusikateoseid ja nendega seotud tekste hõlmav register. Miks ei võiks selline saada alguse Rakverest, hõlmates just selle linna autoreid? Arvan, et kultuuriavalikkus oleks sellest huvitatud. Meenutagem kasvõi küsimust, mis kerkis Rakvere-teemaliste laulude kohta. Juhuslikult keegi mäletas, et see või teine on midagi loonud. Aga me võiksime avalikust registrist teada saada kõike, mida rakverlased on loonud ja kes on loonud.

Registris kajastuksid ka teosed, mis on küll loodud, kuid millest pole tehtud helisalvestust ja mida pole võib-olla ka esitatud. Mõnelegi teosele oleks see esimene samm avalikkuse ette. Kui nad on leitavad, siis on neil hoopis tõenäolisem jõuda ka avalikkuse ette (ning saada ehk “uus ja parem kuub”). Elusolevad autorid saaksid lisada oma teosed ise. Nende sisu avalikkusele edastamise viis jääks autori enda otsustada. Seda peaks ju saama teha riivamata iseenda või kellegi teise autoriõigusi. Nii stuudiosalvestusest kui ka nootidest saab teha väljavõtte(id) kohtadest, mis teosest piisavalt aimu annavad. Kui kusagil YouTube’is on üleval videovõte mõnest kontserdist, siis pole ju probleemi vastav link teha. Lisaks mistahes kohale, kust teose noote või stuudiosalvestust saaks osta ja alla laadida. Peale selle – tänapäeva infotehnoloogia võimaldab luua ka sõnadeta helilisi demosid oma teostest. Nende avalikustamisest ei tohiks tekkida mingeid probleeme, kuna tegu on puhtal kujul informatiivse ja mõnikord ka õppeotstarbelise materjaliga, mille reeglina on avalikuks teinud autor ise ning mida ei olegi võimalik kasutada kommertseesmärgil. Lisada saab kommentaare ja kirjeldusi.

Siin ka esimene hinnang loomeinimeselt:

“Väga vinge ja vajalik asi. No näed, see vabastabki sellistest probleemidest, kui tekst või noodid vms koos kõvakettaga uttu lendavad. Pealegi – kunagi pole välistatud, et keegi teine tunneb asja vastu huvi. Ma siin ajasin samamoodi taga ühte oma muusikalitõlget, mida Kalevi Kammerkoor taga otsis. Sain muidugi selle kätte, aga pidin paberilt uuesti sisse toksima.

Väga hea, et keegi viitsib endale (või Rakverele; või kasvõi tervele Virumaale) sellise registri teha.”
Villu Kangur

Alustasin iseendast. Minu näidises on

1) esmased kanded teoste kohta – eeldusel, et ühest üksikteosest võib hiljem sündida mitu versiooni, mitmeosalisest teosest reeglina vast mitte.

2) konkreetsed teosekanded – need on lingitud esmaste kannete külge; seal on samad põhiandmed, mis registreerimisel EAÜ-s (originaalpealkiri, teine pealkiri, loomise aasta, teose kestvus, esitaja(d), märkused arranžeerimis- ja tõlkimistasu kohta)

3) autori- ja kirjastajakanded (kuvatakse koos teose põhiandmetega, aga kanded asuvad teises tabelis, on lingitud teosekande külge)

4) avalikud failid (sisestaja määrab ära, mil moel ta oma teost avalikustab)

5) tekstid – eraldi andmebaasikirjed, mis on seotud teoste ja autoritega. Esimeste olemasolevate hulgas on ka “Öökuninganna”, mis autoril endal samuti oli kaotsi läinud.

Kõike seda annab omakorda veel täiendada. Näiteks luua seos EventListi sündmustetabeliga ja luua seega info ühe või teise teose esiettekande kohta.

Tarkvara – jällegi Joomla koos lisakomponendiga Fabrik + lisakomponent CiviCRM (kliendihaldusrakendus). Sealt pärinevad andmed nii isikute, organisatsioonide kui ka erinevate esituskoosseisude kohta.

Haldamine ja arendamine ehk organisatsiooniline pool ning selle muutumine registri võimaliku territoriaalse laienemise korral – see on omaette teema. Kolmas sektor või avalik sektor?

Kättesaadavusest linnavalitsusele

Kuna lahkun lähiajal linnavalitsusest, nimetatud mudelid aga asuvad minu virtuaalserveris, siis muutub aktuaalseks küsimus, kuidas tõsta need ümber Rakvere LV serverisse. Selle peab lahendama IT-spetsialist Ilmar Kutser. Tema idee oli, et kuna praeguse Apache veebiserveri php ja MySQL versioonid on kirjeldatud rakenduste jaoks liiga vanad, siis tuleb appi võtta IIS server, paigaldada sinna php ja mysql sobivad versioonid ning seejärel paigaldada Joomla. Kui see on tehtud, siis teen kogu andmebaasist ja veebikeskkonnast http://rakvere.nurmoja.pri.ee koopia ning annan linnavalitsusele üle.

Veebirakendustes kasutatud komponentidest ja Joomlast endast

2010-01-21T19:21:00.001+02:00

EventList võimaldab registreerunud kasutajal lisada sündmusi koos kirjelduse ja toimumiskohaga, kusjuures need muutuvad automaatselt avalikuks.

Sündmusi saab vaadata üldise listina, toimumiskohtade kaupa ning kategooriate kaupa. Toimumiskoha puudumisel võib selle süsteemi lisada. Sellel komponendil on eesti keele tugi.

Kategooriaid ehk liike on näidises pakutud neli: “Toimub”, “Plaanis”, “Idee” ja “Anonüümne”. Viimane tähistab anonüümselt sisestatud sündmusi. Kuna EventList ei võimalda anonüümset sisestamist, siis on mittekasutajate jaoks loodud eraldi vorm komponendi Fabrik abil.

Kategooriaid on muidugi võimalik ka juurde lisada, näiteks mitmest alamüritusest koosneva “raamürituse” puhul (Rakvere linna päevad) või juhul, kui seda rakendust kasutatakse näiteks linnavalitsuse eelinfo tarbeks (kategooria Rakvere Linnavalitsuse eelinfo).

Paar puudust, mis võivad olla kõrvaldatavad

1) EventListil pole korraldaja ehk kontaktisiku välju ning näib, et autorid (www.schlu.net) selle komponendi edasiarendamisega enam (mõnda aega) ei tegele (arendamisfoorum on suletud). Aga avatud lähtekood võimaldab EventListi täiendada mistahes programmeerijal, kes valdab php –keelt ja MySQL –i ning tunneb Joomla CMS-i. Väga võimalik, et sellega saaks hakkama eestindaja (www.eraser.ee)

2) sündmuse korduvust saab määrata, kuid seda ei kuvata mitmekaupa ette. Nähtav on üks kirje korraga, mis näitab lähimat eelolevat toimumiskorda. Üks lisaplugin peaks mitmekaupa ette kuvamist teoreetiliselt võimaldama, aga mingil põhjusel ei tahtnud see töötada. Võimalik asendusmeetod – sündmuse kopeerimine Fabriku abil loodud rakenduses.

Fabrik on teadaolevatest kõige universaalsem komponent, mis võimaldab luua nii lihtsaid kui ka väga keerukamaid rakendusi. Lisaks anonüümsele vormile on näidises ka nn. töötabel. See on mõeldud planeerimis- ja koostöökeskkonnaks. Lisaks EventListis nähtavale infole kajastuvad seal ka sündmuste sisestajate andmed (kui nad on registreeritud kasutajad) ning iga sündmusega on seotud ka muu korraldusinfo, sh eelarve (sündmuse juurde lisad korraldusinfo, korraldusinfo juurde omakorda eelarve)

EventlistiCal on lisandmoodul, mis väljutab EventListi keskkonnas olevat infot kalendrirakenduste jaoks iCal kujul. 20.01.2010 jõudsin tänu heale õnnele jälile ka paarile väga olulisele parandusele. Tänu sellele jõuab infovoog teistesse kalendritesse õigete kellaaegadega, st Ida-Euroopa aja järgi.

xml/rss väljundit on ka võimalik luua, seda omakorda Fabriku abil.

Minikalender vasakus veerus toob esile päevad, kus mõni sündmus on toimumas. Puuduseks on see, et ei saa vaadata korraga tervet kuud või aastat. Väljakutse kompetentsele programmeerijale.

Joomla on tänu lisakomponentide pakutavatele võimalustele saanud täiesti arvestatava kvaliteedi. Ainus miinus puudutab autentimist – OpenID lisavidin on olemas, aga see paraku ei tööta. OpenID on teadupärast nö teise serveri abil autentimise meetod. Eesti OpenID on mõeldud autentimiseks ID-kaardiga, serveriks openid.ee . Kui leiduks vabatahtlikku, kes jõuaks jälile sellele, kuidas luua Joomlale toimiv Eesti OpenID tugi, mis töötaks ka kasutajaks registreerimisel, siis oleks tegemist vaata et täiusliku vabavaralise sisuhaldustarkvaraga.

Valgevene visiitkaardi avastamine

2010-01-19T19:57:00.001+02:00

Kuuldes nime Pesnjarõ ei kulu keskealisel muusikakõrvaga eestlasel vast rohkem kui murdosa sekundist, et esimesena meenuksid vähemalt märksõnad “Valgevene”, “folkrock” ja … “Nu, pogodi!”. Isegi kui ükski muu Pesnjarõ laul meile ei meenu, siis tänu tolle kultusmultifilmi ühele osale peaksime ikka mäletama seadet valgevene rahvalaulust "Касіў Ясь канюшыну" (kaassiv jass kanjušõnu; eesti keeles “Jass see niitis ristikheina” või, kui soovite, siis venepäraselt “Vasja niitis ristikheina”).

Just selle lauluga lõi tänane Valgevene Riiklik Ansambel Pesnjarõ Jõhvi Kontserdimajas kohe alguses publiku vere keema.

Tõe huvides olgu küll lisatud, et see ole täpselt SEE Pesnjarõ, vaid tolle koosluse ametlikult tunnustatud õigusjärglane. Algsest, 1969. aastal alustanud koosseisust polevat seal mitte kedagi. SEE Pesnjarõ lagunes tarkade internetiallikate sõnul 1990-ndate lõpus. Ansambli riismetest moodustusid uued grupid, kes kasutasid oma nimedes sõna “pesnjarõ”. Pärast bändi asutaja ja liidri, rokilegend Vladimir Muljavini (Ўладзімір Мулявін, suri 2003. aastal) pöördumist võimude poole aga kutsuti ellu toosama riiklik ansambel, kuhu võeti toona täiesti uued, noored muusikud. “Mitme Pesnjarõ probleem” ei olevat küll kuhugi kadunud, see tekitavat ikka veel kodumaal segadust.

Jõhvis kuuldu-nähtu põhjal jäi mulje, et seda (eelkõige Muljavini) pärandit püütakse siiralt hoida ning taasesitada nii autentse kõlaga kui vähegi võimalik. Tundub, et õnnestunult (vaid rahvalaul “Rušniki”, eriti selle intro kõlas kuidagi võõralt). Eelkõige aga pean märkimisväärseks lauljate vokaalset taset ja nende mitmehäälset laulu. Ka pillimeeste näol on tegemist vaieldamatult professionaalidega ning oma ala tippudega. Igaüks neist sai ka kontserdil oma vilumust ühekaupa demonstreerida.

“Pesnjarõ” repertuaar on seinast seina ja sestap oli ka Jõhvis kuuldu “läbilõikekontsert”. Oli tõsist proget ja ka kergemat poppi, sealhulgas nõukogude ajale tüüpiliselt repertuaari lisandunud kohustuslikud palad mõnelt “nõukogude autorilt”. Vähemalt ühest Pesnjarõ laulust on ka eestikeelne cover – see on “Berjozovõi sok” (“Kasemahl”), mida esitas kunagi Kalmer Tennosaar. Kohati tundub uskumatu, et kõike seda, mida kuulsin, on teinud üks ja sama ansambel….

Nende suurim väärtus aga on kahtlemata rahvalaulutöötlused, mis olid omal ajal vist maailma mastaabiski unikaalsed ning väidetavalt päästsid paljud valgevene rahvalaulud unustusehõlmast. Võib-olla teaksime neist vaid “Bulbat”, kui poleks olnud “Pesnjarõ’d”… Selle ansambli roll Valgevene muusikas peaks olema võrreldav ühtaegu meie Collage’i ja Rujaga.

Panin Jõhvi kontserdil tähele, et mida komplitseerituma teosega oli tegemist, seda suurema mõnuga toimus musitseerimine, seda rohkem õhkus lavalt “elektrit”. Ühe progekompositsiooni juures (venekeelne “Krik ptitsõ” e. “Linnu karje”) aga oli lausa tunda, et need pillimehed tahtnuks tegelikult midagi veel enamat teha kui nad said; et kontserdisaal ja lava oli sel hetkel ahtake ning “pintsaklipsustatud” atmosfäär muutunud tüütuks ja ahistavaks raamistikuks. Kergemaid poplaule esitades tundusid muusikud omakorda ülemäära “korralikud”.

Peamiselt venekeelsele nostalgiapublikule - “70-ndate ja 80-ndate aastate noortele”, nagu ütles bändi tänane kunstiline juht Vjatšeslav Šarapov - näisid olevat südamelähedasemad ja tuntumad aga just venekeelsed poplaulud. Suur osa Pesnjarõ repertuaarist on ju venekeelne ning leidis sestap ka kergesti tee vene publikuni üle NSV Liidu. Samas mäletame ju hästi, kuidas nõukogudeaegsel eesti noorel venekeelse muusika omaksvõtuga lood olid ja milliste siltidega õnnistati eesti artiste, kes üleliidulist publikut vallutasid… Nii oligi Pesnjarõ kontsert minu jaoks paljuski “avastusretk”. Mõnigi varem kuuldud lugu, mis ei ole rahvalaultöötlus, tähendas üllatust stiilis “tohoh, see oli ka nende repertuaaris!”.

Ülejäänud saal aga laulis venekeelset poppi rohkem või vähem kaasa. Eriti armastatud lugu näis olevat “Vologda” - pillimehed katkestasid selle ajal üldse mängimise, lehvitasid ning jätsid solisti ja publiku üheskoos ilma saateta laulma.

Muide, ka ansambel ise üllatas mitmehäälse a capella lauluga – selleks oli Oginski tuntuim polonees “Hüvastijätt isamaaga”, millele on tekst juurde loodud. Helilooja Michał Kleofas Ogiński ehk Міхал Клеафас Агінскі olevat olnud valgevenelane...

Kui sellesse väitesse võib suhtuda nii või naa, siis üks on minu meelest küll kindel - et mullu 40-aastaseks saanud “Pesnjarõ’d” võib ka tema tänasel kujul iga valgevenelane enda uhkuseks pidada.

Lennuk on maandunud

2010-01-12T19:22:00.001+02:00

Nüüd on selge, et see lennuk, mis startis 15.09.2003, maandus lõplikult. Ees seisab uue sõiduki otsing.

Et asjad nii on, tundus olevat selge juba novembri lõpus. Teema ammendumist minu jaoks tajusin isegi juba varem. Viimane ajaleht aga sündis sõna juba otseses mõttes suure surmaga. Ainuke asi, mis mulle selle juures meeldis, oli vahelehe idee. Arvan, et see leiab veel kasutamist.

Käegalöömismeeleolu oli näha kõikjale ja kaugele, aga ega ma seda millegi taha peita ka ei püüdnud.

Mis sellest kasu oli (ja kellele :-) ) – seda on täna veel vara öelda. Elame-näeme.

Aastaring - üllatus eelkõige "heliloomale" endale

2010-01-02T05:46:00.001+02:00

See oli seekord minu peamine "närvisööja". Mõtlen just loomisprotsessi. Muusika oli olemas juba aastast 2000 ning istus teine kannatamatult pealkirjatuna sahtlis (loe: arvutis). Üldise idee olin suutnud juba 2008. aastal välja mõelda, aga seda, et ma ise võiksin sellele laulule teksti kirjutada, keeldusin uskumast kuni ühe hetkeni detsembri keskpaigas, mil ma selle suure vihaga ära tegin. Tuttav poeet püüdis küll ja välja tuli hea tekst, aga ikka veidi teistmoodi lugu, kui oleksin tahtnud... Tõsi, sellele on mul juba mingi muusika peas arenemas. Aasta pärast?
Üks asi üllatas mind "Aastaringi" juures päris tõsiselt. Uskusin küll juba seda muusikat luues, et see on selline "sõrmenipsutamise" lugu, mis peaks vist inimestele meeldima. Aga et too lugu muusikuid nii ekstaasi ajab, nagu ta ajas...
Kogu muu reaktsioon oli ka positiivsem, kui oodata oskasin. Ideid seoses lauluga ma siiski siinkohal ei avalikustaks. Saab näha...

Üks krevett - veel üks lõppenud aasta lõbustaja

2010-01-02T05:43:00.001+02:00

Mulle tundus algusest peale, et Contra luulekogus "Tuul kägistab ust" on midagi, millest võiks sündida koorilaul.

Pikema mõtlemise peale leidsin, et see võiks olla:
Üks krevett
limpsis teevett
See meeldis teeveel
ta karjus - tee veel!

Esiettekandeni jõudsime varem, kui oleksin osanud arvata. Siin on koos väike valik mehi kammerkoorist Solare ja meeskoorist Rakvere. On 6. novembri õhtu ning algamas on Contra, Aadu Sitapea ja teiste vanade pungivendade loomejuubelit tähistav õhtu.
Contra teadis, et tema luuletusest koorilaul sünnib, aga ta ei teadnud, et kuuleb seda juba 6. novembril 2009 Kära Kantsis. Lisaks talle muidugi oskasime üllatada kogu publikut, kes nähtavasti oskas sellise ürituse alguses oodata kõike muud, välja arvatud koorilaul...
Mulle endale oli üllatus, et minu peas midagi nii lihtsat sündis.
Meil endil oli igatahes hästi lõbus. Contral samuti.

Ave Maria teiselt Solare "heliloomalt"

2010-01-02T04:51:00.001+02:00

Kristo Matson kirjutas "Ave Maria" konkreetselt kammerkoori Solare võimekust silmas pidades. Mulle isiklikult tundub, et ta sai sellele 100% pihta. Veidi hindas küll vist basse üle ühes kohas, täpsemalt nende suutlikkust korraks teises häälerühmas vilksatanud noot kinni püüda. Mõnevõrra paradoksaalne on aga see, et on hoopis (pealtnäha) lihtsamaid laule, mis ei taha üldse nii hästi õnnestuda.

Öökuninganna väljus sahtlist

2010-01-02T04:42:00.001+02:00

Kui aastalõpukontsert 2008 Rakveres oli minu jaoks niiöelda "kapist väljumise" kontsert, siis seekord oli mõnes mõttes "sahtlite tuulutamise" kontsert. See lugu oli omal ajal mõeldud eurolaulukandidaadiks (!). Villu Kangur sai muusikademo ja märksõna "öökuninganna" ning ühe õhtuga oli tal tekst valmis. Nojah, mis eurolaul see nüüd nii väga oli... Igatahes kolm aastat hiljem tegin ma sellele koori- ja orkestriseade, 2009. aastal aga kohendasin seda veel veidi. Eks esiettekandel oli viperusi ka, aga üldiselt läks ettekanne hästi.

Rakvere leht võtab mõtlemisaja

2009-12-17T18:05:00.000+02:00

Poeet läks kaotsi orbiidilt

2009-12-15T11:19:00.001+02:00

kui õnnetu kosmoselaev
ta haihtus kui aur kuumalt pliidilt
ja sõnatult haigutas aeg

Ei - jutt pole viiendast märtsist
siis case oli hoopiski muu:
too laulik läks taeva, ei närtsi
ta laulud – nad jäädvalt meil suus

Ent siiski poeedil kõik laabus
orbiidile naases ta pea
vaid laul oli teiseks tal saanud
või kolmandaks hoopis… ei tea

Pühendatud loometööga
seotud seigale 13.-15. detsembril 2009

Poeet läks kaotsi orbiidilt

2009-12-15T01:04:00.000+02:00

kui õnnetu kosmoselaev
ta haihtus kui aur kuumalt pliidilt
ja sõnatult haigutas aeg

Ei - jutt pole viiendast märtsist
siis case oli hoopiski muu:
too laulik läks taeva, ei närtsi
ta laulud – nad jäädvalt meil suus

Ent siiski poeedil kõik laabus
orbiidile naases ta pea
vaid laul oli teiseks tal saanud
või kolmandaks hoopis… ei tea

Pühendatud loometööga
seotud seigale 13.-15. detsembril 2009

Huvitav blogi – maksud Eestis. Aga…

2009-12-11T12:21:00.001+02:00

Avastasin blogisaidi, kus võrreldakse Eesti maksukoormust teiste riikidega ning püütakse kummutada selleteemalisi müüte. http://maksud-eestis.blogspot.com .

Pikemalt ma sellel ei peatuks – oma silm on kuningas – vaid paneks siia kolm kommentaari.

See on kasulik lugemine, ehkki eeldab mõistagi süveneda viitsimist. Pahatihti on algallikad vaid inglisekeelsed, siin on aga tõlkimisega vaeva nähtud.
Ärgem rääkigem ainult maksudest, vaid võrrelgem ka Euroopa Liidu liikmesriikide miinimumpalkasid JA NENDE OSTUJÕUDU (suhet tarbijahinnatasemesse). Paha ei teeks ka sotsiaaltoetuste kõrvutamine (lastetoetus, pensionid, töötu abiraha). Kui siia lisada veel mõned võrdlusandmed näiteks selle kohta, milline on kõrgete ametnike palkade suhe miinimumpalka, siis on pilt päris huvitav. Allikad – Eurostat, Eesti Statistikaamet (+ vaata ka minu varasemaid blogisid ning mõtteid www.osale.ee ja www.minueesti.ee )
Aga… Üks asi on arusaamatu – miks peab see sait olema anonüümne? Kas autor vaevleb paranoiade käes? Kas ta leiab, et peab end tundma nagu nõukaaegne dissident? Et kohe pannakse käed raudu, kui ta avastatakse? Või kardab mingit hukkamõistu? Sorry, aga see kisub omakorda saidi usaldusväärsust alla. Võib jääda mulje, nagu püüaks autor ise kuidagi avalikkust petta. Mina ei peidaks end anonüümsuse taha ja pole seda ka teinud, ehkki olen esiteks majandusküsimustes selgelt amatöör ning minu seisukohad ja esiletõstetud info ei pruugi kohe üldse mitte kellelegi meeldida.

Küsimus endale – mida olen teinud?

2009-12-04T17:15:00.001+02:00

Mitmelegi ajakirjanikule võib tunduda, et pressiesindaja on uue võimu saabudes kas kaotanud töövõime, seagrippi jäänud või jooma hakanud. Ikkagi juba üle kuue aasta sellel ametikohal ja…

Pole hullu, olen elus. Aga paraku takerdunud tehnilise töö poolest mahukatesse tegemistesse. Ma pole nimelt kaotanud lootust, et Rakvere veebikeskkond muutub ka “tagantpoolt” kasutajasõbralikumaks. Olen suvest saadik olnud pühendunud MySQL ja php saladustesse, alates hetkest, kui sain teada, et üks Joomla lisarakendus võimaldab luua praktiliselt igasuguseid sisutüüpe. Sain kohe aru, et selle abil on võimalik “puust ette teha ja punaseks värvida” ideed, mismoodi üks või teine asi veebis peaks õieti töötama. Parem ehk veidi kehvake pärisasi kui mõni arusaamatu dokument, mida keegi ei viitsi lugeda.

Kuna linnapea juba avaldas soovi saada minult ülevaadet enda tegevusest ajavahemikus 29.09 – 01.12, siis olgu see kõigile teada. Eeldan avaliku huvi olemasolu, mis muud.

Rutiinne igapäevatöö oli sel ajavahemikul tagaplaanil, põhiline energia kulus tehniliselt väga mahukatele “tulevikuteemadele”, enamjaolt internetikeskkonnale. See tegevus on sisuliselt läbinud kogu suve. Eesmärk – parandada töökeskkonda teabelevi hõlbustamiseks ja kaasajastamiseks, eelkõige oma valdkonnas. Hetketulemused:

“töötav mudel” linnavõimu kontaktandmetest (linnavolinikud, töötajad) veebis. Sellist mudelit ei saa hetkel ehitada Rakvere serveris, seepärast kasutasin selleks enda veebimajutuskontot. Tutvustuse juba saatsin kolleegidele. Saatmise hetkeks aga polnud ma nähtavaks teinud nn. koalitsioonileppe rakendust. Nüüd on ka see nähtaval. Paistab, et ka vahepealne eelinfopõud võib laheneda mõnevõrra teisiti, kui varem oskasin arvata. Praegu ma seda aadressi veel avalikult üles ei paneks. Las omad tutvuvad enne.
kasutades senist sisuhaldussüsteemi (kus on eriline murelaps kontaktide moodul), korrastasin kontaktide osa meie päris veebis. Parimal juhul võttis ühe kontakti järjekorra muutmine ühe sammu võrra aega umbes 2 sekundit, reeglina aga rohkem. Õnnestus taastada piltide üleslaadimise funktsioon. Selle puudulikkuse tõttu võttis ühe pildi lisamine terve igaviku.
Ühine kontaktandmete keskkond linnavalitsuse siseinfo kontos Google keskkonnas. Selle eelis on kättesaadavus kõikjalt üle interneti (vajalik on ligipääsu omamine). Kui mõned kontaktandmed muutuvad, siis toimub muudatus kõigis arvutites. Kui arvutis ei ole sellist e-mailiklienti, mille aadressiraamatut saaks hoida sünkroonis Gmaili kontaktidega, siis ometi saab igaüks endale gmaili kontaktidest liste arvutisse salvestada ja sealt omakorda e-posti klienti.
fotode andmebaasi- ja töötlemisprogramm Picasa on täienenud nägude tuvastamise funktsiooniga. Loodan seda tutvustada kolleegidele, see peaks pildimajandust muutma hoopis hõlpsamaks kui seni.

Ajaleht Rakvere Sõnumid

kuna detsembrinumber peab tutvustama uut linnavõimu ning juhtimisstruktuuri, siis võtsin ette seda tutvustava lehekülje kujundamise (A2 suurus, üle kahe lk ajalehes, nagu poster). Eesmärk on luua korrapärane, samas mõnevõrra ebatraditsiooniliste elementidega juhtimisstruktuuri esitlus. Lisaks kastikestele ja noolekestele on seal aga ka ametnike kontaktandmed. Hetkel on veel linnavolinike ja linnavalitsuse liikmete pildid lisamata, samuti on lahtiseks jäänud ühe osakonna nimetus

kuna seoses raske majandusliku olukorraga võib lehe väljaandmine olla kahtluse all ning arvestades mõne aasta taguseid kurbi kogemusi Tallinna ajalehe kaubamärgiga (“Pealinn”), koostasin taotluse kaubamärgi “Rakvere Sõnumid” registreerimiseks Patendiametis. Taotlus on nüüd võetud menetlusse.

Uuendus – linna “videopesa” youtube’is

Olin millalgi teinud konto rakverelinn youtube’is. Nüüd lisandusid sinna esimesed videod – Anu Oja näidisvõte sõpruslinna Lappeenranta linnaorkestri esinemisest ning minu tööfotoaparaadiga võetud lõik maavanema ja linnapea advenditervitusest. Võrreldes teatud blogistidega võiks seda lausa professionaalseks kaameratööks nimetada. http://www.youtube.com/rakverelinn

Lisasin kolleegide jaoks juurde ka lingid enda toodetud või vahendatud uudisteni, aga siin pole seda vast mõtet teha.

Idee: miks mitte vabatahtlik kohalik tulumaks?

2009-11-22T03:22:00.002+02:00

Olles mingil hetkel järjekordselt pühendanud oma mõttetegevuse (tulu)maksundusele, meenus ühtäkki asjaolu, et meie seadused võimaldavad kohalikel omavalitsustel kehtestada kohalikke makse.

Väga hea. Vaatame kohalike maksude seadust. See loetleb, et kohalikud maksud on

müügimaks
paadimaks
reklaamimaks
teede ja tänavate sulgemise maks
mootorsõidukimaks
loomapidamismaks
lõbustusmaks
parkimistasu

Kõik puudutavad mingit olmelist või ärilist tegevust. Tulumaksu nende hulgas ei ole. Kes see tahakski midagi sellist kehtestada. See ei muudaks linna või valda atraktiivsemaks, pigem peletaks inimesi eemale.

Samas - kus on öeldud, et tulumaks peab olema alati ja igal pool kohustuslik?

Siin see konks ongi. Ma usun, et vabatahtlikkusse kohalikku tulumaksu, millest laekuv tulu on mõeldud ainult kohaliku elu edendamiseks, suhtutaks hoopis teisiti kui kohustuslikku. Kohalike maksude seadust tasuks täiendada.

Esiteks peaks seadus niisiis välistama võimaluse, et kohalik tulumaksmaks oleks omavalitsuse elanikele kohustuslik. Seega peaks olema lubatud ainult vabatahtlik kohalik maks. Inimestele tuleb anda võimalus olla oma linna või valla vabatahtlikud sponsorid.

Teiseks - mille jaoks täpsemalt võib omavalitsus kasutada vabatahtlikust maksust laekuvat raha? Ma ei ole kindel, kas see peaks jääma täielikult omavalitsuse otsustada või oleks parem, kui see oleks kas TMS-is või KOKS-is sõnastatud. Tundub, et see võiks olla nii ühes kui ka teises. Seadus annab üldised raamid, omavalitsus täpsustab. Minu arvates võiks seadus sätestada, et kohalikku maksu võib kasutada "pehmete valdkondade", seega hariduse, kultuuri või sotsiaalsfääri projektide rahastamiseks, välja arvatud ehitustegevus ja ametnike palgad.

Kolmandaks - kas maksumäära peaks kehtestama omavalitsus ise või hoopis riik? Pooldan pigem viimast varianti, sest pooldan tulumaksumäärades samasugust korrapära nagu näiteks avaliku sektori palgaastmestikus. Maksumäära protsent võiks olla ruutjuur kahest astmes -1 korrutatult kümnega ehk ümardatult 7 %.

Neljandaks - see peaks olema pigem ilma maksuvaba osata, kuid samas tulumaksuvaba. Mida see tähendaks? Inimene saaks tulumaksust (mitte kohalikust maksust!) tagasi selle osa, mis võrdub tema maksukoormuse protsendiga kohaliku maksuna tasutud rahast.

Näiteks - kui kohalikku maksu maksva inimese reaalne tulumaksukoormus on 20 % ehk täpselt viiendik, siis ta saab tulumaksust tagasi selle osa, mis võrdub viiendikuga tema kohalikust maksust. Antud juhul oleks see 1,4 % tulust (7% :5=1,4%). Selleks, et täna, mil tulumaksuvaba on 2000 krooni ning ülejäänu maksumäär on 21 %, oleks inimese reaalne tulumaksukoormus 20%, peab ta saama palka 42000 krooni kuus ehk 504000 krooni aastas. Kui ta maksaks ka seda kohalikku maksu, siis oleks tema igakuine maksukoormus 27% ning kätte jääks 73 % palgast ehk 30660 krooni. Aasta jooksul laekub maksu- ja tolliametisse temalt seega 136080 krooni. Samas tasub tal rõõmsal õhinal oodata tuludeklaratsioonile järgnevat aega, kuna ühel hetkel potsatab tema pangaarvele tagastatav tulumaks 7056 krooni. Reaalne maksukoormus koos kohaliku maksuga on 25,6 %.

Oletame, et ühes linnas on 10 000 töötegijat ja nende keskmine palk on 12 000 krooni kuus ehk 144000 krooni aastas. Kui nad kõik saaksid keskmist palka ja maksaksid kohalikku maksu, siis laekuks neilt aasta jooksul linnale 100 800 000 sihtotstarbelist krooni. Sellele lisandub veel omavalitsuse osa üksikisiku tulumaksust.

Nüüd jõuame järgmise küsimuse juurde - kes ja kuidas peaks otsustama vabatahtlikust kohalikust maksust laekuva tulu kasutamise üle?

Ilmselt oleks mõistlik neid kõiki kaasata otsustamisprotsessi. Need maksumaksjad võiksid moodustada mingi "laiendatud volikogu", kellele linnavõim pakub välja mõned ideed (ja kelle hulgast pakutakse ideid). Igal ideel peaks olema ka eeldatav maksumus. Ühel hetkel toimuks otsustamine ning käiku lähevad need projektid, mis on saanud suurema toetuse osaliseks.

Eelmainitud kaasamine toimuks muidugi eeldusel, et vaid murdosa töötavatest linlastest on enda peale võtnud täienava maksukoormuse. Võib-olla ei oleks selline kaasamine teatud piirist alates enam otstarbekas?

Taolist omavalitsuse tulubaasi suurendamise meetodit tasuks aga igal juhul kaaluda.

Rahvaliit: mõistus võitis lahingu

2009-11-15T01:59:00.002+02:00

Kuna olen varem selle erakonna teemal sõna võtnud ja just nii, nagu hea lugeja on märganud, siis vaevalt, et teid üllatab ka minu seisukoht Rahvaliidu volikogu hiljutise otsuse suhtes: sedapuhku võitis mõistus.

Aga see tähendab vaid lahingu võitmist. Näis, kuidas "sõjaga" jääb. Nüüd sõltub kõik ju sellest, mida Rahvaliit iseendaga peale hakkab ja eriti sellest, kas ja kuidas nad kavandavad Eestile tulevikku. Kas nad suudavad kasutada enda potentsiaali eesti rahvuse jätkusuutlikkust toetava poliitika väljatöötamiseks.

Kui nad seda kriitilise aja jooksul suudavad ning lähevad (hetkel veel müstilise) uue jõuna valimistele, siis on nad võitnud ühe olulise etapi sõjast. Kui nad sellega valimiskünnise ületavad - ka siis võib rääkida ühe etapi võidust. Sõja võit oleks teadagi mis.

Mis teeks neid võidukaks? Peamine märksõna võiks olla hirmudevaba, järjekindel töö. Rõhutan just eriti kartmatust. Kartmatust pakkuda Eestile selliseid tulevikulahendusi, mis võivad esmapilgul tunduda ehk ebapopulaarsed või ebatraditsioonilisedki. Kartmatus sattuda sealjuures vastuollu "üldtunnustatud" tavaarusaamadega. Kartmatus olla vajadusel "poliitiliselt ebakorrektne".

Kaotada ju pole neil õigupoolest midagi peale lugupidamise iseenda vastu.

Ah soo, siin-seal olen kuulnud küsimusepüstitust, kas Rahvaliit peaks jätkama oma nime all. Minu kõrvaltvaataja pilk peab seda piisavalt heaks, ehkki ma mõistan ka arutelusid nimemuutmise vajalikkuse üle. Siin peaks muidugi olema väga kaalutlev. Pigem jätta alles vana "halb" nimi kui teha totter nimevahetus.

Sellegipoolest võin öelda välja paar nimeideed. Nende sobivuse või mõistlikkuse/totruse üle otsustagu asjaomased isikud.
1) "varastada" nimi 1930-ndate aastate vaikivalt ajastult ning anda tollase valitsejate propagandalehe nimele uus sisu, mis viitab erakonna tulevikkusuunatusele.
Teisisõnu - Erakond Uus Eesti.
2) lähtuda võimalikust poliitikast, mis õhutab eestlaste sündimust ning seeläbi elanikkonna noorenemist, kuid samas mitte kopeerides üksühele omaaegset kirjanike rühmituse nime.
Teisisõnu - Erakond Noorem Eesti.

Erakondade jõuline lobitöö Rahvaliidu ühendamiseks (loe: likvideerimiseks) kui muretsemiskoht ehk üldse mitte uued mõtted selle erakonna säilimise kasuks

2009-11-07T23:02:00.001+02:00

Olen seda vist juba varem kirjutanud, ent kordamine ei tohiks liiga teha.

Ärgu arvatagu, nagu tahaksin Rahvaliitu kaitsta sellepärast, et tegemist on just nimelt Rahvaliiduga ja seal on ühed või teised isikud mulle mingil põhjusel poliitikutena sümpaatsed või et mulle meeldivad “endised kolhoosiesimehed”. See pole minu moodi. Esiteks näen poliitikutena sümpaatseid inimesi igas erakonnas, vähemalt neis, mis esindatud Riigikogus. Teiseks pole mõjuvat põhjust, miks peaks minu suhtumist mõjutama pelgalt asjaolu, et keegi on kunagi juhtinud üht või teist (kasvõi võõrriigi poolt pealesurutud) tüüpi ettevõtet.

Võiks ju mõelda ka nii, et ma olen mainstreamile vastanduja ja avaldan demonstratiivselt toetust erakonnale, kelle toetamist peaks “normaalne inimene” mingite jamade tõttu hoopis häbenema. Noh, see võiks olla isegi veerand tõde. Vastuvoolu ujuja on minus tõesti esindatud.

Põhjust ei pea otsima ka selles, et üleriigiliste valimiste kontekstis ja poliitilistes väitlustes on just RL paistnud silma eetiliste probleemide puudumise ja kõrge poliitilise kultuuriga (kohalike valimiste osas ma ei tea, RL pole Rakveres kuigi jõuliselt esinenud ja siin ei saagi teisiti kui viisaka kampaaniaga hakkama). See on väga suur pluss, ent mitte peapõhus.

Ühinemisettepanekutega esinenud erakondade vihkamises ei saa mind ammugi süüdistada. Ma ei vihka neid ja miks ma peaksin?

Peapõhjus on Rahvaliidu sotsiaalne baas – maarahvas. Mis tähendab eestlasi. Oluline on eestlaste kui rahvuse jätkusuutlikkust käsitlev osa nende programmis ning erakonna pigem sotsiaalne kallak. Ning kokkuvõtteks see, et kõigi nende omaduste tõttu oleks Rahvaliit ainus erakond, kes suudaks kujuneda tõsiseltvõetavaks eesti rahvuslikke aateid esindavaks erakonnaks. IRL seda mingil määral ju on ka, ent eelkõige ajalooga seotud küsimustes.

Kui Rahvaliit kaoks, siis kaoks üldse igasugune võimalus, et mõni erakond võtaks oma südameasjaks eestlaste kui rahvuse jätkusuutlikkuse kaitse sellisel kujul, nagu see üldse võimalik on. Sotsid ja kesk ei saaks seda teha, reform... (no kuulge!); IRL ehk tahaks, aga üksnes juhul, kui ei peaks kapitalismis järeleandmisi tegema (nende vasakpööre rahvuslike aadete nimel oleks muidugi tervitatav sensatsioon :-) ) Praegu sellist rahvuse kaitsele orienteeritud erakonda pole, ent nagu hea lugeja taipab, on Rahvaliidul võimalus selleks saada.

Just see on põhjus, miks soovin kodaniku ja eestlasena Rahvaliidu säilimist ning erakonnale järgmist käekäiku:

1) läbirääkimisi sotside ja keskiga peetakse, kuid hoiakuga, et kui ka ühinemine toimub, siis alles pärast eelolevaid Riigikogu valimisi, sõltuvalt RL edukusest; kõneluste peaeesmärk on seega kaardistada hetkel olemasolevad koostöökohad ja koostööd välistavad kohad

2) RL võtab eeloleva aasta esimesel poolel ette tõsise töö Eesti tuleviku ja sellest tulenevalt iseenda peamise kuvandi uuendamisega; selle tulemusel

valmib arengustsenaarium Eesti jaoks, milles on olulisel kohal
- tingimuste loomine eestlaste edumaa saavutamiseks loomulikus iibes
- mitmed rahvusülesed sotsiaalvaldkonda puudutavad teemad (sealhulgas sellise alampalgastandardi kehtestamine, mis väärtustaks täiskoormusega tööd kui sellist samaväärselt lääneriikidega)
- neid toetav maksupoliitika, mis võib küll olla ebapopulaarne (et mitte öelda kõige ebapopulaarsem) osa programmist, ent samas vajalik
Rahvaliidu "uueks näoks" saab inimnäoline rahvuslus
Rahvaliit otsib esimeses järjekorras liitlasi eelkõige ametiühinguliikumisest, õhutades aü-sid töötajate õigusi jõulisemalt kaitsma ning võitlema vaesuse vastu töötava elanikkonna hulgas (loomulikult suheldakse ka teiste erakondadega, vaadeldakse koostöökohti ja koostööd välistavaid kohti jne)
kõiki eelnevaga seotud peamisi märksõnu asutakse esimesel võimalusel populariseerima, kuid see tegevus peab olema hästi läbimõeldud

3) tulevikuprogrammi ja inimnäolise rahvuslusega läheb RL valimistele 2011; muu hulgas suheldakse ka vene valijatega – ühest küljest väljendades skeptitsismi venelaste toetuse võimalikkuse suhtes, teisalt aga selgitades neile Rahvaliidu valimisvõidu kasulikkust venelastele (mida suurem on eestlaste kindlustunne rahvusena püsimajäämiseks, seda paremini suhtutakse ka neisse, seda kergem on neil saada lahti kolonisti/okupandi kuvandist)

Kui see stsenaarium rakendub ja valimistel ollakse piisavalt edukad, siis on ühinemise mõttetus leidnud kinnitust. Rahvaliidu mõttetusest saab rääkida alles siis, kui valimistel selgub, et eestlasele on ükskõik, kas tema rahvusel on tulevikku või mitte. Seda saab aga Rahvaliidu toetamisest või mittetoetamisest välja lugeda vaid juhul, kui erakond läheb valimistele vastava programmiga.

Mõtlemisainet võib leida eelkõige neist veebikeskkondadest, pannes otsingusse minu nime:

www.osale.ee
www.minueesti.ee (foorumi osa)

Repliik mõtetele Rakvere linnavõimu asjus

2009-11-07T23:00:00.000+02:00

Huvitav oli spekuleerida küll, aga tegelikkus sõitis veidi üllatavas suunas. Andres Jaadla sai volikogu esimehe asetäitjaks, kellel on nägemus selle rolli tulevikust. Tuult tiibadesse! Linnavõim loksub paika kahe järgneva nädala jooksul. Jälgigem mängu.

Linna juhtimise edu sõltub nüüd valdkondlikust rollijaotusest

2009-10-24T13:32:00.006+03:00

Mis seal salata - võimuvahetus Rakveres on kujunenud kirglikumaks kui ma oleksin eales osanud arvata, võimuliidu moodustumine aga hoopis vähem "äkilisemaks".

Kirjutamise hetkeks on teada, et võimuliitu ehitavad kõige enam hääli saanud sotsid, IRL ja kõige suurema häältesaagi omanikust esinumbriga Reformierakond, kellest sotsidel on linnapea koht (Rannar Vassiljev) ja IRL-il volikogu esimehe koht (Mihkel Juhkami).

Muus osas liiguvad vaid mitmesugused sahinad, spekulatsioonid ja kõikvõimalikud arvamusavaldused, olgu nende levitajateks siis fanaatikutest blogipidajad või ajaleheuudiste kommenteerijad, kusjuures üks lemmikteema on küsimus "mis saab Jaadlast". Sealjuures kiputakse vaidlema tema panuse üle linna arengusse viimase kahe omavalitsusperioodi jooksul.

Pooldajatel on õigus, kui nad ütlevad, et see panus on olnud väga suur. Seda küll, kuid kõiki asju maailmas ei saa ühe inimese arvele kirjutada, ehkki nii on mugav. Vastastel on õigus, kui nad ütlevad, et see areng on olnud meeskonnatöö - abilinnapeade ja eriti ametnike "higi, veri ja pisarad" ning et mitmed olulised arengud algasid eelmiste linnapeade ajal. Seda küll, kuid mitmed olulised arengud said alguse just nimelt Jaadla ajal, kusjuures nähtavasti paljuski tänu sellele, et just tema oli linnapea.

Linnapea rolli ja taustal toimuvat meeskonnatööd ei tohiks tegelikult üldse vastandada või emba-kumba välistada. Pole üht ilma teiseta.

Ühele väitele aga vaidleksid küll vastu vaid võhikud - senine linnapea oli ületamatu linna "müüjana" Eestis ja välismaal ning selline tegevus soodustas ehk hõlbustas linna arengut oluliselt.

Kui eeltoodu taustal arutleda, et mis oleks nüüd parem, õigem ja linnale kasulikum - kas see, et Jaadla, kes sai kandidaatidest enim hääli, jätkaks linnapeana, ehkki erakondadest sai enim hääli hoopis SDE? Või ikkagi see, et linnapea koht on enim hääli saanud SDE-l ja linnapeaks saab Vassiljev, ehkki senine linnapea Jaadla kogus isikuna kõige enam hääli?

Eeldagem kaht asja. Esiteks seda, et kehtima jääb kooslus SDE, IRL ja Re. Teiseks seda, et kurjad sahinad, nagu tahetaks Jaadla sellegipoolest kõrvale jätta, ei vasta tõele.

Nüüd küsigem - kas selleks, et linna edukalt ja kasulikult mujal maailmas esindada, peab olema tingimata linnapea või võib seda teha ka "kõigest" abilinnapeana?

Pole kahtlust, et seda, mille läbi kujunes "staariks" Andres Jaadla, on linnapea rollis saavutada kõige lihtsam. "Mayor" on ju hoopis kõvem, lühem ja löövam kui "Deputy Mayor" koos võimaliku valdkonnakirjeldusega.

Aga kas see tähendab, et roll "Deputy Mayor" oma keelelises kohmakuses loob linna esindamisele mingeid ületamatuid takistusi? Liiatigi kui oled rollis "Mayor" end suurtesse klubidesse edukalt sisse söönud, sõlminud meeldivaid ja kasulikke tutvusi? Siis oled tõenäoliselt saavutanud selle, et nemad seal välismaal, kuuldes sõna "Rakvere", mõtlevad: "Ahaa, mister Jaadla!", mitte niivõrd "Mayor of Rakvere".

Olen millegipärast kindel, et abilinnapea positsioon ei takistaks seda müügitööd, mis siis, et see ei ole linnapea ametikoht.

Järelikult - kui kõneleme isikute najal kombinatsioonist Vassiljev-Juhkami-Jaadla ja peame valima linnapea rolli kas esimese või kolmanda, siis mina leian, et halbu valikuid ei ole. Sestap on nähtavasti peamine arutelukoht see, kuidas jaotada valdkonnad ja sellest tulenevalt ka osakonnad, arvestades konkreetsete inimeste isikupära, võimeid ja kogemusi. Igal juhul oleks loogiline arvata, et senine linnapea jääb pigem linnast väljapoole suunatuks (ning arengu- ja planeerimisosakond jääb temaga), senine sotsiaalala ja rahandusala abilinnapea aga pigem pilguga linna sisse.

Ääremärkusena olgu lisatud, et linnavalitsuse uuest juhtkonnast peaks keegi olema ka "näoga aparaadi poole". Hea oleks, kui ta julgeks suhtuda valitsemiskulude võrdlustabelitesse poliitiliselt ebakorrektselt, kuna elu on näidanud, et mõnes valdkonnas on linnavalitsuse aparaadis ilmselge elavjõu defitsiit ning näiline "kuluefektiivsus" tähendab mida iganes, ent mitte kvaliteeti.

Aga see on juba teine teema. Seniks soovin poliitilistele ringkondadele jõudu ja värsket vaimu. Usun, et nad leiavad kõigist võimalustest parima koosluse linna juhtima.

Protsess nimega Rakvere jätkub.

Rahvaliit peaks proovima üht enda kasutamata potentsiaali

2009-10-22T16:09:00.005+03:00

"Jätame need liitumisideed kõrvale ning keskendume Rahvaliidu kõige tähtsamale eesmärgile- tasakaalustatud regionaalarengule. Mõtleme kuidas tagatakse järgnevatel aastatel kultuuri, spordi ja kodanikuühiskonna rahastamine, milline saab olema uus pensionisüsteem ning kuidas toetada lastega peresid".

Nii kirjutas oma blogis rahvaliitlane Lauri Läänemets ( Keskerakonna järjekordne ebaõnnestunud armastusavaldus ).

Eitamata tasakaalustatud regionaalarengu ja kõige muu eeltoodu olulisust tahan öelda, et eestlaste kui rahvuse jätkusuutlikkuse küsimust ei maksaks jätta teisejärguliseks ja deklaratiivseks, nagu ta on seni olnud.

Rahvaliit peaks tõsiselt mõtlema, kuidas luua sotsiaalpoliitika abil tingimused, et võiks täituda üks visioon 2006. aastast (mis siis, et see on ühe teise erakonna liidri ehk siis Mart Laari püstitatud) - 15 aasta pärast poolteist miljonit eestlast.

Rahvaliidul on oma liikmeskonna eripära tõttu (maarahvas = eestlased) olemas selle visiooni elluviimiseks hoopis paremad võimalused kui ühelgi teisel erakonnal.

Rahvuslus ei pea ju olema tingimata parempoolsete monopol (kas ta Eestis saakski olla parempoolne?). Üldse ei saa tõsiselt võtta "kestarahvuslust", mis ärpleb haakristilaadse sümboolikaga, vihkab võõraid, peksab neegreid või peab rahvusluse oluliseks tunnuseks leegionäride kokkutulekutel osalemist. See ei kasvata eesti rahvast ei hulgalt ega ka vaimult.

Rahvuslus võib hoopis edukamalt olla vasakpoolne (või vasaktsentristlik), hooliv ning teatud piirini multikultuursust salliv ("teatud piir" tähendab seda, et lihtsalt multikultuurne Eesti ei tohi mingil juhul olla eesmärk, seevastu umbes 15%-lise multikultuurse vähemusega Eesti oleks parem ja huvitavam Eesti kui "puhas rahvusriik"). Euroopa ja maailm on iseenesest juba keeleliselt mitmekesine, seda ei pea olema iga ruutkilomeeter Eestis.

Näen (seni veel) Rahvaliidus potentsiaali saada selgelt eestlaste kui rahvuse jätkusuutlikkust kaitsvaks jõuks, mis ajab selle ülesande täitmiseks realistlikku poliitikat mõistlike vahenditega, esindades inimnäolist rahvuslust. Võib-olla ühineks sellega praegustest niinimetatud rahvuslaste ühendustest ka nö mõistlik osa, kellel seni lihtsalt normaalne väljund puudus.

Seetõttu teeks Rahvaliit rumalasti, kui laseks end "multikultidel" lihtsalt niisama alla neelata.

Parema meelega loeksin hoopis uudist selle kohta, et RL-s on moodustatud rahvuslaste töörühm. Just nimelt töörühm (mitte mingi ühendus vms), kes alustuseks uurib, kas üldse ja kuidas oleks sotsiaalpoliitiliste vahenditega võimalik luua eestlastele ajutised (nt kuni 30 aastaks) eelistingimused positiivse iibe saavutamiseks, milliseid muudatusi maksusüsteemis see eeldab, millist selgitustööd jne.

Usun, et kui nii juhtub, siis on neil järgmisteks Riigikogu valimisteks valmis tõsine programm, mille elluviimine tähendaks eestlaste suuremat enesekindlust rahvuse tuleviku suhtes ning tänu sellele ühtlasi senisest suuremat usaldust muulaste suhtes, kelle osakaal ei ole enam liiga suur. Kui see aga valimistel edu ei peaks tooma, siis on vähemalt selge, et eestlastel puudub tahe rahvusena püsima jääda või vähemalt säilitada omaenda kodumaal enamus. Alles siis võib Rahvaliidule soovida edukat lõimumist kellega iganes.

Griegi festival Bergenis - üks Eesti koor ikkagi GP voorus

2009-09-05T18:14:00.000+03:00

Olen parasjagu Griegi hallis ja kuulan lõppvooru esinejaid, kelle hulgast selgub veel täna õhtu peaauhinna saaja. Solare GP vooru ei jõudnud, aga taoliste võistluste puhul pole viimases voorus eestlastest pääsu. Seekord siis Tartu Ülikooli naiskoor oma tuntud headuses. Ega oleks ime, kui just nemad selle saaksid, kuigi võib-olla olid nad liig "perfect". Siiski mitte - hinged oli nende esinemises küllaga. Edu neile!

No comments

2009-07-03T21:43:00.000+03:00

Laulupeoeksperiment

2009-07-03T14:22:00.001+03:00

Inspitsient hoiatas kõiki juba aegsasti. Just neid, kes on laulupidudel osalenud juba "aastast 1869" ja mäletavad, et asjad on alati olnud "nii ja mitte teisiti. Neil soovitati oma mälestustest mitte hoolida.
Sain aru, et see puudutab teemat "kust üks või teine häälerühm sisse tuleb". Aga siin polnud midagi eriskummalist. Kõik nagu ikka. Sopran ja bass raadiotorni poolt, tenor ja alt tuletorni poolt. Üllatusmoment tabas segakoore lavale tulles. Mehed dirigendpuldi ette...? Ja naised meeste taha! No nii, ei tea, mis sellest paremaks muutub. Aga äsja alustati ühendkoori "pakkimise" harjutamist. Ja ennäe - meeskooride mehed segakoorimeeste ette ja naiskoorid meeskooride ette! Niisiis mehed on naiste vahel nagu kotlet hamburgeris.

Elina Kononenko: See meie Rakvere

2009-06-09T13:51:00.001+03:00

See ongi vist see Neeme Plutuse loodud lugu, millest Elina Kononenko kirjutab? Tänud talle igal juhul meelde tuletamast.

Elina Kononenko: See meie Rakvere - Arvamus - Virumaa Teataja

LEO KUNNAS: Tagasi juurte juurde - Eesti Päevaleht

2009-06-08T12:42:00.001+03:00

Lugemissoovitus ja kaasamõtlemissoovitus. Valime, kas kapitalism või rahvuse püsimine?
Muuseas, selleks on üks sobiv erakond olemas, kelle programmiline eesmärk säiltada eestluse elujõud on hetkel paljas loosung, liikmeskond aga peaks niisugust suunda toetama.

LEO KUNNAS: Tagasi juurte juurde - Eesti Päevaleht

Mida teame Rakvere lauludest?

2009-05-26T11:42:00.001+03:00

Kiri: Tahame kuulata Rakverest loodud laulu! - Arvamus - Virumaa Teataja

Rakverest on laule loodud vähemalt alates 20. sajandi lõpuaastatest, kuid need ei ole jõudnud väga laia avalikkuse ette. On olemas ka ideid ja materjali uute loomiseks.

Vähemalt ühe Rakvere-laulu on kirjutanud Neeme Plutus aastal 1998. Olen kuulnud, et ühest Neeme loodud linnalaulust on helisalvestus olemas. Kas see on sama laul või midagi muud, ei oska ma hetkel öelda.

Viis-kuus aastat tagasi kirjutas oma Rakvere-teemalise laulu staažikas koorijuht John Tungal. Rakvere Muusikakooli direktor Toivo Peäske mäletab, et seda kanti ette ühel muusikakooli üritusel.

Lisaks eeltoodule on olemas ka minu enda tehtud inglisekeelne blues "Full of power and the best" - ad hoc laul, mida kuuldi kõigepealt linna päevadel 2005 ning seejärel ühel kitsama ringi üritusel, esitajaks ansambel Plingers "laiendatud koosseisus".

Kultuurilinnade võrgustiku asutamise tseremooniaks paluti ka meil leida mõni tuntud laul, mis Rakverega seostuks. Pakkusime kaks varianti, mis on mõlemad Peep Pihlaku looming. "Lugu" ja "Õnnelik mees" ei sisalda küll linna nime, kuid on Rakvere muusikute loomingust vast kõige tuntumad. "Õnnelikku meest" on pealegi peetud oma meeleolu poolest väga rakverelikuks.

Nii rahalistel ja organisatsioonilistel põhjusel kui ka ühe laulutekstiautori ja võimaliku osatäitja Neeme Plutuse ootamatu surma tõttu pooleli jäänud muusikalis "Plats" on vaid lõputeema mõeldud sisaldama linna nime (kujul Rockvere). Laulude sõnum pretendeerib enamjaolt pigem universaalsusele ning õigupoolest saaks mõndagi neist kasutada mistahes linna(võimu) kontekstis. Osasid laule kuuldi mullu linna päevadel.

Ideedest ja materjalidest.

Paar aastat tagasi liikus linnavalitsuse sees idee korraldada Rakvere hümni konkurss. Sõnastati võimalikke tingimusi, kuid idee tasandile see tookord ka jäi. Kindlasti seaks selline konkurss autoritele teatavaid loomingulisi piiranguid - näiteks meloodia ulatuse ning madalaima-kõrgeima noodi osas, et ühehäälne kaasalaulmine oleks kõigile häältele sobiv ja seega võimalikult kvaliteetsem. Millal hümnikonkurssi oleks võimalik korraldada (kui üldse), seda vaevalt et keegi oskab täna öelda.

Mõnede Rakvere laulude olemasolu ei peaks iseenesest välistama "Tallinna laulu" siinset analoogi, mille tulemusel võiks teoreetiliselt sündida ka linna hümn (ehkki seda spetsiaalselt ei otsitaks). Kuna seda pole linnavalitsuses sisuliselt arutatud, siis on mõistagi lahtine, kas, millal ja kuidas seda oleks võimalik läbi viia.

Siinkirjutal tekkis ühtlasi mingi (hetkel küll üsna ähmane) ettekujutus sellest, kuidas üht lühikest viisikäiku "väge täis" sõnumiks võiks edasi arendada. Kui viisikäigu autor ise seda juhuslikult juba teinud ei ole, siis vähemalt visioon võib tal hoopis selgem olla. Küsin igal juhul järele.

Sugulashing Saaremaal?

2009-05-19T12:54:00.001+03:00

Kolmeaastane tegi poes üksi sisseoste

Viimase aja üks lõbusamaid lugemisi, mida meedia on osanud pakkuda. Kas tõesti sugulashing?

Ise tegin selles vanuses vaata et hullemagi triki. Kodusel Mustamäel hakkas mul õues igav ning võtsingi vastu otsuse –sõidan linna! Üksinda, ilma tüütu ema või vanaemata! Asusin bussipeatuse poole teele. Siis liikus veel buss nr 7 Sütiste-Estonia. Numbreid ma juba tundsin, seega oleksin raudselt õige bussi valinud ja õiges kohas maha ka läinud. Seda enam, et õige koht oligi lõpp-peatus “Estonia” ees.

Politseid (miilitsat) asendas naabrimees, kes mulle juhtumisi vastu jalutas. Ma muidugi vastasin ausalt tema küsimusele, kuhu ma lähen. Linna! Tema aga võttis mul käest kinni ja selgitas, et kodus kindlasti ollakse hirmus mures ja ma peaksin ikka tagasi minema.

Maja nurga tagant nägingi paanikas õde jooksmas. Olin ilusti kõnniteel, nagu oli õpetatud. Aga kusagilt lähenes maanteemuhk ning mu õde kiljatas seda nähes hirmasti (mis mulle hirmsasti nalja tegi) ja kiirendas sammu minu suunas, haaras kaenlasse ja tuiskas kodu poole.

No mida arvate, kas kodus oli paanikaosakond ja hüsteeriline kõnepruuk? :D

Poodi läksin üksinda millalgi hiljem ning ladusin kah korvi sellist tõsist kraami, nagu hapukoor jne. Raha oli küll vaid mõne kopika jagu. Ma kahjuks ei mäleta, mismoodi olukord lahenes. Vist nii, et pidin korvi laotud kraami kassasse jätma ja tühjade kätega lahkuma. Mingit erilist tõmblemist nagu ei meenu.

Mõttekoja mõtted avaliku sektori palgandusest said avalikumaks

2009-05-12T15:58:00.001+03:00

Jaanus Nurmoja
krooniline kaasamõtleja
Avaliku sektori palgad vajavad reformi -

Nüüd võib öelda, et vähemalt üks küsimus, mis mõttetalgutel püstitati Lääne-Virumaal, jõudis sel nädalal ka kogu Eesti avalikkuse ette. Täpsemalt küll see osa, mis maavalitsuse mõttekojas otsustati asjatundjatele edasiarendamiseks esitada.

Jutt käib avaliku sektori ühtse palgasüsteemi ideest ehk küsimusest, kuidas muuta töötasustamine avalikus sektoris õiglasemaks. Siinkirjutaja tutvustas Delfi portaali arvamusosas lähemalt oma ideed ühtsest palgaskaalast kõigile maksumaksjapalgalistele. Lugu ei pääsenud küll kotermannist toimetamisel, kuid ideed enda sisu see ei mõjutanud. Täpsustagem siiski talguliste otsust.

Vestlusring oli veendunud ühtse, lihtsa ja läbipaistva palgasüsteemi vajaduses. Palgaskaala idee enda kohta mingit ühest poolt-vastu seisukohta ei võetud, kuid seda hinnati kui juba ära tehtud konkreetset asja - esialgset, mitte veel lõplikku mudelit, mis ei pruugi olla parim võimalik ning mille kallal tasub asjatundjail edasi töötada.

Mis loomulikult ei tähenda, et selle mudeli arutamine ja edasiarendamine peaks toimuma kusagil spetsialistide kitsas ringis, avalikkuse eest varjus, hermeetiliselt suletud uste taga ja hästi sosinal, nagu mõned ilmselt tahaksid. Sellist eesmärki mõttetalgutel vist polnud? Ideede toomist meediaväljaannete lugejateni tuleb seetõttu igati tervitada. Igaüks ju mõttetalgute veebi ei jõua.

Minister = 7 kärulükkajat ehk ideest endast

Palgasüsteemi esialgse mudeli koostajana leian, et ühtse skaala kasutuselevõtt pakutud kujul muudaks palgavahekorrad senisest õiglasemaks, kuna arvestab vähemalt osaliselt Lääne-Euroopas olevaid palgaproportsioone, olgu nende tekkemehhanism olnud kui tahes vaba või administratiivne.

Teame näiteks, et Europarlamendi liikme palk Strasbourgis on Eesti rahas 117 349 krooni kuus. Tundub justkui palju, aga see on 5,68 Prantsusmaa alampalka (7500 EUR vs 1321,02 EUR). Kätte peaks europarlamendi liikmele jääma sellest ca 61%, sest tulumaks ja üksikisiku osa sotsiaalmaksust (22%, tulumaksuvaba) lähevad maha. Kuna aga tulumaks on progresseeruv astmeline (eri tasanditel 5,5%, 14%, 30% ja 40%), siis on vastavate netopalkade vahe väiksemgi!

Hüva, räägime ainult brutopalgast, las maksuteema jääb teistele. Kui nimetame alampalgalist “kärulükkajaks”, siis järelikult Europarlamendi liige = 5,68 kärulükkajat. See on Prantsusmaal.

Aga Eestis? Riigikogu liige = 12,1 kärulükkajat. Kas tõesti kaks korda rohkem tööd?

Samas vaimus võiks linnapeade kohta küsida. Pariisi linnapea = 6,43 kärulükkajat, Tallinna linnapea = 11,82 kärulükkajat, Rakvere linnapea = 9,43 kärulükkajat.

Kas see tähendab, et

1) meil on suured juhid üle makstud?
2) meil on kärulükkaja alatasustatud?
3) Lääne-Euroopa kärulükkaja elab liiga hästi?
4) Euroopa Parlamendi liikme palk on liiga väike?
5) meie palgaproportsioonid on kaugel euroopalikkusest?
6) meil on kõik hästi, ülejäänud Euroopa Liit aga on loll ega oska elada?

Arutamiseks pakutud skaala on veebis esitatud kahe tabelina, millest üks lähtub väitest 1 ja teine väitest 2. Proportsioonid on mõlemal samad ning lähtuvad väitest 5. Esimesel (nn “populaarsel" versioonil) võrdub aluspalk meie tänase alampalgaga, teine aga näitab, millised oleksid summad siis, kui aluspalk oleks Belgia alampalgale vastava ostujõuga meie hinnataseme juures (sel aastal 14 602 krooni). Vaata http://www.nurmoja.pri.ee/ideed/palgamote_minueesti.xls

Palgaskaala koosneks 37 astmest (0-36), millest 0-aste ehk aluspalk oleks riigi- või omavalitsuspalgalise lihttöölise miinimum, 36. aste aga riigijuhi ehk presidendi ja peaministri maksimum. Riigijuhi maksimum oleks 8 aluspalka. Kui aluspalgaks oleks tänane ametlik alampalk 4350 krooni, siis oleks riigijuhi maksimum 34 800 krooni. Ministri maksimum oleks ca 7,1 aluspalka, samas grupis (5,3-7,1) on ka riigikogulane. Loosungikeelne ettepanek võiks kõlada umbes nii, et “Minister = kuni 7 kärulükkajat!"

Hooldamist väärtustav “musikaalne” palgaastmestik

Skaala järgi kehtiksid tavalistele töötajatele ainult miinimumid ilma maksimumpiirita, juhtidele aga vastupidi – maksimumpiirid ilma miinimumita. Äärmisel vajadusel, kui turusurve väga tugev on, võimaldaks see mõistlikkuse piires tasustada väga häid reatöötajaid kõrgemalt kui nende ülemusi. Ülemuste palka aga saaks äärmisel vajadusel reatöötajatest allapoole kärpida.

Kõrgharidusega töötajate miinimum oleks ca 2,99 aluspalka. Samasugune miinimum oleks aga kõigil meditsiini, pääste, õiguskaitse, riigikaitse, sotsiaalhoolduse, hariduse ja teadusega seotud elukutsete esindajatel. Näiteks lasteaiakasvataja või avahooldaja oleks väärtustatud samamoodi nagu mõne asutuse kõrgharitud karjääritibi. Või veel üks põhimõte, mis jõudis netikommentaatorites ka elevust tekitada – riigijuhi maksimum on akadeemiku miinimum.

Lühidalt öeldes oleksid elukvaliteedi ja julgeolekuga seotud elukutsed ülejäänutest “kraadi võrra kõrgemalt” väärtustatud.

Iga aste erineks eelmisest või järgmisest 12-nes juur 2-st (1,059463094) korda, mille tõttu on iga 12 astme järel palgakoefitsent täpselt 2, 4 või 8. Lihtsuses ja meeldejäävuses peitub ka läbipaistvus.

Naljaga pooleks ja paremaks meeldejäämiseks lisagem, et palgaskaala autorit on ilmselgelt mõjutanud sinasõprus muusikaga. Sisuliselt on jäljendatud kromaatilist heliredelit – muusikas erinevad pooltoonide sagedused täpselt samamoodi nagu need palgaastmedki, oktaavi vahe aga on kahekordne sageduse vahe (näiteks kui standardne “helihargi-la”, milleni kõik naishääled ulatuvad, on 440 Hz, siis oktaav allpool on la-noodi sagedus 220 Hz, kõrgemal aga 880 Hz). Kõlagu nii “ebateaduslikult” kui tahes, kuid tõenäoliselt ei ole sugugi halb mõte kanda looduses esinevat korrapära ja harmooniat ka rahamaailma.

Muidugi vääriks seotud teemadest omaette arutelu alampalk – näiteks selle võimalused omandada arenenud Euroopale kohane ostujõud, selle ostujõu saavutamise võimalikud meetodid ja ajakava. Miks ka mitte “alampalgareformi” võimalikkus üheaegselt eurole üleminekuga… Lisandub muidugi veel miljon kõikvõimalikku “miksi”, mida üks loll lapsesuu jõuab julguse korral niikuinii rohkem küsida kui kümme tarka olemasolu korral vastata.

Õigupoolest on alampalga küsimust nii osalusveebis www.osale.ee kui ka Minu Eesti portaalis puudutatud. Pall peaks nüüd olema eeskätt ametiühingute ja tööandjate käes. Kui nad seda igapäevatulekahjude kustutamisega just ära pole kaotanud.

Kindlasti on kasulik teada ka järgnevate linkide all olevat

Hinnatasemete võrdlused, kus EL27=100 (Eurostat): http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=...n=0&language=en&pcode=tsier010
Miinimumpalgad
Eesti Statistikaamet : http://www.stat.ee/29949
Rahvusvaheline Tööandjate Föderatsioon (värskemad andmed): http://www.fedee.com/minwage.html

RAHU

2009-05-04T14:36:00.002+03:00

tekst: Neeme Plutus (üks tema viimaseid tekste)
muusika (kuula) ja murdosa tekstist: Jaanus Nurmoja
(mõeldud muusikali “Plats” – abilinnapea mõtisklusena ametist lahkumisel)

Rahu, kui tundmatu on rahu
Vaid vaikus särab tähtedes
Ja sinna numbrid arvetelt ... arvud - need iialgi
Ei mahu
Suur tundmatu on rahu
Troon harjumuseks saada võib
Ja võimuloor võib katta kõik, peita võib kõik elusa
Su pilgu eest, ja kogu rõõmu lihtsalt elust enesest
Rõõmu elust enesest

Rahu loob hinges uue tahu
Sind argipäevast välja viib
Aeg tunda ajamärkisid
On alati ja ära tunda
Rahu
Nii minnes pole valu
Kui tarvis, las siis olla nii!
Eks tehtud ole mõndagi, teadagi,
Nii mõndagi on teha veel
Ja selleks loonud
Saatus on ehk teise tee

R
On see nii või tundub mulle
Homses päevas on päiksekiir
Loen taevatähti kirgastuse tules
Saamas selgemaks on silmapiir

----- Kitarrisoolo----

Ehk ongi loonud
Saatus hoopis teise tee

R
On see nii või tundub mulle
Homses päevas on päiksekiir
Loen taevatähti kirgastuse tules
Saamas selgemaks on silmapiir

Protokolli projekt (võib sisaldada ebatäpsusi)

2009-05-02T16:51:00.001+03:00

KUIDAS MUUTA TÖÖTASUSTAMINE AVALIKUS SEKTORIS ÕIGLASEKS

Vestlusring mõttetalgutel 1. mail 2009 Lääne-Viru Maavalitsuse mõttekojas teema „Valitsemiskultuur“ all

Jaanus: kogu avalikul sektoril oleks selle idee järgi ühesugune palgaskaala ning sinna alla kuuluksid kõik maksumaksjapalgalised. Mitte ainult riigi ja omavalitsuste asutused, vaid ka näiteks Rahvusooper ja Rahvusringhääling.

Urmas: kas maksumaksjapalgalise alla läheb ka Eesti Energia?

Jaanus: jah, lülitaksin siia ka riigi (ja OV) ettevõtted. Siin on kaks tabelit. Üks toetub praegusele alampalgale, teine aga sellisele aluspalgale, mis on Belgia alampalk jagatud Belgia ja Eesti hinnatasemete suhtega.

Urmas: aga miks Belgia?

Jaanus: kõige mugavam valik. Ei ole EL15 kõrgeim ega ka madalaim alampalk. Pealinn Brüssel on aga ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO keskus.

Andres: miks peaks alampalga järgi palka arvutama. Alampalka tõstame siis, kui lepime kokku, et tõstame.

Jaanus: alampalgaga on seotud omaette idee – alampalgastrateegia, st ametiühingud ja ettevõtjad peaksid kokku leppima, mismoodi ja millises tempos peaks alampalk liikuma, et jõuaks ostujõult Lääne-Euroopa tasemele. Aga see on juba omaette arutelu teema.

Kummalgi neist tabelitest on omad voorused ja puudused. Parempoolne on „populaarne“, kuna selle järgi toimuksid eelkõige juhtide hulgas väga radikaalsed palgakärped. Samas oleks see hea ja mugav kärbetemehhanism.

Andres: ei ütleks, et ametnikud palju palka saavad, aga alampalgaga ei saa seda ikka siduda.

Õie: kuidas keskmine palk saadakse ja mida see näitab?

Jaanus: see on palkade aritmeetiline keskmine. Räägitakse ka mediaanist, aga see on midagi muud.

Õie: riigikogu palka arvutatakse 50 inimesega ettevõtete järgi

Urmas: tegelikult on kolm keskmist:

Maksu- ja Tolliameti andmed
Statistikaameti andmed
keskmine sotsiaalmaksu laekumise järgi

Andres: ettevõtete keskmise järgi võrdsustame. Kas 50 töötajaga on Eesti keskmine ettevõte?

(selles ei oldud kindlad)

Jaanus: vasakpoolne tabel – kõrgem palgatase. Kui suured juhid võidaksid, siis ehk õige pisut. Minusugune tavaametnik võidaks jälle oluliselt rohkem.

Urmas: miks me sellest üldse räägime? (Sellepärast, et) palgad on läbipaistmatud ja keerulised.

Andres: ei ole mõtet rääkida palgast, vaid töötasust. Skaala on kõigil üks. (Nõus, aga) see peaks olema teistsugune graafik.

Õie: kas see süsteem toimiks kõikjal?

Jaanus: jah.

Õie: kuidas määratakse see aste?

Jaanus: niimoodi määrataksegi (vastavalt ametikohale)

Õie: riigiametnike palgaastmestikud on koostatud rahandusministeeriumi poolt?

Jaanus: jah

Õie: see on reguleerimata valdkond, ei kannata mingit kriitikat. Kust ka ei otsi, kusagil ei ole mingisugustki põhjendust

Urmas: et miks on näiteks vallavanema palk just selline

Õie: kes kuidas seda väärtustab

Jaanus: kas ma saan õigesti aru, et me toetame ühtset palgasüsteemi? (toetati)

Õie: siis peaks toimuma haldusreform, kui ka omavalitsused sellesse liita

Urmas: ärme räägi sellest, et demokraatia läheb inimestest kaugele. 1000 inimesega vallas on „kolhoosimeetod“! Isegi Rakvere linnas ei ole demokraatiat, sest sisuliselt pole opositsiooni.

(lilla jakiga tädi): sama on ju Riigikogus

Andres: (palga)skeem peab ühine olema, aga astmeid ei ole võimalik panna, sest ameteid on nii palju

Jaanus: (pikki aastaid oli) juhtide palgakasv kiirem kui teistel. Rakvere Linnavalitsuses on küll palgad täna alampalgas kinni, aga samas on see skaala väga lai (kui alampalk omandab lääne ostujõu, siis linnajuhtide palk ületab oluliselt lääne kolleegide ostujõu)

Õie: linnapea, mille eest tema vastutab?

Urmas: linnapeal on väga suur vastutus. Aga volikogu esimees, tema ei vastuta küll millegi eest.

Jaanus osutas veel ühele põhimõttele, mida pakutav skaala järgib: teatud ametid, mis on seotud inimese ja elukvaliteediga, on võrreldes teistega kõrgemalt hinnatud. Päästja, politseinik, sotsiaalhooldaja, medõde, pedagoog – nende miinimum oleks seal, kus tavatöödel on kõrgharidusega spetsialisti miinimum. Ning riigijuhi maksimum oleks ühtlasi akadeemiku miinimum – riik väärtustaks teadust. Vestlusringis osalenud lasteaiaõpetaja ütles, et tema saab kätte 6000 krooni kandis; Jaanus ütles, et seda on liiga vähe ning ainuüksi palgaskaala madalaima tasemega versiooni järgi peaks tema (lasteaiaõpetaja) brutopalk olema täna vähemalt suurusjärgus 13000 krooni.

(kirju): pedagoog vastutab samas ikkagi vähem kui ettevõtja

Urmas: peame leidma lahenduse, mida meie saame teha

Jaanus: mina olen ühe asja juba ära teinud – palgaskeemi mudeli ehk needsamad tabelid

Urmas: toetan seda mõtet, et see (palgasüsteem) peab olema läbipaistev ja lihtne, kuid see skeem ei pruugi olla kõige õigem

Jaanus: ma usun, et tegime selle küsimuse kallal tööd oma võimete piires. Minu ootus (tulemuse suhtes) umbes selline oli ka.

Õie: see tuleks nüüd kuskile edastada

Andres: palgatõusu kõver ei tohiks selline olla. Tõus (tõusuprotsent) peab suurem olema alumises, mitte ülemises osas (näitas ka oma joonistatud kõverat; Jaanuse pakutud skeemi järgi joonistatud tõusukõver oli suurenev, tema pakutu vähenev)

Jaanus: sinu versiooni saaks tekitada näiteks astmelise tulumaksu abil, mitmes EL riigis see paistabki nii olevat

(lilla jakiga): aga kuskilt peab ju see raha tulema

Andres: tahavad jälle 26% peale tõsta. Tõstku siis 25% peale!

Urmas: kunagi taheti 26% -lt (Soomes?) tõsta 27% peale, üheainsa protsendi ümber olid suured vaidlused, aga Eesti hoopis vähendas.

Jaanus: toon Belgiast näite, kui peenelt on seal maksuprotsendid arvutatud. Seal on lisaks tulumaksule veel ka üksikisiku sotsiaalmaks, mis algab nullist (maksuvaba osa ei ole). Selle suurus on üle 13%, kusjuures (pange tähele! mitte täisprotsent, vaid) kujul 13,07 %.

Urmas: teistest suure maksukoormusega riikidest ei kipu keegi väiksema maksukoormusega Eestisse.

Jaanus: tegelikult peaks maksukoormuse järgi otsustas olema Venemaal veel eriti hea elada.

LAHENDUS

Toetame ühtset, läbipaistvat, lihtsat avaliku sektori palgasüsteemi. Loodud on palgasüsteemi esialgne mudel (palgaskaala), mis ei pruugi aga olla parim võimalik ning seetõttu pakume selle (riigile) välja edasiarendamiseks.

Märkus: nimetatud mudel asub internetis aadressil http://www.nurmoja.pri.ee/ideed/palgamote_minueesti.xls

Palgaküsimuse püstitusega selle algsel ja põhjalikul kujul saab tutvuda „Minu Eesti“ foorumis teema „Valitsemiskultuur“ all ning blogis http://jaanusnurmoja.blogspot.com

Jaanus Nurmoja ja teised vestlusringis osalejad tänavad protokollijat!

LOODA JA ARMASTA

2009-04-30T13:26:00.001+03:00

NEEME PLUTUS
(tema viimaseks jäänud laulutekst,mida ta ei jõudnud lõpetada)

Muusika, | kuula siit | vaata kooripartiid siit |
teksti „lähteülesanne“ ja lõppviimistlus:
JAANUS NURMOJA

Kõrgel on lind sinises taevas
Ta kõrgel taevas vaatamas maad
Rändaja hing, kas mure sind vaevaks
Kas mure vaevaks kui lendu ei saa?

Maa tõmbab, sind ahvatleb kõige maisega
Ja selle keskel võid tihti eksida sa

Kuid looda ja armasta
Õige tee tundes ära siis
Kui ekslema pead
Võimaluste lõputus reas

Looda ja armasta
Üles leides need sõbradki
Kes aitavad jõuda rajale
Mis sulle toob head

Soovides sulle head teed

Linnuteel tähed parvedes teel nad
Teel täheparves kulgeme koos
Tõttavad jõed voolava veega
Jõed voolavad merre, neil julge on hoog

Ilmääretu muusika heliseb kõigis neis
Suur Looja nad kõik on oma näo järgi teind

Kuid looda ja armasta
Õige tee tundes ära siis
Kui ekslema pead
Võimaluste lõputus reas

Looda ja armasta
Üles leides need sõbradki
Kes aitavad jõuda rajale
Mis sulle toob head

Soovides sulle head teed

Head teed!

Brainstorming session “My Estonia”: how to normalize the purchasing power of Estonian minimum wage?

2009-04-27T17:09:00.001+03:00

The actual minimum wage in Estonia is 4350 kroons (278 euros). Any simple tourist from UK, France, Belgium, Ireland etc would be really surprised hearing about it. The prices have almost the same level as in their countries but minimum wage... so low! Is this European country or what?

Yes, the minimum wage in Western Europe is many times higher but the consumer price level not so much.
Example:
Minimum wage in Belgium is 1387,49 EUR (21709,50 EEK)
Price level: if EU27=100,
the price levels are
in Estonia - 71,5
in Belgium - 106,3
Look at Eurostat data - http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=0&language=en&pcode=tsier010
That means the price levels in Belgium are only 1,49 times higher than in Estonia.
To have the same purchasing power as in Belgium, the Estonian minimum wage should be today as high or low as 14 602,47 EEK (933,24 EUR).

My proposal to the trade unions, employers and state is to negotiate and work out the "minimum wage strategy" - how to achieve the normal purchasing power of the minimum wage and the possible timeline for it. Even better would be the Baltic-wide negotiations because of the almost similar economical conditions in Latvia and Lithuania. The "strategic minimum wage" could be this year 933,24 EUR / 14602,47 EEK and it should change proportionally with the inflation. Of course this kind of strategy should be made public and easily searchable.

I think it's a question of the Estonia’s image, too. That’s the cause why I published such idea under this theme.

P.S. In the brainstorming session “My Estonia” (1st of May 2009) I expect to speak about something close to this question. It's about the salaries on the top of our public service. Example - the salary of an Estonian Parliament's member is 12,1 times higher than our national minimum wage, but European Parliament's member's salary is only 5,68 times higher than French national minimum wage. Is Estonian Parliament overpaid or simple Estonian worker underpaid?

Teemad foorumis, mida soovitan teistel tõstatada

2009-04-27T10:27:00.001+03:00

Olen “Minu Eesti” mõttetalgutel tõstatanud mitmeid küsimusi. Seda on rohkem kui ise puhtfüüsiliselt jõuaksin vedada 1. mail mistahes mõttekojas. Samas oleks mul hea meel, kui neid võtaks arutada ja arendada mõni teine huviline kusagil mujal.

1. Kuidas teadvustada karistuse vältimatust kuriteo eest - kriminaalvastutuse iga ja videovalve

Kriminaalvastutuse iga 11-aastaselt, karistuse kandmise iga 14-aastaselt
Täna algab kriminaalvastutuse iga vähemalt isikuvastaste tegude puhul 14-aastaselt. Pole parata, aga see on liiga hilja. Vägivaldsed lapsed teavad oma õigusi suurepäraselt ning võtavad oma õigustest maksimumi. Nende hea enesetunde hind on kellegi kannatused.
Mõjutusvahendid neile, kellel pole tänases mõistes kriminaalvastutuse iga käes, peaksid panema ka nii noore inimese mõtlema, kas ikka tasub teiste elu rikkumise nimel oma elu ära rikkuda. Näpuvibutamine à la "märkus päevikus või käitumishinde alandamine" paraku ei aita.
Seetõttu tuleks kriminaalvastutuse iga muuta nooremaks. Kui vastab tõele, et alla 14-aastane ei ole suuteline karistust kandma, siis tuleks seda teha nii:
* karistus määratakse sellele, kes on vähemalt 11-aastane
* karistuse kandmine algab 14. eluaastast
* karistuse kandmine võib ära jääda, kui noor inimene kooli vahetab ning uues koolis ühtki kuritegu rohkem toime ei pane
Laps peab maast madalast teadma, et kehaline väärkohtlemine on kuritegu ning tajuma vahelejäämise ja karistuse vältimatust, samuti teadvustama endale, kuidas ta saab iseenda elukäiku oma tegevusega mõjutada.
Loomulikult peab vägivaldse lapega tegelema psühholoog, kelle tegevus ei lõpe seal, kus algavad karistusmäärad. Vägivallatsejale tuleb kõigepealt "haiget teha" (karistus), seejärel aga "peale puhuda" ning aidata tal leida vägivallale alternatiive (psühholoog).
Videovalve koolis tagab kuriteo tõendamise vältimatuse
Põhjalik videovalve koolis võib olla kulukas, kuid samas on tegemist tõhusa vahendiga koolivägivallaga toimetulemiseks. Ükskõik kus ka vahejuhtumeid ei teki - vähemalt füüsilise vägivallaga seotud pahateod ja nende tegijad peavad olema hiljem tuvastatavad.
Mõned võivad väita, et videovalve on traumeeriv, kuna häirib tema lapse privaatsust. Paraku on privaatsus võrreldes turvalisusega tähtsusetu. Võimalus teha kindlaks kuritegu ja selle tegijad kaalub üles "trauma" privaatsuse häirimisest. Arvan, et protestid "privaatsuse rikkumise" vastu tekivad pigem mõnel muul põhjusel. Julgen väita, et teatud juhtudel võrdub privaatsuse kaitsmine kuritegevuse soosimisega.

2. Kuidas taastada Narva euroopalikkus?

Eesti maine, Linnaelu

Kuna sisuliselt on tegemist nii linnaelu, Eesti maine kui ka väärtuste ja kultuuri küsimusega, mille lahendamine peaks avaldama ka olulist mõju turismile, siis olen selle küsimuse püstitanud mitmes foorumis. Kahjuks pole reageerinud antud teema autor osalusveebis, ent ega küll küllale liiga tee.
Narva vanalinna taastamine muudaks nõukogude linna taas euroopalikuks ning seega Euroopa Liidu väärikaks väravaks. Pildid Narva vanalinnast on olemas, samuti peaks olema säilinud muu taastamiseks vajalik materjal. Peale selle oleks mõtet vaadata üle ka linna teised piirkonnad.
Mida siis teha?
1) Gdanski ja mitme teise Poola linna eeskujul ehitada üles Narva vanalinna “koopia”, kus majad kopeerivad originaale vähemalt fassaadide, mahtude, paigutuse ja tänavajoone osas, andes alale endisaegse miljööväärtuse
2) ühtlasi tuleb tänavad varustada tänapäevase tehnilise infrastruktuuriga (iseäranis videovalve ning tõhusa sadeveekanalisatsiooniga)
3) kui seoses vanalinna taastamisega nähakse vajadust ja võimalust arhitektuurilisteks eksperimentideks, siis selle jaoks näha vastavas planeeringus ette ala väljaspool vanalinna; vanalinna naabruses võiks kaaluda hoonestuse uuendamist, et see vanalinnaga harmoneeruks
4) kuna osa nõukogudeaegseid elamuid kuuluks vaieldamatult lammutamisele, siis tuleb nende asemele ehitada “mahulised kloonid” ning nendes asuvad elamispinnad elanikele tasuta asemele anda
5) Narva vanalinna elamispindadele tuleks asutada eestlased ülesandega luua seal euroopalik kultuurikeskkond (nn palgalised eestlased). Iseküsimus, kas elamispinnad neile kinkida või anda tasuta kasutusse.
6) isetekkelised vene küla laadsed barakialad tuleb likvideerida (kui seda juba pole tehtud) ning nende asemel välja arendada moodsad uuselamupiirkonnad. Neile barakielanikele, kelle ehitise olemasolul on mingisugunegi õiguslik alus, tuleb anda sama suured asenduselamispinnad, ülejäänud majutada sotsiaalkorteritesse.
Rahastamine?
Tõenäoliselt oleks lootust taotleda Narva vanalinna taastamise rahastamist Euroopa Liidu struktuurifondidest.
See võiks olla ka rahvusvaheline koostööprojekt - üheks partneriks Rootsi (ajaloolistel põhjustel) ning Poola (kogemuste tõttu).

3. Kuidas leida Eestile adekvaatne tunnuslause ja milline see võiks olla?

Niinimetatud "Eesti märgi" kampaania läks untsu, sest "märgi" algne mõte moondus ametnike peas pelgalt disainielemendiks suveniiridel. Tegelikult oleks pidanud kõigepealt leidma tunnuslause ja alles seejärel parima lahenduse selle disainimiseks. Üheks tulemuseks on see, et kujundi "Laulev maa" on lätlased "ära napsanud".
Sestap küsigem nüüd: kuidas leida Eestile adekvaatne tunnuslause?

tunnuslause avalik konkurss, selle põhimõtted (otsitakse lauset, mitte pildilist kujundit)

tunnuslause omadused (näitab Eesti olemust, mitte ei ütle “Tere tulemast!”)

tunnuslause aluseks olevad näitajad eile ja täna

tunnuslause aluseks olevad perspektiivsed näitajad (millega võiks Eesti silma paista)
Võib-olla koorub seegi mõttetalgutel välja.
P.S. Mõttetalgutest ajendatult - miks ei võiks see olla "MÕTLEVATE INIMESTE MAA"?

4. Meretramm Tallinna suvise ühistranspordiliigina

Mobiilsus ja transport, Linnaelu

Tallinna puhul on pakutud välja "meretaksot" kui suvist ühistranspordiliiki, mis aitaks vähendada maismaaliikluse koormust ning muutma mugavamaks liiklemise mereäärsete piirkondade vahel. See teema tõsteti hiljaaegu üles ka Eesti Päevalehes, meenutusena linna visioonikonverentsist.
Kuna "meretakso" jätab mulje kui millestki eksklusiivsest, siis pakun esiteks selle asemele mõiste "meretramm", mida kasutatakse näiteks Poolas.
Tõstatangi meretrammi küsimuse eelkõige selleks, et teadvustada - sellele ühistranspordiliigile ei tohiks anda mingit eksklusiivset staatust, vaid see peab olema võrdväärne liinibussiga ning vähemalt Tallinnas peaks see olema ühtses piletisüsteemis. Võrdluseks sellesama Poolaga - meretrammi pilet Sopotist Hel'i (Hel on linnake samanimelise maasääre tipus Gdanski lahe ääres) maksis 2006. aastal Eesti rahas ca 11 krooni.
Eeltoodu ei tähendaks muidugi, et pisut eksklusiivsemat ja hinnalt kallimat "meretaksot" ei tohiks eksisteerida. Aga liinibussiga võrdväärses staatuses meretramm peaks kindlasti Tallinnas olema.

5. Tallinn metroo abil turistisõbralikumaks, vähem liiklustihedaks, sõltumatumaks lumetormidest

Mobiilsus ja transport, Linnaelu

Tallinna hädad on suur territoorium, kesklinna pudelikael merelahtede ja Ülemiste vahel ning tohutud liiklusprobleemid, mis tekivad lumetormidega.
Lahenduseks tuleks taas võtta tõsiselt kaalumisele metroo ehitamise võimalus, nimetame seda siis (algselt) kiirtrammiks või milleks iganes.
Metroo ehitamiseks ei pea olema miljonilinn (näide Prantsusmaalt: Rennes, Tallinna-suurune linn). Normaalsed peatusevahed kesklinnas on tavaliselt 0,5 - 1 km, mujal ca 2 km või ka rohkem, keskmine liikumiskiirus ca 45 km/h (maksimumkiirus ca 150 km/h). Vaguneid ei pea olema tingimata neli-viis - näiteks Rennes'is on kaks vagunit. Tallinna pikim läbimõõt jääb 20 km kanti, teistpidi on pikimad vahemaad 10 km ringis.
Linna eri poolte geoloogilised erinevused (ühel pool paas, teisel pool liiv) pidid selle ülesande Tallinnas raskeks muutma, aga sel juhul võiks kaaluda nö kahe võrgu loomist ümberistumisjaamadega "piiripealsetes" osades ja/või raudteede maapealset üleminekut ühest tsoonist teise.
Maa-alune raudtee vähendaks hädasid, mis Tallinnas kaasnevad lumetormiga. Maa-alusele raudteele ju lumehanged ei kuhju!
Inimestel oleks oluliselt vähem vajadust liigelda maa peal. Samas suureneb nende mobiilsus Tallinna mastaabis.
Kindlasti ei tohiks unustada ka metroo turistisõbralikkust. Omal käel reisiv turist peab ju lennu-, bussi- või raudteejaamast jõudma hotelli ja vastupidi. Metroo on selleks kordades inimsõbralikum kui mistahes maapealne ühistranspordiliik. Pole metroost paremat ühistranspordivahendit ka ühepäevaturistile.
Metroojaamade juurde peaksid kindlasti kuuluma parkimismajad, kusjuures parkimispiletid täidaksid ühtlasi sõidupileti rolli.
Lõpuks - kui ehitatakse välja liinid, siis ei pea kohe igas kavandatud kohas jaamu avama. Samas on võimalik planeerida potentsiaalseid jaamakohti. Kuna perspektiivselt jõuab neisse kohtadesse mugavalt palju inimesi ning vastav infrastruktuur on olemas, siis järelikult on loodud potentsiaalne tõmbekeskus, mis stimuleerib investoreid seda piirkonda välja arendama. Kaob mõte kõike kesklinnas teha. Linnaruum areneb ühtlasemalt. Piltlikult öeldes pole mingit probleemi ehitada näiteks Mustamäele mõni uus teater või Lasnamäe serva mingi muuseum.
Rahastamine: see peaks olema jälle europrojekti koht.
Vt ka Harju maakond

6. Turism: kuidas muuta reisirongiliiklus euroopalikuks?

Omades rongiga Euroopas reisimise kogemusi tean üsna hästi rongisõidu eeliseid ja seda, kuhu meie raudtee võiks areneda nii rongide endi kui ka raudtee osas. Lisan ka siia tutvumiseks ja mõtteaineks http://picasaweb.google.com/lihtsalt1/ReisirongiEuroopa
Asja juurde. Minu mõtted on järgmised.

Esimeses etapis - Balti koostöös ja tõenäoliselt EL struktuurifondide toel rajada Euroopa rööpavahega põhja-lõunasuunaline (elektri)raudteevõrk, mis on sobiv tänapäeva kiirrongidele
See loob olukorra, kus vajadusel saab rongiga sõita lühikese ajaga Tallinnast Varssavisse, Berliini, Prahasse või mujale ja sealt Tallinna ilma vajaduseta oodata ratastevahetust Leedu-Poola piiril. Eeldatavasti oleksid raudtee projekteerijad ja ehitajad neist maadest, kus selline võrk eksisteerib ning seega võib kindel olla töö kvaliteedis

Teises etapis – riigisisene (elektri)raudteevõrk Euroopa rööpavahega
Sellise võrgu väljaehitamine võimaldab varustada meie raudtee siseliinid korralike rongidega ilma et neile tuleks eritellimuse korras Vene rööpavahega sobivaid rattaid tellida. Areneb reisirongiliiklus tervikuna, mis muudab Eesti külastamise turistidele mugavamaks ja atraktiivsemaks.

Euroopa tasemel reisirongiliikluse arendamine võimaldab Eestil ühineda Interrail/Eurail pileti- ja reisiinfovõrgustikuga, mis loob täiendava mugavuse reisiplaneerimisel ning elavdab turismi ka Venemaa suunal (Venemaa raudtee on minu andmetel Interrailis sees).
Vene rööpavahe võib säillida ida-lääne suunal, pidades silmas eelkõige kaubarongide ning Eesti ja Venemaa vahel kurseerivate reisirongide vajadusi.

7. Kuidas soodustada (mere)turismi Eesti ja Kesk-Euroopa vahel?

Laevaliin (Tallinn)-Saaremaa-Gdansk või Gdynia
Gdansk väärib külastamist vanalinna pärast. Nn kolmiklinn Gdansk-Sopot-Gdynia on ühtlasi suvituskoht, kusjuures Sopot on poolakate suvepealinn. Samas lähedal on ka suvitajate paradiis - Hel'i säär, kus kämping kämpingu küljes kinni.
Saksamaast jääb Gdansk suhteliselt, ehkki mitte liialt kaugele.

Laevaliin (Tallinn)-Saaremaa-Swinoujscie
Swinoujscie on viimane punkt Poola lumivalge liivarannaga mererannikul - ta asub Usedomi saarel, Poola-Saksa piiril. Laevaühendus on näiteks Ystadt'iga Rootsis. Hea strateegiline asukoht seega. Parimaid võimalusi Poola rannaturismi ja Saksamaa-suunalise linnaturismi ühendamiseks.
Taustaks pildimaterjali (aastaarv on piltidel fotoaparaadi praagi tõttu vale, tegelikult oli see juuli 2006):
http://picasaweb.google.com/lihtsalt1/PoolaSaksaTaaniReisJuuli2006#

8. Kuidas tõsta Eesti alampalka nii, et ta oma väiksuses ei kahjustaks Eesti mainet?

Suhtlete turistiga - näiteks Prantsusmaalt, Iirimaalt, Inglismaalt, Belgiast, Hollandist. Ta näeb, kui palju meil miski maksab. Toit poes ja söögikohas, ühistransport... Teda huvitab loomulikult ka meie elatustase. Aga ta ei küsi, milline on meie keskmine palk, vaid hoopis seda, milline on meie miinimumpalk.
Vastate: 4350 krooni ehk 278 eurot.
Võite kindlad olla, et teie vestluskaaslasel lähevad silmad õudusest suureks, ta haarab kahe käega peast kinni, vaatab teile kaastundliku pilguga otsa ja imestab, et kuidas meil veel revolutsioon ei ole puhkenud.
Tema kodumaal on miinimumpalk üle 1000 euro kuus (näiteks Belgias 1387,49, Iirimaal 1,499,33) hinnatase aga mitte 5 korda kõrgem kui Eestis, vaid umbes 1,5 korda. Mulje Eestist? Muu hulgas selline, et riik mõnitab oma kodanikke ning tööandjad töövõtjaid. Tulemuseks on pealegi see, et eestlane tuleb otsima tööd tema kodumaale, kus lihtsal kärulükkajal on parem elu kui Eesti keskmise palgaga pedagoogil.
Eesti maine - ning antud juhul kõigi kolme Balti riigi maine - on oluline ka tavainimese vaatevinklist ning ei sõltu ainult sellest, mida näevad siin maailma tipp-poliitikud või majandusanalüütikud. Seetõttu tõstatan alampalga küsimuse ka teema "Eesti maine" all.

Ametiühingud ja tööandjad peaksid võtma eesmärgiks tõsta Eesti alampalk sellisele tasemele, et ta oma ostujõult vastaks EL 15 alampalkadele. Mida kiiremini see toimub, seda väiksem on summa, mis Eesti tingimustes oma ostujõult sellele vastaks. Põhimõte: Lääne-Euroopast madalam palk ei tohi tähendada Lääne-Euroopast madalamat elatustaset.
Näiteks kui Belgias on
alampalk 1387,49 EUR ehk 21709,50 EEK
hinnatase 1,4867 korda kõrgem kui Eestis
siis peaks Eesti alampalk olema 14 602,47 krooni. Sellel on Eestis sama ostujõud, nagu 21 709,50 kroonil Belgias.
Vaata ka üleskutset osalusveebis: https://www.osale.ee/ideed/idea/view/2396

Infoks veel – Leedu alampalk (231,70 EUR) ja hinnatase on meist madalam, kuid meie alampalgaga võrdse ostujõuga (Eesti vaste oleks 4349,16 EEK). Poola alampalk on 312,70 EUR, millele oleks ostujõult Eestis võrdväärne 5491,80 EEK.

9. Kuidas muuta töötasustamine Eestis õiglaseks?

Ettevõtlus ja töökohad, Valitsemiskultuur, Eesti maine

Niisiis - minu meelest on vaja järgmisi tegevusi.
* strateegilise alampalga kindlaksmääramine, mis oleks ostujõult võrdväärne Lääne-Euroopa alampalgaga
* alampalgastrateegia ehk tööandjate, ametiühingute ja riigi kokkulepitav kava alampalga ostujõu viimiseks Lääne-Euroopa tasemele - vaata ideed osalusveebis
* avaliku sektori ühtne palgaskaala, kus aluspalk on võrdne alampalgaga, “strateegillise alampalgaga” või on lubatud selle kõikumine antud vahemikus - vaata ideed osalusveebis
* lahtiste kaartide poliitika - parandada elanike (eriti noorte elukutsevalijate) informeeritust oma palgaperspektiividest ühel või teisel tööl. Kuidas?
** ülalnimetatud avaliku sektori palgaskaalale antakse üldkohustusliku “miinimumide tabeli” staatus ja see tabel on kodanikele internetist hõlpsalt kättesaadav
** sama lihtsalt kättesaadav oleks võrdlev statistika Euroopa Liidu liikmesriikide alampalkadest, eri ametite palkadest ja nende ostujõule vastavatest summadest Eesti tingimustes
Efektid avalikus sektoris
* läbipaistvus - avaliku sektori palgasüsteem on selge, lihtne ja ühtsel alusel
* õiglus - ka kõrgeimate juhtide heaolu sõltub ühiskonna nõrgimate heaolust
* ratsionaalsus - juhtide ülemaksmise võimalus on viidud miinimumini
Efektid tööturul:
* tööotsija teab, millisest palgast madalamat pole mõtet küsida ning millisest palgast kõrgemat ei maksa väga loota
* noor inimene teab, milline on tema palgaperspektiiv ühel või teisel ametil (oskab oma karjääri paremini planeerida)
* tööandja teab, millised on tema võimalused ja raamid, sh seda, kui odavat tööjõudu on tal üldse lootust saada (oskab oma ressursse paremini planeerida)
Ettevõtlust soodustavad tegurid lääneeuroopaliku palgamiinimumi korral:
* oluline osa Eesti elanikkonnast on tänasest ostuvõimelisem, mis peaks olema eelkõige tavatarbijale suunatud ettevõtlusele kasulik, kuna tagab vajaliku käibe
Turgu distsiplineerivad ja inflatsiooni pidurdaad tegurid - kui alampalk pärast teatud tasemeni jõudmist indekseeritakse ja seotakse inflatsiooniga
* Kaupade ja teenuste müümisel tuleb hinnatõusuga olla ettevaatlik, sest tõstes kaupade hinda annab ettevõtja oma panuse inflatsiooni, mis omakorda sunnib teda töötajate palka tõstma.
Viidatud varasemad ettepanekud osalusveebis (klikates avanevad):

Ühtne palgaastmestik kogu avalikule sektorile

Kärpekoht: tippjuhid ehk palgareformi ettepanek nr... eelmisele vastupidises suunas

Üleskutse läbirääkimisteks alampalgastrateegia ja edasise palgareformi üle (NB! juhin tähelepanu vastusele kui teema vältimise musternäidisele)
UUS - Eurostat on uuendatud ja ka andmed on tiba muutunud. Hinnatasemelt olime 2007. aastal 71,5% eurokeskmisest, Belgia hinnatase 106,3% eurokeskmisest. Vahe ca 1,49 kordne. Alampalgavahe oli samal ajal 5,47 kordne (praegu on 4,99 kordne
Vaata andmeid: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=...n=0&language=en&pcode=tsier010
Siin võrdluseks miinimumpalgad:
Eesti Statistikaamet : http://www.stat.ee/29949
Rahvusvaheline Tööandjate Föderatsioon (värskemad andmed): http://www.fedee.com/minwage.html
Erinevad andmed ja nende võrdlus:
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO statistika andmebaas: http://laborsta.ilo.org/

10. Rahvuslitsents eri valdkonnas tegutsemist toetavale tarkvarale

Tegemist oleks litsentsiga, mis võimaldab tarkvara tasuta paigaldada Eesti ID-kaardi omanikel kodanikuportaali kaudu. Mõeldud on loomulikult sellist tarkvara, millel pole elementaarsetelt funktsioonidelt ja kasutajasõbralikkuselt võrdväärset vabavara. See võib olla arvutisse paigaldatav tarkvara või - miks ka mitte - riigi tellimusel eestlastele kasutamiseks loodud veebisüsteemi mootor.
Paigaldamine oleks võimalik vaid siis, kui arvutil on internetiühendus ning paigaldajal ID-kaart lugejas. See toimuks kas igal juhul üle interneti või siis oleks paigaldusfail nii seadistatud, et ta nõuab litsentsile digiallkirja ja netiühendust.
Riik kuulutaks välja hanke, dokumentides oleks muu hulgas küsitud pakkumist ühe potentsiaalse kasutaja kohta ning litsentsi uuendamise maksumust. Näidatud peaks siis olema tellija poolt ka potentsiaalsete kasutajate maksimaalne arv 1000 täpsusega, elanike koguarv jne.
Kindlasti tuleks sellisele tarkvarale tellida korralik eestikeelne tõlge.
NB! Nimetus "rahvuslitsents" või "rahvuslik litsents" on tinglik ning siinkirjutajale pole teada, kas sellist litsentsitüüpi on maailmas üldse kasutusel. Võib-olla oleks korrektsem öelda "piiratud avalik domeen". Aga kui sellist pole, miks ei võiks Eesti olla see riik, kes taolise litsentsi juurutamise algatab?
Mõte on aga selles, et juhul, kui inimene kasvõi hobi korras midagi loob ning parimaid tulemusi on võimalik saavutada just mõnda spetsiifilist tarkvara kasutades (mis ei ole üldlevinud kontoritarkvara), siis ei põrku ta vastu hinnabarjääri ega tunne kiusatust hankida piraattooteid. Eelkõige võib see puudutada kunstiloomingut, kuid arvatavasti on ka muid valdkondi.
Milline tarkvara võiks olla saadaval rahvuslitsentsiga?

Kodaniku CMS

Tegemist oleks kodaniku isiklikku veebisüsteemi ehitava mootoriga. See tähendab, et kodanik, kes soovib kuidagi enda isikut ja tegemisi avalikustada, võib vastavalt oma soovidele luua just endale sobiva ning kuitahes keerukate andmeseostega portaali. See tähendab - luua just selliseid sisuvorme (mooduleid) nagu tal vaja on, seostada eri sisuvormid omavahel vastavalt vajadusele, luua ühest sisust erinevaid andmevaateid.
Kuna olen niikuinii osalusveebis pakkunud välja idee (muusika)teoste registreerimise viimisest internetti, mis looks autoritele endile võimaluse oma loomingut digitaliseerida ja vastavalt vajadusele avalikustada, siis võtsin ka käesoleva idee aluseks Eesti Autorite Ühingu teose registreerimise kaardi.
VAATA SIIT - http://www.nurmoja.pri.ee/ideed/kodaniku_cms.pdf

11. Kuidas muuta kool ja õppetöö õppimis-, õpilase- ja õpetajasõbralikumaks?

Sõltumata õppeprogrammide ettekirjutusest ja kõikvõimalikest hariduskorralduslikest süsteemidest on põhjust püstitada eesmärke puhtalt õpilase ja õpetaja tasandil. Et kool poleks kellelegi vastik, vaid hoopis meeldiv koht ning et koolitund oleks see koht, kus tahetakse olla. Siinkohal minu mõtted, mõned neist isegi oma kooliajast.
Distsipliin+koolitunni atraktiivsus=paremad teadmised

koolitunnis ühe õpetaja asemel kaks – aineõpetaja ja klassijuhataja (või üks klassijuhatajatest – vt allpool); viimatinimetatu hoiab õpilastel silma peal ning on vajadusel aineõpetaja dialoogipartner, mis muudab tunni elavamaks; teise õpetaja kohalolek suurendab ka aineõpetaja turvatunnet
Klass kui perekond on tõhusam ja mõnusam kasvataja

klassijuhataja ei ole aineõpetaja, vaid klassijuhataja, kes elab klassiga ühes rütmis; vanem ja targem sõber ning kasvataja, kes teab hästi, milleks üks või teine õpilane võimeline on, kuna teeb kõike nendega kaasa

võimalus – kaks klassijuhatajat, soovitavalt mees- ja naisklassijuhataja; klass on nagu perekond isa ja emaga :-) ; see tekitab harmoonilise õhkkonna; NB! eri soost ja teineteist täiendavate omadustega isikute sellist mõju olen täheldanud ka näiteks koorilauljana
Adekvaatne hindamine - vastavalt võimete iseärasustele
Õpilased tuleks jagada mõtteliselt kahte lehte: mälumängijad ja teadmiste kasutajad, proovida nende võimeid mõlemas rollis ning lähtuda eelkõige nendest võimetest ülesannete andmisel/hindamisel.

Mälumängija on eelkõige kohusetundlik hinnetesaaja, kellel on hea faktimälu ja kes vastab püüdlikult kodus õpitud materjali ära, kuid kes ei pruugi osata seda materjali kuidagi edasi arendada

Teadmiste kasutaja on õpilane, kes oskab faktides tuhnida, luua nendevahelisi seoseid ning tuletada neist midagi uut; kes oskab suurepäraselt koostada referaate ja ettekandeid, ent kellele ei pruugi faktid tingimata pähe jääda, mistõttu ta tänases koolis kontrolltöö ajal reeglina spikerdab.
Turvalisus privaatsusest tähtsam

Videovalve võib olla kulukas, kuid samas on tegemist tõhusa vahendiga koolivägivallaga toimetulemiseks. Ükskõik kus ka vahejuhtumeid ei teki - vähemalt füüsilise vägivallaga seotud pahateod ja nende tegijad peavad olema hiljem tuvastatavad. Laps peab maast madalast teadma, et kehaline väärkohtlemine on kuritegu ning tajuma vahelejäämise ja karistuse vältimatust. Privaatsus on tore asi, aga turvalisus on tähtsam.

Mõjutusvahendid neile, kellel pole veel kriminaalvastutuse iga käes, peavad panema ka nii noore inimese mõtlema, kas ikka tasub teiste elu rikkumise nimel oma elu ära rikkuda.
Võib-olla tuleks kriminaalvastutuse iga nooremaks muuta, kasvõi nii, et karistus määratakse alates 11. eluaastast, ent selle kandmine algab 14. eluaastast ning võib ära jääda, kui noor inimene oma tegu ei korda..

12. Kuidas saavutada, et eestlastel ei oleks põhjust karta väljasuremist?

Põhipostulaadid

Suhtumise muutmine lastesse, perekonda ja sotsiaalabisse
- laps = pensionär
- sotsiaalabi peab säilitama inimese
- töötasu peab tagama inimväärse elu ilma vajaduseta end lisatööga rebestada
- laste ja perekonna väärtustamist saab riik väljendada olulisel määral sotsiaaltoetuste abil
Tänased probleemid
- pensionäride osakaalu pidev kasv
- eestlaste vähene osakaal oma kodumaa rahvastikus
- üha valjemini kõneks olev vajadus võõrtööjõu ja lausa immigratide järele
- multikultuursuse kriitikavaba propaganda
Aastal 2041 - eestlasi 88%
- visioon peab olema, et seda kasvõi osaliselt saavutada
- "mõõdikud" on sümboolse tähendusega - 88% oli meid enne sakslaste vaterlandi pöördumist, 2041 saab 50 aastat taasiseseisvumisest (pool sajandit kestis ka okupatsioon) ja 100 aastat esimesest küüditamisest
- keelatud on etniline puhastus ning eestlaste toetamine muulaste maksude arvel
Sotsiaalabi meetmed - variant 1
- vabatahtlik ja avalikus teenistuses kohustuslik "rahvusliku solidaarsuse pakett"
  - kuni visioonis sõnastatud eesmärgi saavutamiseni (eestlasi 88%) on paketikõlblik ainult eestlane, sh abikõlblik siis, kui on töötanud ühtekokku vähemalt ühe aasta jooksul pärast liitumist
  - pakett tähendab suuremat maksukoormust ja tõhusamat lastetoetust (rohkem hüvede ümberjagamist), sh põhimõtet "igaüks maksab alimente"
  - toetus võib olla rahas või elamispinnas tasuta kasutusse andmisest kinkimiseni - kingitakse siis, kui iga magamistoa kohta on 2 pereliiget ning iga pereliige on sel juhul võrdselt kaasomanik, lahutuse korral ostetakse tagasi või antakse asenduselamispinnad
  - paketis osalemisega kaasneb nime kandmine avalikku "rahvuslikult mõtlevate eestlaste" nimekirja
  - paketis osaled, kuid toetusest loobud - oled "kolme tärniga rahvuslane" (aga kui lahutad, lahkud lastest ja tahad ikka olla "kolme tärniga", siis pead maksma täiendavalt alimente)
  - üks abikaasa ei ole paketikõlblik või lihtsalt pole liitunud => toetus rakendub pooles ulatuses ja lahutuse korral on mitteliitunu alimendikohustuslik
- samasugust abi korraldav eraõiguslik struktuur
  - eeldab hästitoimivat äriideed, piisava rahahulga algset olemasolu, lisategevusi ja sama head järelevalvet, nagu oleks tegemist riikliku struktuuriga
  - oleks "poliitiliselt korrektsem", ent raskemini korraldatav
- võimalus luua sarnaste meetmetega "inkubaatoreid" väljasuremisohus sugulasrahvastele?
- küsimused
  - kui suur rahaline toetus?
  - kui suur täiendav maksuprotsent oleks vajalik?
Sotsiaalabi meetmed - variant 2
- kodanikuraha - idee väljapakkuja Delfi arvamusosas Ahti Mänd, kes viitas Saksamaal sündinud ideele (siin koos minupoolsete edasiarendustega)
  - kõlblik iga kodanik mistahes vanuses
  - töötasu ja väljateenitud kindlustuspension lisandub
  - muutub vastavalt inflatsioonile
  - vahetab välja kõik muud sotsiaaltoetused
  - töötule "töövalve" kohustus, st kohustus teha ühiskondlikult kasulikke juhutöid või muud juhutööd riigile ilma tasu nõudmata (nb! loovisikud!)
- kodanikumaks
  - vajalik selleks, et kodanikuraha ei eksisteeriks mittekodaniku maksude arvel
  - oleks ilma maksuvaba osata, st ka kodanikurahast teatud protsent
- suurused
  - kodanikuraha - 2009. aastal ca 8600 krooni (800 eurot jagatud Saksamaa ja Eesti hinnatasemete vahega)
    - alternatiiv: lapsele vähem potentsiaalsete elamiskulude võrra
  - miinimumpalk - 2009. aastal 4350 krooni (võib-olla ei vajakski sel juhul kohe eraldi tõstmist Lääne-Euroopa ostujõuga tasemele, sest koos kodanikurahaga omaks summa samasugust ostujõudu)
  - kodanikumaks - näiteks 13%?
- tulumaks
  - kodanikuraha suurune summa oleks maksuvaba (kõigile, ka kodanikuraha mittesaajatele)
- lihtsam ellu viia kui varianti 1
- stimuleerib kodanikuks saamist naturalisatsiooni korras
- ei suurenda oluliselt atraktiivsust võõrtööjõu suhtes
- võib toetada iivet ja eestlaste arvukust, kuid mitte niivõrd eestlaste kunagise osakaalu taastumist
Üldisemad meetmed iibe soodustamiseks sotsiaaltoetuste abil
- valikuprintsiip - kas vanemapalk ja sümboolne lastetoetus või ilma vanemapalgata tõhus lastetoetus kuni laste täiskasvanuks saamiseni
- kas väiksemad maksud ja lahutuse korral alimendid või suurem maksukoormus, täiendav lastetoetus ning alimendivaba lahutus

LISA – kus ma kaasa rääkisin

Ettepanek õiglase ja läbipaistva majanduse loomiseks

Jaanus Nurmoja

Liitunud: 06.04.2009 12:14:18
Postitusi: 70
Asukoht: Rakvere
Sees

Ines Jakobson wrote:Sotsiaalse vastutuse mõistet rakendavad meil teadlikult kahjuks liiga vähesed ettevõtted, kui üldse. Aga just praegu oleks seda kõige rohkem vaja endale selgeks teha ja siis rakendada. Küll siis tulevad ka õiglus ja läbipaistvus.

Võib-olla seda ongi keeruline ühe lausega defineerida. See peaks näitama, mil määral ja mismoodi sõltub ettevõtjast ühiskonna heaolu tervikuna ja kuidas see ettevõtjale tagasi tuleb.
Kui aga rääkida majanduse läbipaistvusest, siis sellele aitaks kaasa alljärgnev:
- õiglane alampalk, milleni jõudmiseks töötataks välja alampalgastrateegia, vaata https://www.minueesti.ee/minueesti/posts/list/156.page
- üldkohustuslik ja avalik palgamiinimumide tabel - esialgu vaid avaliku sektori tarvis koostatud palgamiinimumid kehtiksid kõikjal kui mitte juba enne, siis alates alampalga ostujõu võrdsustumisest Lääne-Euroopa riikide alampalkadega - http://www.nurmoja.pri.ee/ideed/palgamote_minueesti.xls
Mis oleks avaliku palgamiinimumide tabeli efekt? Tööotsija teab, millisest palgast madalamat pole ühe või teise ameti puhul mõtet küsida ning millest kõrgemat saada oleks vähe lootust (ja millest kõrgemat küsida oleks ebasünnis). Tööandja teab enda piire - et sellest ja sellest palgast odavamat tööjõudu pole lootust saada ning sellest ja sellest kõrgemat tasu pole mõtet pakkuda. Turgu tuleb ka distsiplineerida, et viia alatasustamise ja ülemaksmise võimalus miinimumini.
See aitaks, muide, noort inimest elukutsevalikul ja karjääriplaneerimisel. Elukutsed on koos palgaperspektiividega nagu peo peal. Muide, kui miinimumide kehtestamisel järgitaks samu põhimõtteid nagu minu pakutud tabelis (otseselt inimesele ja turvalisusele suunatud ametite miinimumid on ühel pulgal muude valdkondade kõrgharidust eeldavate ametite miinimumiga), siis peaks noor olema vägagi mõistliku valiku ees.

Näiteks:
"Kas olla vanamemmede pissitaja või karjääritibi riigi ametiasutuses? Palk on üks.
Teine variant oleks kindlasti uhkem, aga selleks peaksin kindlasti kõrghariduse omandama ja kas ma inimesena selleks sobingi?
Esimese variandi peale võivad mõned mu tuttavad jälle nina kirtsutada. Aga see oleks mulle hoopis lihtsam, sest olengi selline hoolitseja tüüp. Mis siis, et töö on mõnede arust justkui alaväärtuslik, madala mainega - selle korvab sama hea palk, nagu mõnel karjääritibil.
Nii et valin vähemalt esialgu variandi üks, kusjuures see ei tähenda tingimata, et tee kõrgharidusele ja mõnele muule ametile minu jaoks kinni on!"

Minu küsimused: see, mida loodan ise käsitleda mõttetalgutel

2009-04-24T19:13:00.001+03:00

1. Valitsemiskultuur - Kuidas muuta töötasustamine avalikus sektoris ja üldse Eestis õiglaseks?

Põhipostulaadid

Avalikul sektoril peab olema ühtne palgasüsteem ja -skaala

astmed 0-36 (0-astme nimi on aluspalk)
iga aste erineb eelmisest 12-nes juur kahest korda
kõrgeim aste = 8 aluspalka (president)
kõrgharidusega spetsialisti ning sotsiaaltöötaja, pedagoogi, politseiniku, päästja ja sõjaväelase miinimum on 2,99 aluspalka

Aluspalk - alampalk või midagi muud?

osa avaliku sektori palkadest (näiteks Rakvere Linnavalitsus) toetub alampalgale ja muutub koos sellega
osa avaliku sektori palkadest toetub keskmisele palgale, mis tekitab vilistava raadio efekti
alampalgale toetumine on õiglasem, aga
- alampalk on Euroopa mastaabis liiga madala ostujõuga
- palgaskaalad on liiga väljavenitatud - täna on nt Rakvere linnajuhtide palk Euroopa mastaabis normaalne ja seda on ka Tallinna linnapea palk, aga alampalga suhtes ebanormaalselt kõrge
- kui alampalk omandab normaalse ostujõu ja proportsioonid säilivad, siis muutuksid linnajuhtide palgad nt Rakveres ebamõistlikult kõrgeks (kas Lääne-Euroopas on linnapead, kelle palk on 9 miinimumpalka ehk 190 000 EEK kuus?)
õiglane alampalk oleks mõne Lääne-Euroopa riigi alampalk jagatud hinnatasemete erinevusega (vaata ka siit xls failina)- näiteks Belgia alampalk 1387,49 EUR ehk 21 709,50 EEK jagatud 1,4867-ga = 14 602 krooni ehk 933,24 EUR - sellisel palgal on Eesti tingimustes täna Belgia alampalga ostujõud
alampalgaga tuleb tegelda, sest selle väiksus kahjustab Eesti mainet

Ühtse palgaskaala tase: kaks äärmuslikku varianti samade proportsioonidega

“populaarne lahendus”
- aluspalk=ametlik alampalk
- eeldab, et tänased juhid on ilmselgelt ülemakstud
- võib tõusta inflatsioonist kiiremini, sest nii võib toimuda alampalgaga
- lihtne lahendus oluliseks kulukärpeks
- kärpimise tõttu lihtne teostada
“õiglase ostujõuga lahendus”
- aluspalga ostujõud = Belgia alampalga ostujõud (strateegiline alampalk)
- eeldab, et lihttöölised ja tavaametnikud on ilmselgelt alamakstud
- ei tõuse inflatsioonist ei kiiremini ega ka aeglasemini
- tõuseb keskmisest palgast aeglasemini
- suurendaks avaliku sektori palgakulusid lihtametnike ja –tööliste osas (palkade kasv lakkab olemast probleem)
“kompromiss”
- aluspalk võib olla kahe äärmuse vahel, ent samade proportsioonidega – kui süsteemi lihttöölise palk on x, siis sama süsteemi kõrgharidusega spetsialisti palk peab olema vähemalt 2,99*x

Rakendamine eri institutsioonidele

kohe kõigile üks ja ainus
- lihtne ja läbipaistev, kõik on võrdselt koheldud
- “populaarne” tähendaks mitmel pool olulist kulukärbet, võimaldaks luua vajalikke ametikohti
- “euroõiglane” kaotaks kohe nn. kasvutempo probleemi, kuid poleks paljudele omavalitsustele ilma riigi toeta jõukohane
riigiinstitutsioonidele üks ja ainus, omavalitsustele ja avalik-õiguslikele institutsioonidele vabadus valida tase
- keerukam ja vähem läbipaistev erisuste tõttu
- jõukohasem väikestele omavalitsustele
- säilib ebavõrdsus, ehkki pikemas perspektiivis väheneb ja kaob
- “populaarse” skaala korral palgatase “solidaarsem” muu rahvaga

Paralleelsed tegevused

strateegilise alampalga (SAP) määratlemine (nt eespool pakutud Belgia AP ostujõuga summa)
alampalgastrateegia väljatöötamine viimaks alampalga SAP tasemele - sõltumata euro kasutuselevõtust
alternatiiv võimaluse korral: kiire palgareformi väljatöötamine, mis viib alampalga SAP tasemele üheaegselt rahareformiga

Universaalne kohaldatavus

üldkohustusliku palgamiinimumide tabeli staatuse andmine
- pärast alampalga jõudmist SAP tasemele
- kohe (toetudes alampalgale)

“Tõlge” lihtsasse loosungite keelde

Ettepanekud

Riigikogu liige = 6 kärulükkajat
Minister = 7 kärulükkajat
President = 8 kärulükkajat
Akadeemik = vähemalt 8 kärulükkajat
Kõrgharitud spetsialist = vähemalt 3 kärulükkajat
medõde, kasvataja, hooldaja, võmm, pritsimees, sõjaväelane = vähemalt 3 kärulükkajat

Tõdemused ja küsimused

Europarlamendi liige Strasbourgis = 5,68 Prantsusmaa kärulükkajat*.
Riigikogu liige Tallinnas = 12,1 Eesti kärulükkajat. Kaks korda rohkem tööd?
Pariisi linnapea = 6,43 kärulükkajat**
Tallinna linnapea = 11,82 kärulükkajat. Nii palju vastutusrikkam?

* – 7500 EUR vs 1321,02 EUR (samasuguse suhtega Eesti alampalka oleks Riigikogu liikme palk 24696,80 EEK)
** – 8500 EUR vs 1321,02 EUR

2. Mobiilsus ja transport - Kuidas soodustada turismi Eesti ja Kesk-Euroopa vahel?

Eesti ja Kesk-Euroopa riikide (Poola, Saksamaa, Tšehhi, Slovakkia jt) vahel liigeldakse praegu kas maanteid pidi või lennukiga. Seega kas ebamugavalt ja vähem atraktiivsel moel või siis kallilt. Meritsi saab sõita suveperioodil, ent Tallinki laevaliin viib ainult Helsingist Rostocki, mis on mugav pigem neile, kes edasi läände suunduvad ning sealjuures üsna kallis.
Otsese ja mugava reisirongiühenduse puudumise tõttu pole siia viitsinud tulla ilmselt paljud "seljakotituristid" Kesk- ja Lääne-Euroopast. Seetõttu on reisirongiühendus muu Euroopaga teema, mida kõik kolm Baltimaad peaksid tõsiselt võtma.
Leedu ja Saksamaa vahel on hästitoimiv laevaliin Klaipeda-Sassnitz, mis jätab ära mõttetu tiirutamise ümber Kaliningradi oblasti. Eestilegi kuluks ära lühem laevaliin Kesk-Euroopasse kui seda on täna (Tallinn)-Helsingi-Rostock.

Kuidas muuta reisirongiliiklus euroopalikuks?

Euroopa tasemel reisirongiliikluse arendamine võimaldab Eestil ühineda Interrail/Eurail pileti- ja reisiinfovõrgustikuga, mis loob täiendava mugavuse reisiplaneerimisel ning elavdab turismi ka Venemaa suunal (Venemaa raudtee on minu andmetel Interrailis sees).
Tänane vene rööpavahe - mis sellest saab?
Vene rööpavahe võib säilida ida-lääne suunal, pidades silmas eelkõige kaubarongide ning Eesti ja Venemaa vahel kurseerivate reisirongide vajadusi.
Tulevikuraudtee

VIRKO KUUSK wrote:Arvestades sellega, et projekti teostamine võtab kindlasti mitmeid aastaid aega, võiksime mõelda juba nn. homsele raudtee-lahendusele ehk siis mitte tavaraudtee vaid nn. monorail.
http://www.in.ee/idee_item.php?pid=1205

Sellele tasub mõistagi mõelda. Tegemist on sel juhul juba kogu Euroopa Liitu hõlmava teemaga.

Kuidas soodustada mereturismi - reisilaevad Eestist Poolasse

Lääne-Euroopasse suunduvale maismaaturistile on ajast aega olnud üks ebamugavamaid ettevõtmisi Poola läbimine. See ei tähenda aga, et Poolas ei oleks atraktiivseid piirkondi. Sealhulgas mere ääres. Need jäävad aga sellest "peateest" kõrvale.
Mainitud mereäärsed piirkonnad on minu meelest parimad suviseks reisiks Läänemere lõunakaldale. Ent nagu öeldud - sinna jõudmine on ebamugav. Otsetee on võimalik, ent see tähendaks lisakulutusi (Vene transiitviisa Ida-Preisimaa läbimiseks).
Sama ebamugav on maismaaturism näiteks Põhja-Poolast ja Põhja-Saksamaalt Baltimaadesse. Samal põhjusel. Lisaks puudub mugav ja kiire raudteeühendus, mille vajalikkusele juhtisin tähelepanu teises teemas.
Siinkohal võiks olla üleskutse nii ettevõtjatele kui ka riigile - leida võimalusi reisilaevaliikluse käivitamiseks Eesti ja Poola vahel. See aitaks eestlastel avastada koduse Läänemere ääres paiku, millega asendada kasvõi pikemat ja kallimat suvitusreisi Lõuna-Euroopasse, samas tooks Lääne-Euroopa turistid bussireisist hoopis mugavamal moel Eestisse.
Stardipaik ja sihtpunkt Eestis võiks olla Saaremaa, vajadusel ka Tallinn või Helsingi.
Laevaliin (Helsingi/Tallinn)-Saaremaa-Gdansk või Gdynia
Gdansk väärib külastamist vanalinna pärast. Nn kolmiklinn Gdansk-Sopot-Gdynia on ühtlasi suvituskoht, kusjuures Sopot on poolakate suvepealinn. Samas lähedal on ka suvitajate paradiis - Hel'i säär, kus kämping kämpingu küljes kinni (Poola ongi tõeline telgisuvitajate paradiis, pealegi Eestist madalama hinnatasemega!).
Saksamaast jääb Gdansk suhteliselt, ehkki mitte liialt kaugele. Maismaad mööda vast õige pisut üle poole sellest, mis muidu kuluks Poola läbimiseks alates Leedu-Poola piirist, ent turistile mitu korda huvitavam läbida (eriti siis, kui valida liikumine piki rannikut).
Laevaliin (Helsingi/Tallinn)-Saaremaa-Swinoujscie
Swinoujscie on viimane punkt Poola lumivalge liivarannaga mererannikul - ta asub Usedomi saarel, Poola-Saksa piiril. Nüüd on seal välja ehitatud maantee Swinoujscie-Graz, mille puudumine oli selles piirkonnas turistide liikumise peamiseks takistuseks. Hea strateegiline asukoht seega. Parimaid võimalusi Poola rannaturismi ja Saksamaa-suunalise linnaturismi ühendamiseks. Laevaühendus on näiteks Ystadt'iga Rootsis.
Võimalus: (Tallinn)-Helsingi-Rostocki liini väljavahetamine ühe vastu eelnimetatutest?
Arvestades Tallinki eestimaisust ning seda, et uue laevaliini käivitamine ei pruugi olla odav lõbu, on see ehk kõige "mugavam" ettepanek. Igatahes võiks nimetatud firma tõsiselt kaaluda, ehk on lühem (ja soovitavalt endiste sotsmaade elanike rahakotti arvestav*) laevaliin hoopis tulusam või vähemalt stabiilsem.
Muud võimalused?
Teised Läänemerel tegutsevad laevafirmad, juhul, kui neil on huvi ja jõudu. Eestis näiteks SSC Ferries (neil praegu Mõntu-Ventspilsi laevaliin)
Eelkõige peaksid aga Eesti ja Poola väljendama oma huvitatust mereturismi arendamisest kahe riigi vahel ning kaaluma
1) millised oleksid reaalsed võimalused liini käivitamiseks riikide initsiatiivil
2) mismoodi tekitada laevafirmades huvitatust liini avamiseks
3) kas see eeldaks EL struktuurifondide tuge ning kas selline tugi on reaalselt olemas
Mis teekonna pikkusesse puutub, siis vähemalt Saaremaalt Poola rannikule on silma järgi hinnates umbes sama pikk maa nagu Tallinnast Stockholmi.
Taustaks pildimaterjali (aastaarv on piltidel fotoaparaadi praagi tõttu vale, tegelikult oli see juuli 2006):
http://picasaweb.google.com/lihtsalt1/PoolaSaksaTaaniReisJuuli2006#

Minu Eesti: mis saab “mitme teema küsimustest”?

2009-04-22T14:05:00.001+03:00

Kuna skeptikuid jätkub kõikjale ja loomulikult pole neist pääsu ka mõttetalgutel “Minu Eesti”, siis palusin korraldaval toimkonnal avaldada eraldi selgituse selle kohta, mis saab “mitme teema küsimustest”.

Pidasin silmas selliseid, mis sobituvad üheaegselt mitme “suure teemaga” ning mis ehk ka päris talgutel tõstatatakse eri kohtades eri teemade all.

Soovitasin kasutada hästi intrigeerivaid näiteid, et rohkem tähelepanu äratada. Näidisolukord võiks välja näha järgmiselt:

Mõttekojas 1 küsitakse teemas "Valitsemiskultuur": milline peaks olema õiglane palgakorraldus avalikus sektoris ja kuidas seda saavutada (tõenäoliselt puudutatakse alampalka ja palgakorraldust üldse)

Mõttekojas 2 küsitakse teemas "Ettevõtlus ja töökohad": milline peaks olema normaalne alampalk ja kuidas seda saavutada (tõenäoliselt puudutatakse ka palgakorraldust avalikus sektoris)

Mõttekojas 3 küsitakse teemas "Eesti maine": kuidas, mis tasemele ja kui kiiresti peaksime ja saaksime tõsta alampalga, et see ei kahjustaks Eesti mainet lääneeurooplase silmis (tõenäoliselt tuleb ka ideid avaliku sektori osas)

Mõttekojas 4 küsitakse sedasama, mida mõttekojas 1, ent jõutakse teistsuguste või esimest täiendavate lahendusteni

jne

Kõigil neil küsimustel on ühine nimetaja "Palgakorraldus". Mismoodi need küsimused veebilehel selle ühise nimetaja alla ühendatakse ja mis edasi toimub?

Millist skeptitsismi ma silmas pidasin? Loomulikult sellist, mille kohaselt on nii teemade sõnastus kui ka mõttetalgute korraldus meelega tehtud selline, et välistada teravate küsimuste püstitamist, et see olekski lihtsalt suur auru väljalaskmine.

Loodan, et “Minu Eesti” toimkond vastab sellele õige pea ning et me kõik loeme seda nende veebilehelt www.minueesti.ee . Sellest vastusest ning mõttetalgute järel tegelikkuses toimuvast sõltub, kellel on põhjust kellele näpuga näidata – kas skeptikutel mõttetalgulistele või vastupidi.

Kuidas esitada ideed valitsusele?

2009-04-21T18:18:00.001+03:00

Spikker tellimustööna valmiva osalusveebi videotutvustuse jaoks

Viskame sõbraga kõrtsis viina. Laome välja kõik, mida arvame valitsusest, erakondadest, seadustest. Ja me oleme üldse kõige targemad inimesed maailmas. Üks maailmaparandav idee tuleb teise järel.

Aga kes meid, geeniusi, kuulab peale meie endi?

Lähen koju. Panen arvuti sisse. Loen portaalist uudist, et riigijuhtidel muudkui palgad kerkivad, omavalitsusjuhtidel palgad nagu öö ja päev. Lihtne tööinimene aga võib isegi 10 tuhandest kroonist vaid und näha. Uudis kubiseb sellistest kommentaaridest. Minul aga on hea mõte. Kogu avalik sektor peaks toetuma ühele palgaskaalale. Palgaskaala peaks toetuma aga aluspalgale, mis on sama ostujõuga nagu alampalk Belgias. Noh, kirjutan siis oma kommentaari.

Võib-olla loeb seda kogemata näiteks peaminister. Aga mis siis? Mis temal sellest, et keegi mina, tont teab kelle nime all midagi arvab? Vastama ei pea, midagi tegema ei pea.

Löön lahti osalusveebi. Sisestan uue idee. Pealkirjaks panen “Ühtne palgaskaala kogu avalikule sektorile”. Seletan üksipulgi lahti, milline see palgaskaala peaks olema. Lisan ka tabeli, kus skaala puust ette tehtud ja punaseks värvitud. Ennäe – idee kogub toetajaidki! Kuna toetajaid on rohkem kui vastaseid, läheb ettepanek vastamisele. Leian ka Rahandusministeeriumi dokumendiregistrist kirje, et minu ettepanek on laekunud.

Minu ideed on lugenud paljud. See on jõudnud sobivasse riigiasutusse. Ja nemad on kohustatud vastama! Saan tähtajaks vastuse: avaliku teenistuse palgakorraldus on arutamisel ja nemad saavad ka minu ettepanekuid arutada. Nende vastus annab teada vähemalt sedagi, et ka ministeerium on minu ideega tutvunud. Aga ma pole ainus, kes sellest teada saab. Vastust saab osalusveebist lugeda iga soovija. Kes huvitub, saab teada, mida pakuti ja kuidas vastati. Idee kvaliteet ja vastuse kvaliteet on nagu peo peal. Järeldused meie endi teha.

Nüüd on mitu võimalust – jälgida toimuvat, taguda rauda kuni ta on kuum. Või jätta küsimus mõneks ajaks sinnapaika, et õige pea või millalgi hiljem uuesti vana teema juurde uues kuues tagasi pöörduda. Osalusveebis, võib-olla ka näiteks mõttetalgutel… Kõikjal on võimalik viidata ideele, lisamaterjalidele selle juures ja vastusele. Kõik talletub tuleviku tarbeks. Kõik on kunagi jälle ülesleitav.

Muidugi võin ka lihtsalt kirja saata. Mulle vastatakse, nagu seadus ette näeb. Aga seda kirja ja vastust näeb peale minu parimal juhul üks ministeeriumitäis inimesi. Tõenäoliselt aga vaid see käputäis, kellelt arvamust küsitakse, kes koostab vastuse ja allkirjastab. Ning mina. Samas võib teema pakkuda üldist huvi. Äkki inspireerib sinu idee mõnda erakonda? Üht või lausa mitut?

Kujutame nüüd ette, et hästi palju kodanikke saadab ühel teemal kirja ja nemad ministeeriumis muudkui aga vorbivad vastuseid. Ajakulu, võib-olla paberi- ja postikulugi. Aga osalusveebis – üks pöördumine ja üks vastus, targaks saavad aga tuhanded. Hoopis vähem bürokraatiat ja kulutusi.

Nii palju siis osalusveebi eelistest. Peamine on vastamiskohustus.

Kuidas see idee esitamine siis käib?

1. Vali nupp „Lisa uus idee/üleskutse“. Vorm on sinu otsustada.

2. Pane hästi konkreetne pealkiri – selline, mis avab sinu ettepaneku sisu. Hea näide: “Ühtne palgaskaala kogu avalikule sektorile”. Hoopis kehvem oleks: “Riigipalk õiglasemaks”. Üldse mitte soovitatav: “Üleskutse” või “Ettepanek”. Keegi ei viitsiks sellele tähelepanugi pöörata.

3. Vali valdkond ja sisesta märksõnad. Seda võid teha ka kõige lõpus. Märksõnad muudavad otsingu mugavamaks, valdkond aitab leida õige asutuse, kellele ettepanek suunata.

4. Võta oma idee lühidalt kokku – sõnasta eesmärk, probleem, millele see idee lahendust pakuks

5. Sõnasta oma ettepanek või lahendus. Mida põhjalikum ja selgem see on, seda parem.

Kui saad, jaota oma idee punktideks. Nii on kõigil seda hea jälgida ning vastajal vastust koostada.

Võib-olla tead, millist seadust ja kuidas tuleks sinu arvates muuta? Siis võid teha nii – leiad elektroonilisest Riigi Teatajast vajaliku õigusakti, tsiteerid kehtivat paragrahvi ja lõiget ning selle all pakud välja sama sätte või sätete uue sõnastuse.

Aga – eriti siis, kui idee on mahukas – miks mitte koostada idee nii, et ta oleks nagu päris õigusakti eelnõu! Algul lühikokkuvõte (nagu kaaskiri). Siis ettepanek ise punkthaaval või paragrahvide-lõigetena ja lõpuks kõike laiemalt selgitav ja põhjendav osa ehk seletuskiri. Kui oskad ja viitsid – anna tuld!

Võib-olla on sul lisamaterjali, näiteks piltide või tabelitena? Palun. Idee juurde saab faile lisada.
Näidata lisainfot, mis on internetis? Palun. Teksti saab linke teha.
Tahad teksti sisse tabelit? Palun. See tuleb aga enne mujal valmis teha, näiteks MS Excelis või OpenOffice Calc’is ja siis kopeerida
Tahad pooleli jätta, mõelda veel ja hiljem jätkata? Palun. Võid idee salvestada mustandina.
Tahad idee lisamaterjali juba eelnevalt kellelegi tutvustada? Palun. Link lisafailini töötab ka siis, kui idee on alles mustand ja ainult sulle nähtav.

6. Valmis? Vali, kui kaua võiks idee olla hääletamisel. Vaata, kas valdkond on õige.

7. Salvesta idee avalikustamiseks ja see läheb moderaatorile avaldamiseks

8. Osale aktiivselt arutelus. Idee võib niimoodi edasi areneda! Eriti hea ja arendav on see, kui kommenteerima juhtub mõni tulihingeline oponent. Ole valmis oma seisukohti täiendavalt või lausa korduvalt põhjendama. Kui oponendil on argumendid otsas, siis aitab küll.

Mõtle, kus võiks su hea mõte veel lugeda olla. Kutsu seda toetama oma sõpru orkutis. Muide, seal on ka osalusveebi kommuun! Kirjuta artikkel oma blogisse. Paku arvamuslugu ajalehte.

Ja veel – kui leiad, et sul võib-olla tuleb oma (esma)autorlust tõestada, siis saad oma tagalat kõige lihtsamalt kindlustada ID kaardi abil – kopeerid oma idee teksti faili, laed selle koos lisadega üles kodanikuportaali www.eesti.ee alajaotusse Digiallkiri ning allkirjastad seal! Allkiri on ajatempliga, mis ei muutu. See on nagu virtuaalne notar. Saad tõestada, et sel ja sel ajahetkel oli sul selline tekst ning kinnitad enda autorlust.

9. Kui saad ideele ametliku vastuse, võid seda kommenteerida ning edasi arutada.

Kui hääletamise aeg läbi saab, suunab moderaator idee vastamiseks just sellele ministeeriumile, kes teemaga tegeleb. Vastamiseks suunatakse ideed, millel on teiste kasutajate toetus kas poolthäälte enamuse või toetavate kommentaaride näol. Valitsusele saadetud ideedele vastab Riigikantselei ja peaministri büroo. Parlamendi tegevust puudutavale idee või üleskutsele vastab Riigikogu kantselei. Vahel võib vastaja olla ka mõni Riigikogu komisjon.

Vastamiseks on asutustel aega kuni 30 päeva. Nii on kirjas märgukirjadele ja selgitustaotlusele vastamise seaduses. Ka teie ideed ja üleskutsed on selle seaduse järgi märgukirjad.

Kuidas ka ei vastataks ja mida ka ei tehtaks sinu idee või üleskutse järel - sina oled teinud kõik endast oleneva, et Eesti saaks sinu silmis paremaks, et sinu idee jõuaks otsustajateni. See, kas ja kuidas ja mil määral idee ellu viiakse, on juba otsustajate vastutus. Keegi ei saa aga öelda, et sinu ettepanekut pole kusagil olnud võimalik kuulda ega näha. Nii saab öelda vaid sellele, kes pole oma ideed Osalusveebis pakkunud.

Head inimesed. Mul ei jää muud üle kui soovida teile Osalusveebi ja head mõttelendu. Aastaringset. Julget. Uuenduslikku. Eestist hoolivat.

Võimalus mõtlevaks revolutsiooniks?

2009-04-14T20:22:00.001+03:00

Jaanus Nurmoja
krooniline kaasamõtleja

Kui osalesin 4. aprillil Rakveres mõttetalgute peaproovil, siis nägin ühelt poolt inimeste soovi kogu protseduur endale selgeks teha. Teisalt aga arvasin – ja arvan siiani end tajuvat teatavat “ehmatust”.

See “ehmatus” meenutas midagi, mida lugesin kunagi ühest Eesti Raadio almanahhist 1985. aasta kohta. Nimelt anti toona pärast väga karme suukorvi-aastasid järsku tund aega eetrit täielikuks loominguliseks vabaduseks (selleks taastati “Reporteritund”). Poliitilise surutisega kohanema sunnitud ajakirjanikele oli see aga nii ootamatu (küllap eelkõige uskumatu), et esimese hooga ei osatudki seda võimalust kasutada ja algselt tuli eetriaeg mingi aseainega täita. Ent mitte kauaks.

Seekord on “ehmatajaks” ärategijate katse eemaldada suukorv meie mõtetest. Sõnavabadusega on iseenesest ju kõik hästi. Lihtsalt tavakodanik võib olla harjunud mõttega, et tal pole aegagi tulevikule mõelda ja teda niikuinii ei kuulata, kuna ta on vaid “väike mutrike”, kelle eest tehakse otsuseid kusagil mujal. Sestap võib tunduda väga harjumatu ja uskumatu, et kuulatakse igaühte ja kui sa just kuritegevust ei propageeri, sõda ei õhuta, etnilist puhastust ei nõua või Eesti riigi õigust olemasolule kahtluse alla ei sea, siis ei mõista sind keegi hukka.

Küllap nõuab harjumist seegi, et meilt oodatakse selgeid ja konkreetseid seisukohti – millist Eestit me tahame? Kui näeme kusagil millegi viletsat või ebaõiglast korraldust, siis milline peaks see hea või õiglane korraldus meie meelest olema? Mida peaksime tegema ise, mida soovitame teha riigil või omavalitsusel?

Kuigi erakonda ei tehta, on mõttetalgutel “Minu Eesti” isegi midagi ühist valimiskampaaniaga, ent rollid on vahetunud. Erakondade rollis on talgulised, valijate rollis aga erakonnad. Nii võiks naljatamisi öelda, et mittepoliitikutest kodanikud saavad võimaluse poliitikutele valimiskampaaniaid "tagasi teha” ning püüda erakondi hoopis enda meele järele “kallutada”.

Vältigem teemade vältimist

Mõttetalgud on igaühele haruldane võimalus oma tahet väljendada vastavalt oma võimetele ja oskustele. Kes oskab, võib juba eelnevalt koostada normitehniliselt korrektse eelnõu mõne seaduse muutmiseks. Samas võib ka lihtsalt valida lemmikküsimuse, vestlusringis kaasa mõelda ning ehk ootamatult sündinud mõttesähvatus välja öelda.

Ma ei tahaks kuidagi väita, et mõttetalgute teemaderingi koostamisel on meelega püütud vältida “teravaid nurki”, ehkki teemade pealkirjad võivad esmapilgul selllise mulje jätta. Samas näen (vähemalt internetifoorumis) ohumärke selles, et inimesed üritavad olla hästi korralikud ning jääda 100% peateema raamidesse. Nii võib ehk mõnigi diskussiooni väärt küsimus jääda püstitamata, kuna see justnagu ei sobikski kuhugi ja järelikult justkui polekski sünnis seda üldse tõstatada.

Siin oleks küll palve mitte lasta end häirida asjaolust, et puuduvad nii konkreetselt sõnastatud valdkonnad nagu näiteks “Töö, palk ja elatustase”, “Välispoliitika” või “Riigikaitse”. Pole vaja sellepärast loobuda veel tõstatamast küsimust õiglasest alampalgast, kõigi sotsiaaltoetuste asendamisest üheainsa kodanikutoetusega, Narva vanalinna taastamise võimalustest, välispropaganda talituse loomisest või millestki muust samas vaimus.

Näiteks kui küsimus on seotud palgakorraldusega, siis võib ta erinevail põhjusil ühtaegu haakuda teemadega “Ettevõtlus ja töökohad”, “Kodu, pere ja järelkasv”, “Valitsemiskultuur” ja “Eesti maine”. Foorumi keskkond ei võimalda küll üht ideed mitme teemaga siduda, kuid igaühel on vabadus kopeerida üks tekst mitme sobiva teema alla. Loodan, et projekti eestvedajad leiavad võimaluse luua kasvõi üks omaette koht “mitme teema küsimuste” tarvis.

Vastutus kapis ja kapist väljas

Paljud kartvat vastutust väljaöeldu-kirjapandu eest, mida nad selle vastutuse all ka ei mõtleks ja miks ka ei kardaks. Neile soovitaksin mõttetalgutel otsida vastuseid küsimusele “Kuidas kõrvaldada vastutusehirmu põhjused?”

Tegelikult valime kahe vastutuse vahel. Kumma võtame – vastutuse ütlemise või ütlematajätmise eest? Valik ei tohiks olla keeruline.

Kui ma olen mõttetalgutel või juba eelnevalt mõne küsimuse püstitanud, avalikult lahendusi pakkunud ning oma võimete piires seda kõike ka põhjendanud, siis ma olen teinud kõik endast oleneva selleks, et idee jõuaks kuhugi otsustajateni ning et riik muutuks vähemalt minu silmis paremaks.

Aga mis siis, kui ma olen endamisi, kitsas pereringis või anonüümses netikommentaariumis küll kõva mees torisema, et “Kurat, mille eest nad seal riigikogus/valitsuses/linnavalitsuses palka saavad, miks nad ei korralda seda ja teist nii ja naa…”, ent avalikkuse ees pean suu lukus ja mõttetalgutest käin kaarega mööda, sest mine tea, muidu äkki arvavad teised inimesed minust halvasti? Järelikult annan endast parima, et minu mõte mitte kuhugi ja kellegini ei jõuaks, et riik või linn ei saaks paremaks, et mulle jääks alles minu “maailmavalu” ning põhjus kõiki ja kõike maapõhja vanduda.

“Minu Eestil” kaks stsenaariumi

Ühe võimaliku stsenaariumi kohaselt kujuneb mõttetalgutest “Minu Eesti” üleriigilise tähtsusega auru väljalaskmise üritus, mille tulemusel sünnivad süütud koolikirjandid õnne valemist ja armastuse tähendusest. Kõik on rõõmsad, keegi ei solvu kellegi peale, kokkutulnud on mõnusasti aega veetnud ja neile tundub, nagu oleksid nad osalenud milleski suures. On kevad, kaunis maikuu ja elu läheb endist rada edasi.

Teine stsenaarium on see, et kodanikud võtavad endale juba eelnevalt aja mõne teema põhjalikuks läbimõtlemiseks ning pakuvad mõttetalgutel välja võimalikult konkreetsemaid lahendusi tegelikele probleemidele. Mitmed “Minu Eesti” ideed saavad aluseks suurtele muudatustele riigis ning ehk mõnegi erakonna programmis. See valmistab pettumuse kõigile, kes on lootnud inimeste hirmudele ja valehäbile ning arvestanud esimese stsenaariumiga. Toimunu saab tuntuks “mõtleva revolutsiooni” nime all (oli Singing Revolution, nüüd Thinking Revolution) ning maailmas ainulaadne 1. mai toob Eestile rahvusvahelist populaarsust.

Kumb neist kahest peale jääb, on eelkõige meie endi valik ja oma riigist hoolimise küsimus.

Peegeldaja

Actamaal

Lõpetada Riigikogu valimistel kautsjoni nõudmine

E-riik: mis vahe on saatmisel, saatmisel e-postiga ja jagamisel?

Lõpust II

Minu 2011 vol. 2 ehk projektipressiesindaja-heliloomprogeja

Minu 2011 vol. 1 - ekskursioon Saksa aega ja piilumine esimesse NL aastasse

Kolmas Reich Mäe ja Angeluse mälestustes: iseenda oksa saaginud globaalne intriigipesa

Nälkjad

Unes: kahe tarva hirmuvalitsus ja hukk

Iga teos väärib avastamist

Elukutseego

Suur lebotamise päev - miks ka mitte?

Kolmainuminapilt

Kolmainuminapilt

Maarahvas ja muurahvas 2041 ehk suure eesmärgi täitmisest ja kodanikupalgast

Kehtestagem 8000-kroonine kodanikupalk – DELFI – arvamusartikkel, mis on anonüümseks muutunud

XRFEWKKD

XRFEWKKD ehk sisenemine blogtree–sse

Helge ja kontrastne 2010

Eesti muusika eksport - teema areneb edasi

Kaevu juures ehk Fantaasia (veel) olematust kohvikust

Kuidas inimesest saab häkker

Kaevu juures ehk Fantaasia (veel) olematust kohvikust

Valentinipäeva lauluvõistlus: üks kiitus ja seitse küsimust, mis pole norimine norimise või korraldaja pärast

Tänulik meenutus algusest: Peatus muusikalisel jalgrattasõidul ehk Kuidas üks Rakvere lugu pronksi valada

Riigiportaal ja asutused ei saa kuidagi suheldud?

"Looda ja armasta" esiettekanne 13. juunil

Teoseregister: mudeli veebiväljundipõhine tutvustus

Elektrimootoriga roller - ja eestlaste leiutis? Lubage naerda!

Elektrimootoriga roller - ja eestlaste leiutis? Lubage naerda!

Mis ja miks muutus minu veebipäevikus

Pauluse kirik: olgem valmis festivalipiirkonna tekkeks

Lootusrikas murelaps ehk veel kord EventListist

Järjekordne suurteos - Jaanuse lähetamine - Uudised - Virumaa Teataja

idee: vana raudteejaama miniskulptuur raudteejaama ette mälestamaks 19.09.1944 pommitamist

Rakvere veebiruum: ideed edasiarendamiseks

Veebirakendustes kasutatud komponentidest ja Joomlast endast

Valgevene visiitkaardi avastamine

Lennuk on maandunud

Aastaring - üllatus eelkõige "heliloomale" endale

Üks krevett - veel üks lõppenud aasta lõbustaja

Ave Maria teiselt Solare "heliloomalt"

Öökuninganna väljus sahtlist

Rakvere leht võtab mõtlemisaja

Poeet läks kaotsi orbiidilt

Pühendatud loometööga seotud seigale 13.-15. detsembril 2009

Poeet läks kaotsi orbiidilt

Pühendatud loometööga seotud seigale 13.-15. detsembril 2009

Huvitav blogi – maksud Eestis. Aga…

Küsimus endale – mida olen teinud?

Idee: miks mitte vabatahtlik kohalik tulumaks?

Rahvaliit: mõistus võitis lahingu

Erakondade jõuline lobitöö Rahvaliidu ühendamiseks (loe: likvideerimiseks) kui muretsemiskoht ehk üldse mitte uued mõtted selle erakonna säilimise kasuks

Repliik mõtetele Rakvere linnavõimu asjus

Linna juhtimise edu sõltub nüüd valdkondlikust rollijaotusest

Rahvaliit peaks proovima üht enda kasutamata potentsiaali

Griegi festival Bergenis - üks Eesti koor ikkagi GP voorus

No comments

Laulupeoeksperiment

Elina Kononenko: See meie Rakvere

LEO KUNNAS: Tagasi juurte juurde - Eesti Päevaleht

Mida teame Rakvere lauludest?

Sugulashing Saaremaal?

Mõttekoja mõtted avaliku sektori palgandusest said avalikumaks

RAHU

tekst: Neeme Plutus (üks tema viimaseid tekste)muusika (kuula) ja murdosa tekstist: Jaanus Nurmoja(mõeldud muusikali “Plats” – abilinnapea mõtisklusena ametist lahkumisel)

Protokolli projekt (võib sisaldada ebatäpsusi)

LOODA JA ARMASTA

NEEME PLUTUS (tema viimaseks jäänud laulutekst,mida ta ei jõudnud lõpetada)

Muusika, | kuula siit | vaata kooripartiid siit | teksti „lähteülesanne“ ja lõppviimistlus: JAANUS NURMOJA

Brainstorming session “My Estonia”: how to normalize the purchasing power of Estonian minimum wage?

Teemad foorumis, mida soovitan teistel tõstatada

12. Kuidas saavutada, et eestlastel ei oleks põhjust karta väljasuremist?

Minu küsimused: see, mida loodan ise käsitleda mõttetalgutel

1. Valitsemiskultuur - Kuidas muuta töötasustamine avalikus sektoris ja üldse Eestis õiglaseks?

2. Mobiilsus ja transport - Kuidas soodustada turismi Eesti ja Kesk-Euroopa vahel?

Minu Eesti: mis saab “mitme teema küsimustest”?

Kuidas esitada ideed valitsusele?

Võimalus mõtlevaks revolutsiooniks?

Pühendatud loometööga
seotud seigale 13.-15. detsembril 2009

Pühendatud loometööga
seotud seigale 13.-15. detsembril 2009

tekst: Neeme Plutus (üks tema viimaseid tekste)
muusika (kuula) ja murdosa tekstist: Jaanus Nurmoja
(mõeldud muusikali “Plats” – abilinnapea mõtisklusena ametist lahkumisel)

NEEME PLUTUS
(tema viimaseks jäänud laulutekst,mida ta ei jõudnud lõpetada)

Muusika, | kuula siit | vaata kooripartiid siit |
teksti „lähteülesanne“ ja lõppviimistlus:
JAANUS NURMOJA