Eesti hümni seadus

Idee 2008/000445
Pealkiri: Eesti hümni seadus
Esitaja: Jaanus Nurmoja
Esitamise kuupäev: 16.04.2008
Idee etapp: Hääletamisel
Päevi etapi lõpuni: 2
Sisu/põhjendus:
Erinevalt Eesti visuaalsest sümboolikast (lipp ja vapp) ei sätesta ükski õigusakt, milline on Eesti hümn, millistele tunnustele peaks ta vastama ning mismoodi peaks toimuma selle muutmine. Internetis olevad allikad märgivad praeguse hümni kinnitamise aastaks 1920, ent kinnitamise akti ei nimetata ning seda ei leidu ka elektroonilises Riigi Teatajas. Sel põhjusel esitan ettepaneku Eesti hümni seaduse vastuvõtmiseks.
Idee:
Eesti hümni seadus peaks koosnema alljärgnevatest olulistest sätetest. Esitasin oma ettepaneku viitamise ja ka arutamise lihtsust silmas pidades eelnõu kujul paragrahvisüsteemis, ehkki ei välista teatud normitehnilisi ebakorrektsusi.

Esitan ettepaneku ka ühe seaduse eelnõuna, välistamata samas võimalust, et selle ettepaneku elluviimine eeldaks hoopis kaht õigusakti (nt Eesti hümni seadus ja Eesti hümni muutmise seadus)

Pakun idee välja esiteks selleks, et oleks olemas seadus, mis hümni käsitleb. Seda pean kõige olulisemaks.

Teiseks pean Eesti hümnile ideaalnõueteks selles tekstis § 2 esitatut. Praegu kasutuselolev hümn vastab vaid lg 2 le, kusjuures siingi mitte täielikult (helistik madalamahääleliste jaoks ebamugavalt kõrge, mis mõjutab selgesti kuuldavalt kaasalaulmise kvaliteeti). Seetõttu oleks loomulik, et need nõuded hakkaksid kehtima siis, kui uus hümn kehtestatakse.

Ideaalnõuded väljendavad minu ja arvatavasti paljude teiste seisukohta, et rahval, kellest on võrsunud Rudolf Tobias, Mart Saar, Gustav Ernesaks, Veljo Tormis, Arvo Pärt ja paljud teised heliloojad ning kes kutsus ellu laulva revolutsiooni, peaks hümn olema oma helilooja looming, mitte võõramaine. See peaks täna olema rahvusliku uhkuse küsimus.

See, et välismaine laul sai kunagi Eesti hümniks, on paljuski mõistetav. Näiteks esimeseks üldlaulupeoks polnud ju veel eesti heliloojate esimene põlvkond välja kujunenud (oli küll Aleksander Kunileid ja temalt kaks ainsat eesti laulu 1869. aasta laulupeol). Teistelt maadelt pärit ja eestindatud tekstiga rahvusromantilised laulud said rahva seas populaarseks ning neil oli eestlaste rahvuslikus ärkamises loomulikult tähtis roll. Sel ajal oli ju oluline sõnum ja meeleolu, mitte niivõrd päritolu. Tihti aga võetakse mõni eestindatud laul rahva poolt nii omaks, et selle päritolu "unustatakse" (ilmekas näide - mõndagi saksa rahvalaulu on eestlased oma saksa tuttavatele esitlenud eesti rahvalauluna). Võimalik, et pea samalaadne omaksvõtt sai osaks ka Paciuse laulule. Võib-olla polnud ka eesti heliloojad 1920. aastaks veel kirjutanud nii hümnilikku isamaalaulu.

See, et nimetatud viis on Soome hümn, on täiesti arusaadav. Saksamaalt pärit Pacius tegutses Soomes ja teda nimetatakse soome muusika isaks. Samas pole vähemalt mina leidnud andmeid selle kohta, et ta oleks mingit rolli mänginud eesti professionaalse muusika kujunemisel või omanud üldse mingeid seoseid Eestiga.

Siit tuleneb ka ettepaneku esitaja seisukoht, et rahvahääletust hümni väljavahetamise või samaksjätmise asjus pigem ei peaks korraldama. Sellest seisukohast lähtub ka pakutud eelnõu sõnastus. Loomulikult on see vähemalt esialgu üks vaidluskohti. Juhul, kui selleks ikkagi peaks tehtama rahvahääletus, siis järgmiste hääletusvariantidega:

A - olen selle poolt, et Eesti hümniks jääks võõramaist (Saksa) päritolu helilooja Fredrik Paciuse viisiga laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
A1 - olen selle poolt, et korraldataks sama hümni uue teksti konkurss

B - olen selle poolt, et Eesti hümnina võetaks kasutusele Eesti helilooja kirjutatud viisiga laul:
B1- uue hümni konkursi tulemusel
B2 - valituna järgnevate laulude hulgast:
(järgneb asjatundjate koostatud nimekiri hümnikõlblikest lauludest, mille hulgast sõltuvalt otstarbekusest tehakse või ei tehta kohe valik)

Ise aga eelistaksin sellise küsimuseasetusega rahvahääletust:

Olen selle poolt, et uus Eesti hümn võetaks kasutusele:
A - uue hümni konkursi tulemusel
B - valituna järgnevate laulude hulgast:
(järgneb asjatundjate koostatud nimekiri hümnikõlblikest lauludest, mille hulgast sõltuvalt otstarbekusest tehakse või ei tehta kohe valik)

Rõhutan siinkohal vajadust, et nimekirja koostaksid just muusika-ala asjatundjad, kes oskavad eesti algupärast loomingut ülejäänu hulgas ära tunda. See peaks hoidma ära lapsused, mis ilmnesid hiljuti korraks puhkenud ja mitte kuigi soliidse avaliku diskussiooni käigus (eriti ilmekas näide: ühel nn küsitlusel pakkus märkimisväärne hulk inimesi hümniks "Õllepruulijat").

Hindamised peaksid olema kompromiss asjatundjate žürii ja avalikkuse eelistuste vahel. See tähendab, et rahva ja asjatundjate žürii eelistustel on võrdne kaal. Reglement tuleks eraldi koostada.

Vältimaks hümni muutmise katseid suvalistel hetkedel ja vastavalt tujudele olen välja pakkunud 50-aastase kohustusliku vaheaja. Samas võiks see vabalt olla ka 100-aastane. Sellel oleks ka hümni loojatele ja hindajatele distsiplineeriv toime.

Miks just 1. jaanuar 2018 - pean oluliseks seostada võimalik hümni uuenemine ühtaegu kalendriaasta alguse ja mingi tähtpäevaga, kõige sobivam näib hümni esimeseks uuendamiseks olevat Eesti Vabariigi 100. juubeli aasta esimene päev!

____________________________________________________

EESTI HÜMNI SEADUS

§ 1. Eesti hümn

(1) Eesti hümn on laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille autorid on:
1) helilooja Fredrik Pacius
2) teksti autor Johann Voldemar Jannsen
NB! kuni 31. detsembrini 2017; selle ja teiste sätete puhul vt Rakendussätteid

(2) Eesti hümni kasutatakse riigihümnina riiklikel ning Eesti Vabariiki esindavatel rahvusvahelistel tseremooniatel kas ainult orkestri ettekandes ühe salmi piires või orkestri ja lauluga täies ulatuses

§ 2. Nõuded Eesti hümnile

(1) Eesti hümni viis ja tekst peavad mõlemad olema Eesti algupäraga (loodud eesti rahvusest või Eesti kodakondsusest autorite poolt) ning tekst peab olema eestikeelne

(2) Hümni viis peab olema kergesti omandatav väheste muusikaliste kogemustega inimesele, esteetiliselt nauditav, emotsionaalselt haarav, sobima oma iseloomult esitamiseks puhkpilliorkestriga, ulatusega mitte rohkem kui 1 oktaav ja suur terts (16 pooltooni) ning olema § 1 lg 2 nimetatud tseremooniatel esitades kõigile kättesaadavas kõrguses (helistik valitakse selline, et viisi ulatus jääks viiulivõtmes vahemikku väikese oktaavi la-bemoll kuni 2. oktaavi do)

(3) hümni tekst peab olema patriootliku, Eestit ülistava sisuga, arusaadavate sõnadega, keeleliselt korrektne ja kunstiliselt maitsekas

§ 3. Eesti hümni muutmine

(1) Hümni muutmine võib toimuda iga 50 aasta järel arvates 1. jaanuarist 2018

(2) Eesti hümni muutmine otsustatakse rahvahääletuse teel

(3) Hümni muutmise rahvahääletusel küsitakse, kas hääletaja soovib välja vahetada
- hümnina kasutatava laulu tervikuna
- hümnina kasutatava laulu teksti

(4) Hümni muutmise rahvahääletus korraldatakse vähemalt kaks aastat enne uue hümni kavandatavat kehtestamist, kuid mitte varem kui 48 aastat pärast eelmist rahvahääletust.

(5) rahvahääletuse tulemuste põhjal Vabariigi President kuulutab välja või jätab välja kuulutamata uue hümni valimise

(6) uue hümni valimine koosneb sõltuvalt rahvahääletuse tulemustest
1) tekstikonkursist
2) tekstikonkursist ja sellele järgnevast hümniviisi konkursist, kus viis tuleb kirjutada tekstikonkursi võitnud tekstile

(7) lg 6 nimetatud konkursside tulemused selgitatakse rahvahääletuse ja asjatundjate žürii poolse hääletuse teel, kusjuures mõlemad omavad võrdset kaalu

(8) lg 7 nimetatud žürii liikmete hulgas on Eesti Vabariigi president ja endised presidendid ning vähemalt kolmandiku liikmetest moodustavad Heliloojate Liidu ja vähemalt kolmandiku Kirjanike Liidu liikmed

(9) hümni muutmise ja uue hümni valimise protseduurid ja tingimused sätestatakse eraldi õigusaktis toetudes käesolevale seadusele

§ 4. Rakendussätted

(1) Käesoleva seaduse § 1 lg 1 kehtib käesolevas redaktsioonis kuni 31. detsembrini 2017

(2) § 2 lg 1 ja 3 jõustuvad 1. jaanuaril 2018

(3) § 3 lg 1, 2, 3 ja 4 kehtivad kuni 31. detsembrini 2018 järgmises sõnastuses:

"(1) Hümni muutmine toimub 1. jaanuaril 2018
(2) Eesti hümni muutmise viis otsustatakse rahvahääletuse teel
(3) Hümni muutmise rahvahääletusel küsitakse, kas hääletaja soovib uue hümni
- valida hümn olemasolevate, asjatundjate poolt hümnikõlblikuks tunnistatud laulude hulgast
VÕI
- valida vastaval konkursil hümniks täiesti uus viis ja tekst
(4) Hümni muutmise viisi rahvahääletus korraldatakse hiljemalt 1. juunil 2015"

(4) § 3 lg 5 ja 6 kehtivad kuni 31. detsembrini 2017 järgmises sõnastuses:
"(5) Vabariigi President kuulutab hiljemalt 1. jaanuaril 2016 välja uue hümni valimise
(6) uue hümni valimine koosneb tekstikonkursist ja sellele järgnevast hümniviisi konkursist, kus viis tuleb kirjutada tekstikonkursi võitnud tekstile"




Kommentaarid
j.nurmoja kirjutas 24.04.2008 10:15:
Täpsustus - nimekuju on Fredrik (ka Friedrich) Pacius. Saksa päritolu helilooja, kes elas Soomes ja keda kutsutakse Soome muusika isaks. Ma ei tea paraku midagi tema panusest Eesti heliloojate esimese põlvkonna tekkesse. Otsisin sellekohaseid vihjeid, ent ei leidnud.

Eestisse jõudis see Paciuse hümniviis tollele ajale üsna tüüpilistel asjaoludel - läänemeremaade rahvaste hulgas levisid peamiselt Saksa rahvusromantilised laulud, mille tekstid tõlgiti ja kohandati vastavalt sellele, millise rahvusega parajasti tegemist oli. Selles lõi aktiivselt kaasa ka meie papa Jannsen, üldlaulupidude traditsiooni ellukutsuja. Eestlastel polnud ka midagi paremat võtta, sest meie oma heliloojaid ju õieti polnudki. Esimesel üldlaulupeol 1869 oli ainult kaks Eesti algupärandit (Aleksander Kunileiu "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm"). Aga näiteks seda meeskooride hulgas praegugi väga populaarset "Eesti vennad, laulgem rõõmsalt", mida samal laulupeol lauldi, olen ma kuulnud ka Rootsi keeles (ja Estlandi asemel on seal loomulikult Sverige). Originaal on saksakeelne, kahjuks ei meenu mulle pealkiri.

Tollal oli nendel lauludel tähtis roll olla rahvusromantiliste meeleolude levitajaks. See idee oli ka eestlaste seisukohast sel ajal palju olulisem kui laulude algupära. "Omad ja ehtsad" isamaalaulud sündisid hiljem, õnneks mõned juba 1869. aastaks.

Muidugi on "coverid" meil olnud populaarsed ka hilisematel aegadel. Näiteks 1960-ndate lõpus oli tänu eestindustele meil võimalik osa saada tolle aja parimatest eurolauludest ja muudest lääne hittidest ("Horoskoop" jt telesaated). Esimesed rockbändid alustasid ju ka lääne lugude esitamisest, vahel tõlgituna, vahel mitte.

Suuremat sorti "kaverdamise" laine oli meil viimati 1990-ndate keskel, aga sedapuhku juba väga haltuuramaiguline. Ma ei suuda siiani imestada, kui kergesti juurdus siis seisukoht, et kui lauldakse eesti keeles, siis ongi Eesti muusika. Nimetasin toona seda nähtust tuntud saksa rahvalaulu järgi "õllepruulija sündroomiks".

Paciuse hümniviis on hea küll, ent "cover". Mina isiklikult suhtun asjasse sedapidi. Paljud mõtlevad jälle, et "cover" küll, ent hea. Muutmise vastu kasutatakse argumendina järjepidevust, ent see võib samahästi olla pooltargument (ka sõjaeelne Eesti otsis oma algupärast hümni, kuid ettevõtmine jäi pooleli). Need ongi vist põhilised vaidluskohad.


arne.hannus kirjutas 23.04.2008 15:21:
Viisi autor on Friedrich Pacius. Sõnad oli kirjutanud Runeberg, soome keelde tõlkis nad Cajander. Eestis kirjutati kõigepealt hiiumurdelised sõnad, sealt võttis eeskuju Jannsen.

Minu teada kinnitati Eesti hümn enne kui Soome oma.

zumm007 kirjutas 23.04.2008 00:39:
Minu teada Eestil juriidiliselt hümn kui selline puudub seetõttu, et laul mida me hümnina esitame, kuulub autoriõiguste järgi Soomele.
Ehk siis- see pole meie tehtud.