Platvorm “Minu Eesti” mõttekoja jaoks (peaproovi versioon)

Rahvus + KODU, PERE JA JÄRELKASV + sotsiaalpoliitika + tööpoliitika

Kuidas oleks lapsi rohkem?

Probleemid:

• sündimus kasvutendentsist hoolimata ikka madal
• muulaste suur protsent ja eestlaste vähesus => mure püsimajäämise pärast pole kuhugi kadunud
• elanikkonna vananemine ja võõrtööjõuvajaduse perspektiiv

Nägemused?

Mart Laar aastal 2006: 15 aasta pärast 1,5 miljonit eestlast

Aga miks ka mitte nii: EV taastamise 50. aastapäevaks

• eestlasi 88 % nagu enne sakslaste umsiedlungit
• muulasi endiselt ca 250 000 – 300 000 nagu praegu

Sotsiaalmajanduslikud meetmed

• “Aga raha ei pane ju lapsi sünnitama!”
• Vastus: rahapuudus on samamoodi iibepreventsioon nagu ka viljatust põhjustavad haigused või soovimatus lapsi kasvatada
• kui piisaks vaid perekonna ja laste verbaalsest väärtustamisest, siis oleks meil kommunism
• “õhk ja armastus” on vajalik, kuid selle taha ei tohi toetusteteema eest peitu pugeda

Idee: rahvusliku solidaarsuse pakett

Eriline sotsiaalpakett eestlastele põhimõttel “eestlastele edumaa iibes ilma teiste olukorda halvendamata”

• maksukoormus suurem kui teistel
• lastetoetused suuremad kui teistel
• toetus rahas, elamispinnas või kombineeritult
• reeglina vabatahtlik
• paketikõlblikele riigi ja KOV palgal olijatele kohustuslik (käivitamisel esimene pilootrühm)
• mitte igavesti ainult eestlastele:
• pärast eesmärgi (eestlasi 88%) saavutamist avatud kõigile EV kodanikele ning on kas kõigile vabatahtlik või kõigile kohustuslik

Aga täpsemalt?

• paketi sotsiaalmaksu määr?
• rahalise toetuse määr?
• toetus elamispinnas – mismoodi?

Maksumäär

Jalgratast ei pea leiutama: osades EL riikides tasub osa sotsiaalmaksust kodanik oma palgast, kusjuures maksuvaba osa ei ole

Näiteks Belgias on töötaja panus sotsiaalmaksu 13,07 % palgast (tööandja lisab sellele 34,56 % töötaja brutopalgast) ning sellel maksuvaba osa ei ole.

Tulumaksumäärad on Belgias järgmised:

25% esimese EUR 7560 eest (millest maksuvaba on EUR 6150)*
30% - EUR 7560 kuni EUR 10760
40% - EUR 10760 kuni EUR 17920
45% - EUR 17920 kuni EUR 32860
50% - EUR 32860 ületav osa (näiteks kui keegi saab sarnaselt europarlamendi saadikuga palka 7000 eurot kuus, siis 4261,67 eurot tema palgast on maksustatud 50% tulumaksuga, kokku tulumaksustatud aga 43,42% ulatuses).

Lisandub 13,07 % töötajapoolset sotsiaalmaksu. Kui see ka veel otsa tuleb, siis oleks europarlamendi liikme maksukoormus kokku 56,49 % ning kätte jääb ca 3046 eurot kuus (võrdluseks – miinimumpalk 1387.49 jätab kätte 900,52 eurot kuus).

* Maksuvaba osa võib laieneda ka laste arvel: 1. laps EUR 1310, 2. laps EUR 2060, 3. laps EUR 4170, 4. ja iga järgnev laps EUR 4660 (3 lapsega on maksuvaba 7540 ja kui on kaks vanemat, siis 2*6150+7540=19840 EUR aastas; kui vanemad saavad alampalka, siis teenivad nad kokku 33299,76 aastas. Maksustatav osa maksuvabastuse summast on 2*(1410+3200+2375) ja tagasi peaks makstama vähemalt 2*(352,50+960+950)=4525 eurot; ühe lapse kohta teeb see 1508,33 ehk ca 125,69 eur kuus (1966,62 kr, ostujõult nagu meil 1199,15 kr)

http://www.capitaltaxconsulting.com/international-tax/belgium/

Eesti rahvusliku solidaarsuse paketi maksumäär võikski olla samasugune “töötaja panus sotsiaalmaksu” ja samasuguses suurusjärgus. Näiteks 13%.

Paketikõlblikkus:

1) kodune keel on eesti keel
2) hetkel töötav ning vähemalt aasta olnud püsiva töökohaga

Toetusekõlblikkus:

Pärast paketiga liitumist tööstaaž kokku vähemalt 1 aasta

Toetused

Rahalise toetuse suurus lapse kohta – arvestuslikult 10-13 % Eesti keskmisest palgast?

Asendamine elamispinnatoetusega peaks olema soodsam!

Põhimõte – riik võib kinkida elamispinna, milles on üks magamistuba kahe lapse kohta, üks magamistuba lapsevanema(te)le, elutuba ja köök. Ainult et selleks tuleks senine elamispind vastu anda.

Lisaväärtus

Paketiga liitunu nimi on avalikus “rahvuslikult mõtlevate inimeste” nimekirjas. Kui ta ei soovi olla, siis jääb vaid osa nimest.

Paketiga liitunu, ent toetusest loobunu on selles nimekirjas nn kolmetärnirahvuslane.

Paketiga liitunu ei pea lahutuse korral maksma lastega jäänud poolele elatist – toetus on piisav ja laekub niikuinii sinna, kus asuvad lapsed. Seda ei ole ka õigus nõuda. Jäävad ära äriprojektid à la “võrgutan rikka mehe, saan lapse, siis lahutan ja nõuan täie rauaga elatist”.

• kokkuvõte – meetmed elanikkonna noorenemise nimel tähendagu ühtlasi meetmeid eestlaste osakaalu suurendamiseks
• neid meetmeid tuleb arutada, mitte pugeda peitu “õhu ja armastuse” taha (las tegelevad sellega spetsialistid “õhu ja armastuse” alal)

Kuidas olla hea lapsevanem? Kuidas oma perega rohkem aega veeta?

Peab kaduma vajadus rabada elus püsimiseks tööd mitmel rindel.

Lahendus – inimväärsed lapsetoetused ja inimväärne alampalk.

Inimväärne alampalk on Lääne-Euroopa riigi alampalk jagatult hinnatasemete suhtelise vahega.

Näiteks Belgia alampalk = 1387,49 eurot kuus (2009)

Inimväärne alampalk Eestis = Belgia alampalk /1,64 (hinnatasemete erinevus 2008)

Seega suurusjärgus 846 eurot ehk 13237 krooni.

Kui arvestada belglaste kõrgemat maksukoormust, siis meie praeguse maksusüsteemi juures piisaks ka 10875 kroonisest alampalgast kuus, et netoalampalk oleks sama ostujõuga nagu belglastel.

Aga kuna meie elame külmemas kliimas, siis peaks meie miinimumneto ostujõud olema kõvemgi kui belglastel. Seega oleks ka 13237 krooni õigustatud.

Kindlasti tuleks alampalk pärast selle taseme saavutamist indekseerida, st panna sõltuma inflatsioonist. Enne selle saavutamist aga peab alampalk kerkima inflatsioonist kiiremini.

7 aastaga? 10 aastaga? Kohe koos euroga?

Vaja on alampalgastrateegiat. Selle koostamiseks on üleskutse osale.ee –s.

Strateegiline alampalk oleks seega tänase seisuga 13 237 krooni ning muutuks vastavalt inflatsioonile. Strateegia näeks ette ajakava, ametliku alampalga iga-aastase tõstmise määrad jne, et ametlik alampalk jõuaks strateegilise alampalga tasemele.

Unustagu tööandjad jutud survest kõrgematele palkadele. Vahed ongi liiga suured. Sealhulgas avalikus sektoris.

Ühtne palgaastmestik avalikule sektorile ja lahtiste kaartide poliitika

haridus+ tööpoliitika + majandus
Kuidas kool aitaks noortel elukutset valida?
... ja riik. Luua avalik andmebaas töötasust erinevates ametites, teadvustada seda noortele. Tööandja kohustatud infot andma.
Kuidas suurendada inimeste huvi ennast kogu elu jooksul edasi arendada?
Kaotada vajadus olla väga tööga koormatud. Kaaluda töönädala kärpimist 35 tunnile.