Protokolli projekt (võib sisaldada ebatäpsusi)

KUIDAS MUUTA TÖÖTASUSTAMINE AVALIKUS SEKTORIS ÕIGLASEKS

Vestlusring mõttetalgutel 1. mail 2009 Lääne-Viru Maavalitsuse mõttekojas teema „Valitsemiskultuur“ all

Jaanus: kogu avalikul sektoril oleks selle idee järgi ühesugune palgaskaala ning sinna alla kuuluksid kõik maksumaksjapalgalised. Mitte ainult riigi ja omavalitsuste asutused, vaid ka näiteks Rahvusooper ja Rahvusringhääling.

Urmas: kas maksumaksjapalgalise alla läheb ka Eesti Energia?

Jaanus: jah, lülitaksin siia ka riigi (ja OV) ettevõtted. Siin on kaks tabelit. Üks toetub praegusele alampalgale, teine aga sellisele aluspalgale, mis on Belgia alampalk jagatud Belgia ja Eesti hinnatasemete suhtega.

Urmas: aga miks Belgia?

Jaanus: kõige mugavam valik. Ei ole EL15 kõrgeim ega ka madalaim alampalk. Pealinn Brüssel on aga ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO keskus.

Andres: miks peaks alampalga järgi palka arvutama. Alampalka tõstame siis, kui lepime kokku, et tõstame.

Jaanus: alampalgaga on seotud omaette idee – alampalgastrateegia, st ametiühingud ja ettevõtjad peaksid kokku leppima, mismoodi ja millises tempos peaks alampalk liikuma, et jõuaks ostujõult Lääne-Euroopa tasemele. Aga see on juba omaette arutelu teema.

Kummalgi neist tabelitest on omad voorused ja puudused. Parempoolne on „populaarne“, kuna selle järgi toimuksid eelkõige juhtide hulgas väga radikaalsed palgakärped. Samas oleks see hea ja mugav kärbetemehhanism.

Andres: ei ütleks, et ametnikud palju palka saavad, aga alampalgaga ei saa seda ikka siduda.

Õie: kuidas keskmine palk saadakse ja mida see näitab?

Jaanus: see on palkade aritmeetiline keskmine. Räägitakse ka mediaanist, aga see on midagi muud.

Õie: riigikogu palka arvutatakse 50 inimesega ettevõtete järgi

Urmas: tegelikult on kolm keskmist:

1. Maksu- ja Tolliameti andmed

2. Statistikaameti andmed

3. keskmine sotsiaalmaksu laekumise järgi

Andres: ettevõtete keskmise järgi võrdsustame. Kas 50 töötajaga on Eesti keskmine ettevõte?

(selles ei oldud kindlad)

Jaanus: vasakpoolne tabel – kõrgem palgatase. Kui suured juhid võidaksid, siis ehk õige pisut. Minusugune tavaametnik võidaks jälle oluliselt rohkem.

Urmas: miks me sellest üldse räägime? (Sellepärast, et) palgad on läbipaistmatud ja keerulised.

Andres: ei ole mõtet rääkida palgast, vaid töötasust. Skaala on kõigil üks. (Nõus, aga) see peaks olema teistsugune graafik.

Õie: kas see süsteem toimiks kõikjal?

Jaanus: jah.

Õie: kuidas määratakse see aste?

Jaanus: niimoodi määrataksegi (vastavalt ametikohale)

Õie: riigiametnike palgaastmestikud on koostatud rahandusministeeriumi poolt?

Jaanus: jah

Õie: see on reguleerimata valdkond, ei kannata mingit kriitikat. Kust ka ei otsi, kusagil ei ole mingisugustki põhjendust

Urmas: et miks on näiteks vallavanema palk just selline

Õie: kes kuidas seda väärtustab

Jaanus: kas ma saan õigesti aru, et me toetame ühtset palgasüsteemi? (toetati)

Õie: siis peaks toimuma haldusreform, kui ka omavalitsused sellesse liita

Urmas: ärme räägi sellest, et demokraatia läheb inimestest kaugele. 1000 inimesega vallas on „kolhoosimeetod“! Isegi Rakvere linnas ei ole demokraatiat, sest sisuliselt pole opositsiooni.

(lilla jakiga tädi): sama on ju Riigikogus

Andres: (palga)skeem peab ühine olema, aga astmeid ei ole võimalik panna, sest ameteid on nii palju

Jaanus: (pikki aastaid oli) juhtide palgakasv kiirem kui teistel. Rakvere Linnavalitsuses on küll palgad täna alampalgas kinni, aga samas on see skaala väga lai (kui alampalk omandab lääne ostujõu, siis linnajuhtide palk ületab oluliselt lääne kolleegide ostujõu)

Õie: linnapea, mille eest tema vastutab?

Urmas: linnapeal on väga suur vastutus. Aga volikogu esimees, tema ei vastuta küll millegi eest.

Jaanus osutas veel ühele põhimõttele, mida pakutav skaala järgib: teatud ametid, mis on seotud inimese ja elukvaliteediga, on võrreldes teistega kõrgemalt hinnatud. Päästja, politseinik, sotsiaalhooldaja, medõde, pedagoog – nende miinimum oleks seal, kus tavatöödel on kõrgharidusega spetsialisti miinimum. Ning riigijuhi maksimum oleks ühtlasi akadeemiku miinimum – riik väärtustaks teadust. Vestlusringis osalenud lasteaiaõpetaja ütles, et tema saab kätte 6000 krooni kandis; Jaanus ütles, et seda on liiga vähe ning ainuüksi palgaskaala madalaima tasemega versiooni järgi peaks tema (lasteaiaõpetaja) brutopalk olema täna vähemalt suurusjärgus 13000 krooni.

(kirju): pedagoog vastutab samas ikkagi vähem kui ettevõtja

Urmas: peame leidma lahenduse, mida meie saame teha

Jaanus: mina olen ühe asja juba ära teinud – palgaskeemi mudeli ehk needsamad tabelid

Urmas: toetan seda mõtet, et see (palgasüsteem) peab olema läbipaistev ja lihtne, kuid see skeem ei pruugi olla kõige õigem

Jaanus: ma usun, et tegime selle küsimuse kallal tööd oma võimete piires. Minu ootus (tulemuse suhtes) umbes selline oli ka.

Õie: see tuleks nüüd kuskile edastada

Andres: palgatõusu kõver ei tohiks selline olla. Tõus (tõusuprotsent) peab suurem olema alumises, mitte ülemises osas (näitas ka oma joonistatud kõverat; Jaanuse pakutud skeemi järgi joonistatud tõusukõver oli suurenev, tema pakutu vähenev)

Jaanus: sinu versiooni saaks tekitada näiteks astmelise tulumaksu abil, mitmes EL riigis see paistabki nii olevat

(lilla jakiga): aga kuskilt peab ju see raha tulema

Andres: tahavad jälle 26% peale tõsta. Tõstku siis 25% peale!

Urmas: kunagi taheti 26% -lt (Soomes?) tõsta 27% peale, üheainsa protsendi ümber olid suured vaidlused, aga Eesti hoopis vähendas.

Jaanus: toon Belgiast näite, kui peenelt on seal maksuprotsendid arvutatud. Seal on lisaks tulumaksule veel ka üksikisiku sotsiaalmaks, mis algab nullist (maksuvaba osa ei ole). Selle suurus on üle 13%, kusjuures (pange tähele! mitte täisprotsent, vaid) kujul 13,07 %.

Urmas: teistest suure maksukoormusega riikidest ei kipu keegi väiksema maksukoormusega Eestisse.

Jaanus: tegelikult peaks maksukoormuse järgi otsustas olema Venemaal veel eriti hea elada.

LAHENDUS

Toetame ühtset, läbipaistvat, lihtsat avaliku sektori palgasüsteemi. Loodud on palgasüsteemi esialgne mudel (palgaskaala), mis ei pruugi aga olla parim võimalik ning seetõttu pakume selle (riigile) välja edasiarendamiseks.

Märkus: nimetatud mudel asub internetis aadressil http://www.nurmoja.pri.ee/ideed/palgamote_minueesti.xls

Palgaküsimuse püstitusega selle algsel ja põhjalikul kujul saab tutvuda „Minu Eesti“ foorumis teema „Valitsemiskultuur“ all ning blogis http://jaanusnurmoja.blogspot.com

Jaanus Nurmoja ja teised vestlusringis osalejad tänavad protokollijat!