Rakvere veebiruum: ideed edasiarendamiseks

Olen viimase aasta jooksul püüdnud välja töötada mõningaid mudeleid, mis kujutaksid endast lisaväärtusi Rakvere senisele veebikeskkonnale, aitaksid selle sisu kaasajastada ning muuta kasutajasõbralikumaks nii kliendipoolel kui ka adminipoolel. Katsetused näisid muutuvat lõpututeks, kuid nüüd on rakenduste mudelid sellises seisus, et neid võib pakkuda välja edasiseks arendamiseks või siis eeskujuks, mille järgi arendada edasi praeguse veebilehe tarkvara.

Silmas tuleb pidada ka seda, et kuna praeguse veebilehe tarkvara on php-keelne ning loeb andmeid MySQL tüüpi andmebaasist, siis peaks olema seda tarkvara võimalik õpetada lugema ka neid andmeid, mis on lisatud teise sisuhaldussüsteemi abil. Kujundaja võib omakorda anda teise sisuhaldussüsteemiga loodud veebilehele välimuse, mis on lähedane Rakvere praegusele veebilehele. Seega üks ei ole tingimata teise alternatiiv.

1. RAKULKA

See nimi on tuletatud sõnadest “Rakvere kultuurikalender”.

Eesmärk on luua tsentraalne ja interaktiivne andmebaas kõigist Rakvere linnas toimuvatest kultuurisündmustest, kuhu ürituste korraldajatel oleks võimalik iseseisvalt sündmusi lisada. Lisaks avalikkuse informeerimisele on selle eesmärk ka vältida "konkureerivate" ürituste kuhjumist ühele ja samale ajale. Seega oleks tegemist

1. infokeskkonnaga
2. koostöökeskkonnaga
3. planeerimiskeskkonnaga
4. ideede talletamise ja edasiarendamise keskkonnaga

RAKULKA väljundid jaguneksid nelja gruppi:

1. Iseenda veebiväljund koos kasutajakeskkonnaga
2. Rakvere linnavalitsuse, hallatavate asutuste ja muude kultuuriasutuste veebirakendused andmebaaside sünkroonimise teel
3. Muud veebikeskkonnad, mis loevad xml/rss ja iCal infovoogusid, kuvavad neist andmeid ja vahel isegi vahendavad neid (näiteks Google kalender)
4. Määramata hulk lauaarvuteid, milles on neid infovoogusid lugeda suutev tarkvara (nt Mozilla Thunderbirdi kalendrirakendus Lightning, teadaolevalt ka MS Office 2007 Outlook)

TSENTRAALSED RAKENDUSED – Joomla + EventList + Fabrik

Tõenäoliselt parim võimalus RAKULKA käivitamiseks ja haldamiseks oleks php/MySQL vabavaraline sisuhaldussüsteem Joomla koos lisakomponentidega EventList ja Fabrik (vajadusel ka GCalendar) ning EventList’i juurde käivate iCal infovoo ja minikalendri lisandmooduliga.

Tabelid:

jos_eventlist_categories – liigid, nt Toimub, Plaanis jne (väljad: id, parent_id, catname, alias, catdescription, meta_keywords, meta_description, image, published, checked_out, checked_out_time, access, groupid, ordering)

jos_eventlist_events – sündmused (väljad: id, locid, catsid, dates, enddates, times, endtimes, title, alias , created_by, modified, modified_by, author_ip, created , datdescription ,meta_keywords, meta_description, recurrence_number, recurrence_type, recurrence_counter, datimage, checked_out, checked_out_time, registra, unregistra, published

jos_eventlist_venues – kohad (väljad: id, venue, alias, url, street, plz, city, state, country, locdescription, meta_keywords, meta_description, locimage, map, created_by, author_ip, created, modified, modified_by, published, checked_out, checked_out_time, ordering)

teised originaaltabelid: jos_eventlist_groupmembers, jos_eventlist_groups, jos_eventlist_register, os_eventlist_settings

lisatabelid: syndmuse_eelarve, syndmuse_korr

2. E-AURAAMAT

Tarkvara: Joomla CMS + komponent Fabrik (php, MySQL)

Nimetus E-AURAAMAT tuleneb Rakvere linna põhimääruses sätestatust. Seal nähakse ette, et inimesed, kellele on antud linna tunnustusavaldused, kantakse linna auraamatusse.

Rakendus E-AURAAMAT hõlmaks ka iga-aastaseid tunnustusavaldusi – aasta tegijaid. Sisuliselt oleks tegemist mitte ainult registriga, mis annab ülevaate, kellele mille eest on kunagi tunnustust avaldatud, vaid ka töökeskkonnaga, kuhu kantaks tunnustamisettepanekud ning iga ettepaneku kohta käivad alternatiivettepanekud.

Näidisrakendus ei nõua hetkel sisselogimist. Seega on nähtaval kogu info, mis sinna kantakse ning kandeid saab teha ka sisselogimata. ÜLESKUTSE – kellel on ettepanekuid tunnustuse avaldamiseks möödunud aasta eest (tänuplaat), siis esitage neid just sinna! Ja andke tagasisidet nt selle kohta, kas sisestamisvorm vajaks mingit täiendavat juhendavat infot. Näitlikkuse huvides aga on ikkagi olemas nö avalik tabel ning võimalus määrata, kas avalikustatakse need tunnustusavaldused, mille kasuks on otsus langetatud. Vajadusel võin muidugi juurdepääsu piirata, kasvõi kogu lehele tervikuna.

E-AURAAMAT hõlmab nii “oma” andmebaasitabeleid kui ka neid, mida ühtaegu kasutavad teised rakendused (isikute tabel, organisatsioonide tabel)

Originaaltabelid: rkv_tunnustusavaldused, rkv_tunnustus_yritus,  rkv_tunnustus, rkv_tunnustus_parandus

Kaasatud tabelid: rkv_aasta, rakvere_isik, rkv_asutus, rkv_valdkond

Abiks pseudotabelid ehk andmebaasisisesed vaated: rkv_tunnustatud_isikud, rkv_tunnustatud_org

3. KOV

2009. aasta valimiste käigus valminud näidis infosüsteemist, kuhu kantakse inimesed, organisatsioonid ja muud kooslused ning kontaktandmed, mis on linna seisukohalt rohkem või vähem olulised. Joomla+Fabrik.

Ajendiks on hetkel Rakvere veebilehe sisuhaldussüsteemis oleva meeskonnamooduli puudused. Muu hulgas ei ole seal kuigi hõlbus andmeid loogiliselt sorteerida. Kui inimese täisnime jaoks on olemas ainult üks väli ning me tahame, et tema nimi oleks kuvatav kujul “eesnimi perekonnanimi”, siis ei saa ju nimesid perekonnanime järgi sorteerida! Selleks, et vähemalt ajutiselt mingisugunegi kord valitseks, tuli minna otse andmebaasi ning muuta põhjalikult kontaktandmete järjekorranumbreid. Alternatiiv olnuks kõigi isikunimede ümberkirjutamine kujule “perekonnanimi, eesnimi” ning üks parandus ja vist ka mõned täiendused päringuskriptis.

Rakenduse KOV eesmärk ongi näidata, mismoodi peaksid inimeste ja ametikohtade ning ka liikmekohtade andmed olema esitatud ja omavahel seotud.

Leian, et ainuüksi töökeskkonna huvides on parem, kui eksisteerivad eraldi andmetabelid inimestele, organisatsioonidele, struktuuriüksustele ja ametikohtadele, samuti erakondadele, organitele (volikogu, komisjonid) ja nende liikmekohtadele. See võimaldab luua andmeseoseid vastavalt vajadusele. Näiteks kui inimest näidatakse koolidirektorina, siis puudub igasugune põhjus näidata nende andmete juures tema erakondlikku/fraktsioonilist kuuluvust. Samas on see igati põhjendatud mõne liikmekoha juures. Seega ei ole nö erakonnaandmed seotud otseselt isikuga, küll aga liikmekohaga, millega on seotud ka antud isik.

Ühendab endas väga paljusid andmebaasitabeleid: kov_liikmelisus, kov_organ, rakvere_isik, rkv_ametikoht, rkv_asutus, rkv_erakond, rkv_osakond, rkv_puhkus_asendus,  rkv_valdkond, rkv_valdk_grupp
ja pseudotabeleid (vaateid): rkv_volikogu, rkv_volikogu_liikmed, kov_liikmekoht

4. KOALITSIOONILEPPE RAKENDUS

Olemasolevatest lihtsaim rakendus. See peaks olema huvipakkuv just poliitikutele, ent hea jälgimiseks ka ametnikele. 
Tabelid: rkv_koal_pea (koalitsioonileppe kirje)
rkv_koalitsioonilepe (punktid, mis käivad koalitsioonileppe juurde)
rkv_koal_tait (kirjed täitmise kohta, mis käivad koalitsioonilepete punktide küljes)

5. INIMESED

See võib tunduda olemasolevatest rakendustest kõige huvipakkuvam. Nagu näha, on inimeste andmed lingitud teiste andmetega, millega nad on seotud, olgu selleks siis asutus või tunnustused. Seoselinke võib ka lisanduda. Isikute tabelisse on võimalik luua muidugi ka täiendavaid andmevälju, sh CV tarvis. Tarkvaraks jällegi Joomla+Fabrik.

Märkus: ideaalis peaks iga inimene, kes kirjas on, pääsema ligi oma andmetele, et neid täiendada või parandada. Just puhtalt neile andmetele, mis on tema kohta isikute tabelis. Ühest küljest eeldab see isiku registreerumist kasutajaks, samuti on võimalik lisada inimese andmete juurde kasutajaväli ning sellel õige number panna. Seda saab teha administraator. Samas peab administraator olema veendunud, et inimene, kellega ta kõneleb, on just see inimene. Ei oska head lahendust pakkuda.

6. RAKVEREPEDIA

Selle kohta pole veel toimivat näidist, aga nimi peaks iseenda eest kõnelema. Terminiteks oleksid kõik andmebaasis olevad pärisnimedega objektid (mille kohta on olemas eraldi kirjed), nende juurde käiks kirjeldav lühiartikkel (mis võib ka olla täielikult või osaliselt päringutulemus) ning link või lingid lisaandmeteni. Võimalik tarkvara - Joomla+Fabrik(+Glossary – vajaduse korral võib kaasata selle lisakomponendi; oluliseks omaduseks on andmete grupeerimine esitähe järgi. Seda võib aga teha ka Fabriku ja MySQL sisemise päringu abil).

7. TEOSEREGISTER / DIGITALISEERITUD KULTUURIPÄRANDI INFOSÜSTEEM

See pole mõeldud otseselt linna veebilehe infosüsteemi osana, kuna teoseregistril võib olla üleriigiliseks laienemise perspektiiv.

Olemasolevad avalikud muusikateoste registrid avaldavad ainult neid teoseid, millest on olemas stuudiosalvestus (plaadistatult või mitte) või siis kirjastatud noodid. Eesti Autorite Ühingu andmebaasis on teoreetiliselt kirjas iga liikmesautori kõik teosed, kuid see andmebaas ei ole avalikult nähtav. Isegi kasutaja ei saa vaadata teiste autorite andmeid. Eesti Muusika Infokeskuses on andmed ainult Eesti Heliloojate Liidu liikmete kohta, nende teoste nimekiri aga on tavaline artiklilõikude kogum ning elusolevate heliloojate puhul ei pruugi olla tingimata aktuaalne. Kirjastajate veebirakenduses on näha ainult nende poolt kirjastatud noodid jne. Laulutekste pakkuv lyrics.ee on amatöörlik ning tekstid võivad olla vigadega (lindilt maha kirjutatud või mälu järgi kirja pandud).

Kultuuripärandi ja nende kohta käiva info digitaliseerimine ja levitamine on täna ehk kõige paremini korraldatud Muinsuskaitseametil – Kultuurimälestiste registri kannete juures on fotod (mitte küll alati), põhjalikud kirjeldused ja ka kaardilingid, kui tegemist on kinnisvaraga.

Ma ei näe põhjust, miks ei võiks Eestis eksisteerida ühtne muusikateoste ja tekstide register. See võiks perspektiivis olla ka laiendatav (näiteks põhimõttel, et registris on näidend, selle juures kirjed lavastuste kohta, nende küljes aga mh lingid muusikateoste kohta, mida lavastuses kasutati). Alustuseks aga kõlbab üksnes muusikateoseid ja nendega seotud tekste hõlmav register. Miks ei võiks selline saada alguse Rakverest, hõlmates just selle linna autoreid? Arvan, et kultuuriavalikkus oleks sellest huvitatud. Meenutagem kasvõi küsimust, mis kerkis Rakvere-teemaliste laulude kohta. Juhuslikult keegi mäletas, et see või teine on midagi loonud. Aga me võiksime avalikust registrist teada saada kõike, mida rakverlased on loonud ja kes on loonud.

Registris kajastuksid ka teosed, mis on küll loodud, kuid millest pole tehtud helisalvestust ja mida pole võib-olla ka esitatud. Mõnelegi teosele oleks see esimene samm avalikkuse ette. Kui nad on leitavad, siis on neil hoopis tõenäolisem jõuda ka avalikkuse ette (ning saada ehk “uus ja parem kuub”). Elusolevad autorid saaksid lisada oma teosed ise. Nende sisu avalikkusele edastamise viis jääks autori enda otsustada. Seda peaks ju saama teha riivamata iseenda või kellegi teise autoriõigusi. Nii stuudiosalvestusest kui ka nootidest saab teha väljavõtte(id) kohtadest, mis teosest piisavalt aimu annavad. Kui kusagil YouTube’is on üleval videovõte mõnest kontserdist, siis pole ju probleemi vastav link teha. Lisaks mistahes kohale, kust teose noote või stuudiosalvestust saaks osta ja alla laadida. Peale selle – tänapäeva infotehnoloogia võimaldab luua ka sõnadeta helilisi demosid oma teostest. Nende avalikustamisest ei tohiks tekkida mingeid probleeme, kuna tegu on puhtal kujul informatiivse ja mõnikord ka õppeotstarbelise materjaliga, mille reeglina on avalikuks teinud autor ise ning mida ei olegi võimalik kasutada kommertseesmärgil. Lisada saab kommentaare ja kirjeldusi.

Siin ka esimene hinnang loomeinimeselt:

“Väga vinge ja vajalik asi. No näed, see vabastabki sellistest probleemidest, kui tekst või noodid vms koos kõvakettaga uttu lendavad. Pealegi – kunagi pole välistatud, et keegi teine tunneb asja vastu huvi. Ma siin ajasin samamoodi taga ühte oma muusikalitõlget, mida Kalevi Kammerkoor taga otsis. Sain muidugi selle kätte, aga pidin paberilt uuesti sisse toksima.

Väga hea, et keegi viitsib endale (või Rakverele; või kasvõi tervele Virumaale) sellise registri teha.”
Villu Kangur

Alustasin iseendast. Minu näidises on

1) esmased kanded teoste kohta – eeldusel, et ühest üksikteosest võib hiljem sündida mitu versiooni, mitmeosalisest teosest reeglina vast mitte.

2) konkreetsed teosekanded – need on lingitud esmaste kannete külge; seal on samad põhiandmed, mis registreerimisel EAÜ-s (originaalpealkiri, teine pealkiri, loomise aasta, teose kestvus, esitaja(d), märkused arranžeerimis- ja tõlkimistasu kohta)

3) autori- ja kirjastajakanded (kuvatakse koos teose põhiandmetega, aga kanded asuvad teises tabelis, on lingitud teosekande külge)

4) avalikud failid (sisestaja määrab ära, mil moel ta oma teost avalikustab)

5) tekstid – eraldi andmebaasikirjed, mis on seotud teoste ja autoritega. Esimeste olemasolevate hulgas on ka “Öökuninganna”, mis autoril endal samuti oli kaotsi läinud.

Kõike seda annab omakorda veel täiendada. Näiteks luua seos EventListi sündmustetabeliga ja luua seega info ühe või teise teose esiettekande kohta.

Tarkvara – jällegi Joomla koos lisakomponendiga Fabrik + lisakomponent CiviCRM (kliendihaldusrakendus). Sealt pärinevad andmed nii isikute, organisatsioonide kui ka erinevate esituskoosseisude kohta.

Haldamine ja arendamine ehk organisatsiooniline pool ning selle muutumine registri võimaliku territoriaalse laienemise korral – see on omaette teema. Kolmas sektor või avalik sektor?

Kättesaadavusest linnavalitsusele

Kuna lahkun lähiajal linnavalitsusest, nimetatud mudelid aga asuvad minu virtuaalserveris, siis muutub aktuaalseks küsimus, kuidas tõsta need ümber Rakvere LV serverisse. Selle peab lahendama IT-spetsialist Ilmar Kutser. Tema idee oli, et kuna praeguse Apache veebiserveri php ja MySQL versioonid on kirjeldatud rakenduste jaoks liiga vanad, siis tuleb appi võtta IIS server, paigaldada sinna php ja mysql sobivad versioonid ning seejärel paigaldada Joomla. Kui see on tehtud, siis teen kogu andmebaasist ja veebikeskkonnast http://rakvere.nurmoja.pri.ee koopia ning annan linnavalitsusele üle.