Suur lebotamise päev - miks ka mitte?

Nägin läinud nädalavahetusel unes, et Rakveres tähistati suurejooneliselt suvise soojuse ootamatut saabumist. Vist umbes pooled lumehanged polnud jõudnud suladagi, kui õhusooja oli juba tugevalt üle 20. Tuult ei olnud, päike paistis läbi kerge uduvine, mis nähtavasti oli lume aurumisest…

Linn kihas inimestest (eriti noortest, siia- ja sinnapoole 20 aasta piiri) ning sündmustest, mis näisid olevat täiesti spontaantselt korraldatud. Keskväljakul küll midagi ei toimunud – seal käis mingil põhjusel remont! - kuid seevastu oli väike lava püsti pandud promenaadile, Tsentrumi kõrvale. Veel eelmisel päeval ei olnud keegi kuulnudki, et midagi peaks toimuma… Vana turuhoone oli avatud ja selle teisel korrusel, Tsentrumi-poolses tiivas tegutses kohvik, mille osa laudu olid ka rõdul. Sealt said inimesed kontserti jälgida, mis ta ka pidanuks olema.

Pidin korraks Kungla tänaval ära käima ja siis kesklinna tagasi tulema.  Liikusin mööda Kastani puiesteed ning sain seeläbi veel ühe aktsiooni tunnistajaks.

Noori jätkus ka sellele tänavale. Kust nad küll kõik kokku olid tulnud? Aga nad ei olnud lihtsalt niisama, vaid… pikutasid! Nii kõnniteel kui ka muru peal ohutussaarel, nii hästi nähtavalt kui ka pisut majanurkade või põõsaste taha varjunult, ühe- ja paarikaupa, vesteldes ja vaikides. Päike paistis neile ilusti peale.

Noored olid ette võtnud “lebotamise-aktsiooni”, harjutamaks inimesi mõttega, et rahumeelne peesitaja kõnnitee servas või pargimurul on kõike muud kui see inimene, kellele peaks politsei kutsuma; sellega, et tegemist ei ole mitte millegi ebasündsa, solvava või turvalisust häirivaga. Et kui inimesed lihtsalt kõnnitee servas mõnulevad ega tülita kedagi, siis see näitab hoopis, et linnaruumis on sõbralik ja turvaline õhkkond! Need noored vastandasid end agressiivsusele ja väga selge sõnumiga.

Sain ka ühe naljafoto. Möödudes esimese suvesooja pikutavatest nautijatest märkasin üht reklaami, mis oli põiki üle ohutussaare tõmmatud. Nähtavasti oli see mingi ajalehereklaam, sest kõige suuremas kirjas oli just pealkirjalik lause. Taamal paistsid kolme-nelja pikutaja jalad. Vaatepilt ajas mind naerma ja pilti tegema. Pilt sai selline: all esiplaanil on lause à la “Advokaadid omadega ummikus!”, selle kohal taamal aga umbes neli inimest otsekui jõuetult pikali varisenud, ainult jalad paistavad…

Siinkohal sai unenägu otsa.

Aga mõtted ei lõpe eales. Ehk sai keegi siit mingi idee? Äkki teevadki noored Rakveres ühe aktsiooni, mis vastandub agressiivsusele, sallimatusele ja üksteisevaenamisele ehk suure lebotamise päeva?

Mulle isiklikult meeldiks.