Odav ja kallis Euroopa Liit

Ilmunud ajalehes Kuulutaja 27.07.2012 (vt ka paberlehte), siin on lisaks mõned täiendavad tabelid.

Kaupade ja teenuste hinnatasemeted erinevad Euroopa Liidus riigiti kuni kolm korda, sisemajanduse kogutoodang kohati enamgi, selgub Eurostati andmetest. Hoopis suuremad erinevused valitsevad aga miinimumpalkade vahel. Euroopa Liidu madalaima ja kõrgeima miinimumpalga vahe on 13-kordne, hinnaerinevusi ehk palkade reaalset ostujõudu arvestades enam kui viiekordne.  Kui Eestil ongi põhjust olla uhke oma lähimineviku kasvunäitajate tõttu, siis seni veel mitte oma positsiooni üle. Rõivaste hindade poolest on Eesti euroliidu esikümnes, sisemajanduse  kogutoodangult elaniku kohta juhib Eesti EL viimast seitsmikku, elanike tarbimissuutlikkuselt aga on tagantpoolt neljas.

Jaanus Nurmoja

Jaanipäeva eel avaldatud Eurostati pressiteate järgi oli möödunud aastal Euroopa Liidu kõige kallimate kaupade ja teenustega riik Taani, odavaim aga Bulgaaria. Kui Taani toodete ja teenuste hinnatase oli 142% EL keskmisest, siis Bulgaarias oli see vaid 51%.

Eesti hinnatase oli 79% EL keskmisest. 70 ja 80% vahele jäid ka veidi odavamad maad Malta, Tšehhi, Läti ja Slovakkia.

Hinnatasemete võrdlusel arvestati hüvesid, mille eest eraisikud otseselt maksavad. Seega ei arvestata teenuseid, mida eraisikud küll tarbivad, kuid mida rahastab avalik sektor - näiteks kooliharidus. Elamispindadega seonduvast arvestatakse näiteks korteriüüri, kuid mitte kinnisvarahindu, st kulusid eluaseme ostmiseks.

Riietumine on Eestis eurokeskmisest kallim

Toit ja alkoholivabad joogid on kõige odavamad jällegi Bulgaarias ja kõige kallimad Taanis - vastavalt 67% ja 136% eurokeskmisest (Eestis 86%). Napsu ja suitsu saab kõige odavamalt Ungarist (63% keskmisest) ja kõige kallimalt Iirimaalt (163% keskmisest). Nii suur hinnavahe on eelkõige tingitud nende kaupade erinevast maksustamisest. Eestis on tubaka ja alkoholi hinnatase 83% euroliidu keskmisest.

Restoranis söömise ja hotellis ööbimise hinnad erinevad veidi enam kui kolmekordselt. Bulgaarias maksab see 45% ja Taanis 154% EL keskmisest.

Kõige vähem erinevad Euroopa Liidu liikmesmaades rõivaste hinnad - vahe on väiksem kui kahekordne. Bulgaarias maksavad riided 75%, Rootsis aga 133% eurokeskmisest. Rõivaste hinna poolest jääb Eesti lausa Euroopa Liidu esikümnesse – see on siin protsendi võrra üle keskmise. Teine väikeste hinnavahedega kaubagrupp on koduelektroonika - Poolas 89%, Eestis 100% ja Maltas 125% eurokeskmisest

Mis puudutab mitmesuguste sõidukite soetamist, siis Taanis on see erandlikult kallis lõbu (167% keskmisest), teistes riikides aga enam-vähem ühtlase hinnaga - alates 83% Bulgaarias kuni 122% Portugalis.

Vana Euroopa tarbimisvõimekus kättesaamatus kauguses

Sisemajanduse kogutoodang ostujõustandardites ühe elaniku kohta kõigub liikmesmaades 45% ja 274% vahel Euroopa Liidu keskmisest, ütlevad Eurostati esialgsed andmed 2011. aasta kohta. Nende kohaselt oli kõrgeim SKT elaniku kohta mullu Luksemburgis, ületades rohkem kui kaks ja pool korda eurokeskmist. Nagu selgitatakse pressiteates, on nii kõrge näitaja põhjus selles, et Luksemburgis töötab väga palju välismaalasi, keda SKT arvutamisel aga ei loeta püsielanike hulka.

Luksemburgile järgnenud Hollandi SKT elaniku kohta moodustas "kõigest" 131%, Eesti SKT aga 67% eurokeskmisest. Sellega juhib Eesti EL viimast seitsmikku. Samas suurusjärgus Eestiga on ka Ungari ja Poola. Madalaima SKT-ga euroliidu liikmesriik oli Bulgaaria.

SKT elaniku kohta (Gross Domestic Product ehk GDP per capita) on küll levinuim riigi heaolu näitaja, kuid mitte ainus. Alternatiiviks, mis näitab Eurostati spetsialistide sõnul selgemalt tavaelanike olukorda, peetakse tegelikku eratarbimist (Actual Individual Consumption ehk AIC) elaniku kohta. Eurostati esialgsetel andmetel kõikus see 2011. aastal 44% ja 150% vahel EL keskmisest, olles nagu SKT-gi madalaim Bulgaarias ja kõrgeim Luksemburgis. Eesti (57%) on selle näitaja poolest Euroopa Liidus tagantpoolt neljas, edestades lisaks Bulgaariale vaid Lätit ja Rumeeniat.

Tegeliku eratarbimise võrdlemist peetakse objektiivsemaks, kuna võrdlustes arvestatakse mistahes teenuste jõudmist eraisikuni sõltumata sellest, kas ta maksab selle eest ise otseselt oma rahakotist või rahastab seda avalik sektor. Näiteks kui ühes riigis on hambaravi elanikele tasuta, teises riigis aga peavad nad selle eest ise maksma, siis siin võrdlemisel vahet ei tehta.

Lisaks eeltoodule annavad pildi riikide elatustasemetest, eelkõige aga töö väärtustamisest andmed miinimumpalkade kohta. Need puudutavad küll ainult 20 liikmesriiki, sest seitsmes EL riigis pole üleriigilist miinimumpalka kehtestatud (Saksamaal küll kaalutakse seda). Väljastpoolt on lisatud võrdluseks Türgi ja USA näitajad. Kuna nominaalpalk ei anna hinnaerinevuste tõttu täit pilti palgasaaja jõukusest, siis tuleb siingi appi ostujõustandard. Võrreldes 1999. aastaga on miinimumpalkade endi kui ka nende ostujõu erinevused küll kahanenud enam kui poole võrra, kuid on endiselt märgatavad. Eesti miinimumpalk on nende 13 aastaga tõusnud  3,6 korda ja ostujõud 2,8 korda, kuid on endiselt viie madalaima hulgas. Poolakas elab oma miinimumpalgaga enam kui poolteist korda eestlasest jõukamalt, kreeklane ligi 2,4 ja prantslane 3,25 korda jõukamalt. Seda muidugi arvestades jällegi hinnaerinevusi ehk palkade ostujõudu.

 

Hinnatasemete võrdlus protsentides Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest
Riigid / Kaubagrupid	Kokku	Sh toit ja alkoholivabad joogid	Sh alkohol ja tubakas	Sh riided	Sh elektroonika	Sh erasõidukid	Sh majutus ja toitlustus
Euroopa Liidu liikmesriigid	100	100	100	100	100	100	100
Taani	142	136	125	119	116	167	154
Rootsi	128	120	145	133	113	101	147
Soome	125	116	133	120	105	114	130
Luksemburg	122	115	87	102	104	95	108
Iirimaa	117	118	163	92	93	108	126
Belgia	112	115	97	113	104	101	113
Prantsusmaa	111	108	109	104	101	103	104
Holland	108	95	101	100	99	112	105
Austria	107	116	92	103	107	104	106
Saksamaa	103	110	97	103	99	101	103
Itaalia	103	106	103	99	107	100	108
Suurbritannia	102	103	147	97	95	93	105
Hispaania	97	93	83	88	99	99	94
Kreeka	95	103	92	103	108	91	98
Küpros	89	108	97	94	110	96	100
Portugal	87	90	85	93	99	122	79
Sloveenia	84	97	81	93	104	91	79
Eesti	79	86	83	101	100	90	74
Malta	78	94	91	85	125	116	77
Tšehhi Vabariik	77	80	85	96	98	87	60
Läti	74	88	85	97	95	89	77
Slovakkia	72	83	84	100	102	84	72
Leedu	66	76	75	93	93	89	65
Ungari	64	83	63	85	101	92	52
Poola	60	69	73	89	89	85	76
Rumeenia	60	68	66	93	105	88	50
Bulgaaria	51	67	64	75	92	83	45
Teised võrdlusse kaasatud riigid
Šveits	162	156	124	138	111	115	157
Norra	151	164	250	134	122	162	184
Island	114	114	155	133	148	120	119
Horvaatia	74	92	80	96	105	94	90
Türgi	62	80	92	65	94	104	71
Montenegro	59	77	56	100	99	84	63
Serbia	57	72	53	101	102	85	57
Bosnia & Hertsegoviina	57	75	58	92	112	85	60
Albaania	51	70	50	72	108	98	42
E. J. V. Makedoonia	45	51	39	75	97	90	41
Märkus: siin välja toodud eraldi kaupade ja teenuste kategooriad on vaid osa neist, mille põhjal riikide hinnatasemeid arvestatakse. Allikas: Eurostat

Sisemajanduse kogutoodang ja tegelik eratarbimine
Eurostati esialgsed andmed 2011 aasta kohta, järjestatud tegeliku eratarbimise protsendi järgi
	SKT % EL 27 keskmisest	Tegeliku  eratarbimise % EL 27 keskmisest
EL 27 liikmesriiki	100	100
Euroala riigid	108	107
Euroopa Liidu liikmesriigid
Luksemburg	274	150
Saksamaa	120	119
Suurbritannia	108	118
Austria	129	117
Rootsi	126	115
Holland	131	113
Taani	125	113
Soome	116	112
Prantsusmaa	107	112
Belgia	118	111
Itaalia	101	102
Iirimaa	127	100
Küpros	92	95
Hispaania	99	94
Kreeka	82	94
Malta	83	83
Portugal	77	82
Sloveenia	84	81
Tšehhi	80	70
Slovakkia	73	70
Poola	65	70
Leedu	62	66
Ungari	66	61
Eesti	67	57
Läti	58	56
Rumeenia	49	47
Bulgaaria	45	44
Teised võrdlusse kaasatud riigid
Norra	189	138
Šveits	151	125
Island	110	107
Türgi	52	58
Horvaatia	61	56
Montenegro	43	53
Serbia	35	44
E. J. V. Makedoonia	36	41
Bosnia ja Hertsegoviina	29	35
Albaania	31	34

Need arvud tuginevad Eurostati viimastele andmetele 2011. aasta kohta. Täpsustusi on oodata detsembris. Allikas: Eurostat

 

Miinimumpalk ja selle ostujõud
Riikliku miinimumpalgaga EL riigid + Türgi ja USA	Nominaalne miinimumpalk eurodes (I poolaasta)		Ostujõu standardile (PPS) taandatud miinimumpalk (I poolaasta, 2012 on esialgsed andmed)		Muutus kordades 1999-2012
Riik	1999	2012	1999	2012	Eurodes	Ostujõus
Luksemburg	1162,08	1801,49	1129,49	1494,93	1,55	1,32
Holland	1064,20	1446,60	1035,93	1345,00	1,36	1,30
Belgia	1074,44	1443,54	1005,98	1296,17	1,34	1,29
Prantsusmaa	1035,97	1398,37	947,62	1262,32	1,35	1,33
Iirimaa		1461,85		1227,38
Suurbritannia		1201,96		1167,80
USA	765,09	971,22	793,11	1026,57	1,27	1,29
Kreeka	522,00	876,62	598,12	921,88	1,68	1,54
Sloveenia	361,33	763,06	473,05	902,47	2,11	1,91
Malta	464,93	679,87	683,47	872,26	1,46	1,28
Hispaania	485,71	748,30	564,46	771,25	1,54	1,37
Portugal	356,72	565,83	427,89	641,89	1,59	1,50
Türgi	213,48	362,84	311,65	622,99	1,70	2,00
Poola	158,94	336,47	296,47	607,04	2,12	2,05
Ungari	89,15	295,63	189,07	520,04	3,32	2,75
Horvaatia		373,36		508,58
Slovakkia	69,43	327,00	167,78	456,48	4,71	2,72
Tšehhi Vabariik	92,35	310,23	189,78	420,79	3,36	2,22
Läti	75,18	285,92	153,22	390,83	3,80	2,55
Eesti	79,89	290,00	140,41	387,87	3,63	2,76
Leedu	92,14	231,70	215,31	355,96	2,51	1,65
Rumeenia	27,31	161,91	56,50	282,67	5,93	5,00
Bulgaaria	31,19	138,05	82,35	271,85	4,43	3,30
	42,551446	13,04955	19,990973	5,4990988
	Erinevused madalaima ja kõrgeima näitaja vahel Koostatud Eurostati andmete põhjal
Ostujõu standard on „kunstlik rahaühik“, mida kasutatakse erinevate majandusnäitajate, sh näiteks sisemajanduse kogutoodangu, palkade jms. võrdlemiseks hinnaerinevuste kaotamise teel. Ühe PPS-i eest saab mistahes võrreldavas riigis "osta" samu kaupu ja teenuseid samas koguses. Selles tabelis näitavad PPS-id, millised oleksid miinimumpalgad juhul, kui kõik sarnased kaubad ja teenused oleksid igal pool ühe “eurokeskmise” hinnaga, miinimumpalkadel aga säiliks nende tegelik ostujõud. Teisisõnu näeme reaalpalkade erinevusi. Kuna Eesti hinnatase jääb allapoole PPS hindu, siis on Eesti miinimumpalk PPS-ides suurema numbriga kui tegelikult eurodes. Kindlasti paneb lugeja tähele pea kahekordset vahet Poola miinimumpalga ja PPS-miinimumi vahel. Luksemburigs ja mitmes teises riigis on aga vastupidi. Samuti näeme, et Läti miinimumpalk on küll väiksem, kuid võimaldab elada pisut jõukamalt kui Eestis. Lätis on elu odavam ja hinnatasemete erinevus on suurem kui miinimumpalkade vahe. Samal põhjusel on nii, et ungarlane saab vähem raha kui horvaat, aga elab temast ikka paremini. Niisamuti on lood ka hispaanlase ja maltalasega.

Miinimumpalga suhe SKT-sse inimese kohta (ostujõustandarditeks taandatult) Järjestatud protsendi järgi alates kõrgeimast 2011. aastal
	1999			2011
Riik	Ostujõu standardile (PPS) taandatud miinimumpalk	% SKT-st inimese kohta	SKT inimese kohta ostujõu standardile (PPS) taandatult	Ostujõu standardile (PPS) taandatud miinimumpalk	% SKT-st inimese kohta	SKT inimese kohta ostujõu standardile (PPS) taandatult
Prantsusmaa	947,62	4,65	20400	1232,19	4,56	27000
Kreeka	598,12	4,07	14700	907,36	4,38	20700
Belgia	1005,98	4,59	21900	1270,76	4,28	29700
Türgi	311,65	4,39	7100	559,74	4,24	13200
Sloveenia	473,05	3,29	14400	884,78	4,21	21000
Suurbritannia	:		21000	1137,56	4,18	27200
Malta	683,47	4,75	14400	853,12	4,06	21000
Holland	1035,93	4,45	23300	1324,36	4,03	32900
Iirimaa	:		22600	1227,38	3,85	31900
Poola	296,47	3,45	8600	560,91	3,42	16400
Horvaatia	:		8600	508,58	3,32	15300
Portugal	427,89	2,95	14500	641,89	3,29	19500
Hispaania	564,46	3,30	17100	771,25	3,10	24900
USA	793,11	2,73	29000	1026,57	2,77	37100
Läti	153,22	2,39	6400	390,83	2,68	14600
Ungari	189,07	1,97	9600	436,16	2,63	16600
Slovakkia	167,78	1,86	9000	442,52	2,41	18400
Leedu	215,31	3,12	6900	355,96	2,30	15500
Eesti	140,41	1,85	7600	371,85	2,21	16800
Rumeenia	56,50	1,20	4700	270,56	2,20	12300
Bulgaaria	82,35	1,68	4900	241,64	2,16	11200
Luksemburg	1129,49	2,66	42400	1458,47	2,12	68900
Tšehhi Vabariik	189,78	1,48	12800	420,79	2,10	20000
Keskmine	473,08	3,18	14865	751,97	3,24	23135

 

Lisatud hiljem – Äripäev vahendas bruto- ja netosissetulekuid inimese kohta. Nagu öeldud, ei ole see “päriseurodes”, vaid PPS-ides. 

Aastasissetulekud inimese kohta Euroopa Liidus ning võrdlusriikides aastal 2010, mõõdetuna ostujõu pariteedi standardil ehk hinnatasemega kohaldatult:

	Brutosissetulek inimese kohta*	Netosissetulek inimese kohta
USA	30 300	29 000
Luksemburg	28 900	27 100
Norra	25 700	24 500
Saksamaa	23 600	22 300
Prantsusmaa	22 700	22 000
Austria	22 900	21 800
Šveits	22 600	21 300
Suurbritannia	21 900	21 100
Belgia	21 900	20 900
Rootsi	21 300	20 800
Holland	21 300	20 100
Soome	21 300	20 100
Eurotsooni keskmine	21 100	20 000
Küpros	20 100	19 100
Iirimaa	19 700	18 900
Taani	20 100	18 800
Itaalia	20 000	18 700
EL 27	19 400	18 400
Hispaania	18 900	17 800
Kreeka	17 200	16 100
Sloveenia	16 100	15 300
Portugal	16 000	14 900
Tšehhi	13 500	12 900
Slovakkia	13 600	12 900
Poola	12 100	11 900
Ungari	11 000	10 500
Leedu	10 800	10 400
Eesti	10 800	10 300
Läti	9 000	8 600
Bulgaaria	7 200	-
Rumeenia	7 800	-

*Eurostatil puudub info Malta kohta

** Brutosissetulekute hulka on arvestatud riikide poolt sotsiaalsiirete kaudu pakutud mitterahalisi hüvesid (nagu lastehoid, haridus jms teenused).

Uuringuga saab lähemalt tuvuda siin.

Allikas: Eurostat