Iisrael tahab sõda Iraaniga. Kes veel? Spekuleerigem!

“Iisraeli sõda Iraani vastu toimub varem või hiljem, aga selle tulemusena juudiriik hävitatakse,” ütles Iraani eliitüksuse revolutsioonilise kaardiväe ülem. Miski minus väidab omakorda, et olgu tulemus või ettekääne missugune tahes – sellele võivad lisanduda mõningad “boonused”, millest on huvitatud hoopis kolmandad rahvad.
Neid kolmandaid rahvaid on vähemalt kaks. Üht neist on saatus õnnistanud ka omariiklusega. Tõsi küll – vähem kui poolel selle rahva asualast. Teise rahva kodumaa aga on maailma vägevad jaganud laiali nelja riigi vahel ega ole eriti tahtnud rääkida omariiklusest. Loomulikult pean ma silmas asereid ja kurde.
Pole ju saladus, et Iisrael ja Aserbaidžaan on omavahel heades suhetes. Ma ei imestaks, kui ka liitlased Iraani tuumaobjektide küsimuses. Läänemaailmalgi on huvi Alijevi režiimiga flirtida. Kas ainult nafta pärast? Mägi-Karabahhi rindel valitseb vaikus, kui mitte arvestada kirveskandaali. Kas Aserbaidžaan pole siis küllalt tugev, et see ala jälle vallutada? Mnjaa… kui ka on, siis miks ta peaks praegu sinna energiat raiskama, kui silmapiiril on hoopis suurem, rahvuse seisukohalt meeldivam ja mistahes rahvuslase vaatevinklist ka õiglasem “kala”?
Spekulatsioon 1. Milliseks ka ei kujuneks Iisraeli-Iraani sõja tulemused – iseseisev Aserbaidžaan võtab kokkuleppel Iisraeliga esimesel võimalusel oma rahvuskaaslased kaitse alla ja viimaste palvel ühinevad Iraani Aserbaidžaani provintsid iseseisva Aserbaidžaaniga. Muidugi eeldusel, et lõuna-aserid on eelkõige rahvuslased ja alles seejärel moslemid ning neil pole midagi ilmaliku riigi vastu.
Aga kurdid? Piisab, kui mõelda analoogiatele - mida teeksime meie, eestlased nende olukorras?
Spekulatsioon 2. Kurdistanis toimub ülestõus eesmärgiga kuulutada välja iseseisvus:
a) ainult Iraani Kurdistanis
b) kogu Kurdistanis
Stsenaarium a eeldab, et Iraagi ja Türgi kurdid loodavad maailma üldsuse toele ühinemaks rahumeelselt vabaks Kurdistaniks. Iseasi, kui tulemuslikult.
Stsenaariumi b puhul – mis te arvate, kas Türgi kistakse konflikti või jah? NATO, mille liige Türgi on? Armeenlased? ….?
Sõjaline konflikt võib olla “kolmandate” jaoks võimalus. Nagu oli ka näiteks punarevolutsioon Venemaa ikestatud rahvaste jaoks. Aga võimalus tähendab, et seda kas kasutatakse või mitte ning kui kasutatakse, siis saab kasutajale osaks edu, mitte midagi või tagasilöök. Sestap paneme kolm punkti ja vaatame, mida tegelik elu toob.