Kodanikupalk EL-s – kas on võimalik ja kuidas? Kodanikud saavad EL komisjoni sundida asja uurima

Euroopas kogub tuure tingimusteta põhisissetuleku ehk kodanikupalga idee. Šveitsis saadi oktoobriks kokku nii palju toetusallkirju, et põhisissetuleku kehtestamine läheb rahvahääletusele. Toetusallkirju kogutakse kuni jaanuari keskpaigani ka Euroopa Liidus – selleks, et Euroopa Komisjonil tekiks kohustus uurida lähemalt kodanikupalga rakendamise võimalusi ja korraldada selle arutelu Europarlamendis.

Šveitslaste kodanikupalgaidee on väga konkreetne, kuna puudutab ainult nende riiki – 2500 franki (2029,88 eurot) kuus täiskasvanule ja 625 franki (507,47 eurot) kuus alaealisele. Kui suur oleks samaväärne kodanikupalk Eestis? Arvestades, et Eesti hinnatase on peaaegu kaks korda madalam, sisemajanduse kogutoodang inimese kohta turuhindades aga veidi enam kui 4,76 korda madalam? Ostujõult samaväärne oleks 1027,12 eurot täiskasvanule ja 256,78 eurot alaealisele, SKT suhtes samaväärne aga vastavalt 426,30 ja 106,58 eurot. Aluseks on Eurostati andmed 2012. aasta kohta (hinnatasemete võrdlus ja SKT).

Euroopa Liidu kodanikud oma ideega nii konkreetsed ei ole. Riike on ju pea kolmkümmend, kõigil neil on erinev hinna- ja elatustase ning SKT per capita. Põhimõte on aga järgmine. Igal inimesel Euroopa Liidus peab olema õigus saada ilma tingimusteta minimaalseid hüvesid, mida ta vajab inimväärseks eluks ja seda peabki tingimusteta põhisissetulek tagama. Põhisissetulek tagaks isikuvabadusi ja suurendaks inimeste isiklikku sõltumatust üksteisest, mida seni takistab palgatöösõltuvus (jääd töötuks, jääd ka vaeseks) ning “vajaduspõhine” sotsiaalsüsteem.

Põhisissetuleku suurus peaks idee järgi olema vähemalt 60% riigi elanike netotulu mediaanist JA katma kulud inimväärseks eluks vajalikule. Kas põhisissetulekut oleksid õigustatud saama ainult EL (liikmesriigi) kodanikud või kõik seaduslikud elanikud, seda idee esitajad ei täpsustata. Samas viidatakse  EL põhiõiguste hartale, kus kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld ei välista riigiti ka erisusi.

Toetusallkirja saab anda interneti teel ainult Euroopa Komisjoni allkirjade kogumise keskkonnas – siin on link. Allkirjad peavad olema koos enne 14. jaanuari. Neid peab kokku olema üks miljon, kusjuures vähemalt seitsmes EL riigis peab neid olema vähemalt nende riikide miinimummäära jagu. Eesti miinimummäär on 4500 allkirja.

Eestikeelset tõlget polnud põhisissetuleku algatuse veebi novembri keskpaigaks veel tehtud. Loodetavasti peetakse minu tõlkeversioon sobivaks ja pannakse üles. Seniks aga võib hea lugeja tutvuda “Korduma kippuvate küsimustega” eesti keeles siinsamas blogipostituses. Palun siiralt vabandust kohatise konarlikkuse ja kantseliidi pärast – tegemist on kompromissiga juriidilise ja keelelise korrektsuse vahel.

 

Korduma kippuvad küsimused

Mis asi on Euroopa kodanike algatus?

Euroopa kodanike algatus (European Citizen's Initiative, ECI) on Lissaboni lepingu üks olulisemaid uuendusi, mille eesmärk on suurendada otsedemokraatia rolli Euroopa Liidus. Selle raames saab miljon EL kodanikku vähemalt veerandist liidu l

iikmesmaadest kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama eelnõu mistahes valdkonnas, milles EL liikmesmaad on otsustamisõiguse delegeerinud EL tasandile. Täiendava teabe saamiseks palume pöörduda

http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/welcome

Milleks on vaja algatust põhisissetuleku kohta?

Mitmetes riikides on teadlased, aktivistid ja vahel ka poliitikud teinud aastakümnetepikkust tööd, et teadvustada vajadust tingimusteta põhisissetuleku järele. Sellel tegevusel on seni olnud küll vähe edu, vähemalt poliitilisel tasandil. See ei tähenda aga, et põhisissetuleku idee ei leviks üle maailma, pigem vastupidi.

Eelöeldut arvestades esineme selle algatusega, et ühendada oma jõud Euroopas.

Kes võib anda algatusele toetusallkirja?

Nagu on öeldud Euroopa Komisjoni veebis, "kõik EL (liikmesriikide) kodanikud, kelle vanus lubab hääletada Euroopa Parlamendi valimistel (18-aastased või vanemad, välja arvatud Austrias, kus hääletamisiga algab 16-aastaselt), võivad allkirjastada Euroopa kodanike algatuse"

Teisisõnu - kui olete ameeriklane või šveitslane, siis te allkirja anda ei saa.

Kus ja kuidas saan ma allkirja anda?

Allkirjastamisvorm asub sellelsamal veebilehel. Kutsume teid taas üles tellima meie infokirja, et saaksite vajalikku teavet.

Pidage, palun, silmas seda, et te ei saa allkirja anda paberil, kui te olete seda juba teinud üle interneti (ja vastupidi). Tõepoolest, vastavalt ECI reeglitele kaotab allkiri kehtivuse, kui üks ja sama isik on seda andnud kaks korda.

Online allkirjastamine: https://ec.europa.eu/citizens-initiative/REQ-ECI-2012-000028/public/index.do?lang=et

Lühilingid: http://sign.basicincome2013.eu and http://sign.basicincomeinitiative.eu

Allalaadimiseks ja trükkimiseks paberile: http://basicincome2013.eu/ubi/eci-statements-of-support-form#et

Kes on algatuse taga?

Hetkel 20 riigi kodanikud  (Austria, Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriigid), kes osalevad “Töötavate Euroopa Kodanike Komitees”. Neile lisandub hulk inimesi teistest riikidest, kes on ilmutanud asja vastu huvi (nt Portugal, Ungari). Kampaanias võivad osaleda (ja peaksid osalema) kõigi EL liikmesmaade kodanikud. Kõik, kellel on tuttavaid teistes riikides - palun teavitage neid kampaaniast ja tehke selgitustööd. Ehk annavad nemadki oma panuse, et saaksime kokku miljon allkirja.

ECI reeglite järgi võib ametlikus algatusrühmas olla vaid seitse inimest. Algatusrühmas on:

Korraldaja: Klaus Sambor (Austria)

Substitute: Ronald Blaschke (Saksamaa)

Stanislas Jourdan (Prantsusmaa)

Olympios Raptis (Kreeka)

Annie Miller (Ühendkuningriigid)

Sepp Kusstatscher (Itaalia)

Branko Gerlic (Sloveenia)

Kui tahate nende inimeste kohta rohkem teada, siis minge aadressile  http://basicincome2013.eu/ubi/who-are-we/

Kuidas toimus algatuse ettevalmistamine?

Eespool mainitud töörühm moodustati arvukate tingimusteta põhisissetuleku alaste kohtumiste tulemusel. Algatuse ettevalmistamises lepiti kokku Viini kohtumisel (2011).

Euroopa Parlamendi liikme Gerald Häfneri kutsel kogunes umbes 50 inimest Brüsselisse arutama ja kokku leppima algatuse teksti, mis antakse üle Euroopa Komisjonile. Seejärel toimus kohtumine Pariisis, millele järgnes esitati algatus esmakordselt komisjonile.

Euroopa Komisjon lükkas selle tookord tagasi ettekäändel, et algatus "jääb ilmselgelt väljapoole seda raamistikku, mille sees on komisjon pädev esitama Euroopa Parlamendile eelnõu algatuse elluviimiseks"

Pärast seda sai töörühm jälle kokku Saksamaal Müncheni lähedal Ottobrunnis ning otsustas välja töötada teise ettepaneku. Itaalias Firenzes toimunud kohtumise järel esitaski töörühm uue algatuse, mida Euroopa Komisjon ka lõpuks aktsepteeris.

Mis asi on tingimusteta põhisissetulek?

Tingimusteta põhisissetulek (Unconditional Basic Income, UBI) ei ole mõeldud tänase heaoluriigimudeli asendamiseks, vaid täiustamiseks, muutmaks senine kompenseeriv heaoluriik emantsipatoorseks.

Emantsipeerival tingimusteta põhisissetulekul on järgmised neli põhitunnust: universaalsus, individuaalsus, tingimuste puudumine ning piisav suurus, et tagada inimväärset elu ja võimalust ühiskonnas osalemiseks.

Universaalsus: põhimõtteliselt on iga inimesel, sõltumata tema vanusest, päritolust, elukohast, elukutsest jne, õigus seda tulu saada. Seetõttu nõuame tagatud ja tingimusteta põhisissetuleku kehtestamist üle Euroopa.

Individuaalsus: igal naisel, mehel ja lapsel on õigus tingimusteta põhitulule seetõttu, et ta on üksikisik, mitte sõltuvalt sellest, kas ta kuulub perekonda või leibkonda. Tingimusteta põhisissetulek ei tohi sõltuda inimese perekonnaseisust, kooseluvormist ega leibkonna koosseisust, samuti mitte teiste leibkonna- või perekonnaliikmete sissetulekutest või omandist. See on ainuvõimalik viis tagada inimestele nende privaatsus ja sõltumatus üksteisest. See võimaldab inimestel langetada oma otsuseid iseseisvalt.

Tingimuste puudumine: näeme põhisissetulekut inimõigusena, mis ei tohi sõltuda mistahes eeltingimusest, olgu selleks siis kohustus teha palgatööd või üldkasulikku tööd või käituda vastavalt traditsioonilistele soorollidele. Samuti ei tohi kohaldada mingeid tulu, säästude või varaga seotud piirnorme.

Piisav suurus: põhisissetuleku suurus peaks tagama inimväärse elatustaseme, mis vastab ühiskonna sotsiaalsetele ja kultuurilistele standarditele. See peaks vältima vaesusesse sattumist ning andma võimaluse osalemiseks ühiskonnaelus. See tähendab, et inimese netosissetulek peaks üldjuhul ulatuma vähemalt vaesusriski piirini, mis ELi standardite järgi vastab 60 %-le nn rahvuslikust mediaantulust. Samas - põhiõiguste, iseäranis just inimväärse elu tagamiseks Euroopa Põhiõiguste Harta mõttes peaks põhisissetuleku summa kindlaksmääramiseks toetuma teistsugustele alustele (näiteks tarbimiskorvile), seda eriti neis riikides, kus enamusel elanikest on väike sissetulek ja mediaan seetõttu madal.

Milline peaks algatuse järgi olema põhisissetuleku suurus?

Töörühm leidis, et nende kriteeriumide järgi peaks see olema "vähemalt EL standardite järgse vaesusriski piiril, mis vastab 60% -le niinimetatud rahvuslikule netotulu mediaanile".

Samas tuleks seda mõista pikem "maamärgi" kui nõudmisena. Meie algatuses palutakse Euroopa Komisjonil tõstatada universaalse põhisissetuleku teema, sealhulgas rakendatavusuuringute kaudu, mis ettepaneku läbivaatamisega kaasnevad.

Teisisõnu - küsimus põhisissetuleku suurusest jääb lahtiseks ning on avatud demokraatlikule debatile - nagu seda on kogu idee ise!

Miks mitte nõuda otsesõnu universaalse põhisissetuleku kehtestamist?

Eelkõige EL asjaajamiskorra ja ECI reeglite tõttu. Tõepoolest - sotsiaalpoliitka on praeguse seisuga liikmesmaade vastutusala ning EL institutsioonide võimuses ei ole sellealaste reeglite kehtestamine.

Samas - vastavalt EL lepingutele peab Euroopa Komisjon "julgustama liikmesriike koostööle ja hõlbustama koordineeritud tegevust sotsiaalpoliitika kõigis selle peatüki valdkondades, eriti neis küsimustes, mis puudutavad tööhõivet, tööseadusandlust ja töötingimusi, täiendõpet?, tööhügieeni ning õigust ühinemiseks ja kollektiivlepingute sõlmimiseks töötajate ja tööandjate vahel"

Palume oma algatuses Euroopa Komisjoni rakendama kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid uurimaks, kuidas põhisissetuleku süsteemi Euroopa Liidus juurutada saaks. Would it imply a stronger fiscal harmonization of the members states? Ja kuidas jääb siis sotsiaal- ja tööõigustega? Kuidas saaks põhisissetuleku süsteemi integreerida olemasolevate heaoluskeemidega? Mõistagi tuleb analüüsida erinevaid stsenaariume.

Me teame, et põhisissetulek on rakendatav. Milleks on vaja täiendavaid uuringuid?

See algatus ei puuduta üksnes elluviidavuse uuringuid, vaid ka universaalse põhisissetuleku lisamist EL institutsioonide tööplaanidesse.

Mitmes riigis on uuringud näidanud, et põhisissetulekut on võimalik rahastada liikmesriigi eelarvest (tutvu vastava kirjandusega Põisissetuleku Ülemaailmse Võrgustiku veebilehel http://basicincome.org/bien/papers.html .) Samas - ükskõik kui rakendatav põhisissetuleku idee tänases EL-s ka poleks, tuleb tunnistada asjaolu, et seda pole üheski riigis veel ellu rakendatud. Seetõttu peab komisjon põhjalikult kooskõlastama ehk esitama ettepaneku asja kohta, mida kusagil EL-s veel pole.

Seega on vaja tõsiselt kaaluda, kuidas Euroopa põhisissetuleku skeem võiks töötada ning me usume, et kui selles protsessis on sidusrühmadeks Euroliidu institutsioonid, siis see üksnes kiirendab idee rakendumist.

Aga mis kõige tähtsam - see algatus on tegelikult teadlikkuse tõstmiseks põhisissetuleku kohta nii rahvusvahelisel, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Me usume, et üleskutse koguda miljon allkirja julgustab inimesi igas EL riigis organiseeruma suure kampaania läbiviimiseks, et lõppkokkuvõttes veenda võimalikult suuremat hulka inimesi põhisissetuleku idee tähtsuses praegusel karmil, suuri inimhulki puudutaval kriisiajal.

Miks mitte kasutada petitsioonikeskkonda, nagu näiteks Avaaz?

Toetusallkirjade kogumiseks peame kasutama erilisi vorme, mis peavad ühtima ECI toetusavalduste mudeliga ning mis sisaldavad kogu informatsiooni esitatud algatuse kohta.

Ühesõnaga - me peame kasutama ECI online petitsioonide süsteemi.

Euroopa Kodanike algatus on midagi enamat kui üks petitsioon. Miks? Vastuse saate küsimuse alt "Mis asi on Euroopa kodanike algatus?"

Lisainfot saad siit: http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/how-it-works

Koostoime Avaaziga on seni välja töötamata. Info: http://basicincome2013.eu/ubi/why-avaaz-and-campact-not-support-our-initiative/

Kui palju allkirju on tarvis?

Lühidalt öeldes 1 000 000 (üks miljon). Samas on asi veidi keerulisem. Me ei saa koguda lihtsalt miljon toetusallkirja, vaid peame vähemalt seitsmes liikmesriigis saama kokku neile riikidele ettenähtud miinimumi. Igal EL riigil on oma miinimummäär (näiteks Eesti miinimum on 4500 allkirja). Neid seitset riiki aga, kus miinimumini tuleb jõuda, ei saa ette kindlaks määrata.

http://basicincome2013.eu/ubi/wp-content/uploads/2013/01/eci-how-many-signatures.png

OLULINE: Isegi kui ühes või teises riigis toetusallkirjade arv rahvusliku miiniummäärani ei jõua, loetakse need allkirjad ikkagi kokku ja võetakse allkirjade kogusummas arvesse.

Lisainfo: http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/how-it-works/collection