Laulumäe kvartal

Mis on ühist sihtotstarbeta maadel Tallinnas Narva maantee 140a (15358 m²) ja Smuuli tee 8 (40952 m²) ning üldkasutataval maal Valge tn 28 (110614 m²)? Esiteks see, et tegemist on sisuliselt tühermaadega. Teiseks piirnevad nad üksteisega, andes selle tühermaa pindalaks kokku 166924 m².

Kolmandaks aga kõige tähtsam - et nad asuvad lauluväljaku vahetus naabruses.

Kas keegi on üldse mõelnud, et sellesama tühermaa asemel Lasnamäe serval võiks tulevikus olla koht, kus teenindatakse laulupidusid ja majutatakse peolisi ning millel oleks laulupidudevahelisel ajal omamoodi kultuuri- ja turismilinnak?

Oleks aeg asuda selleks võimalusi otsima. Tundsin seda puhtfüüsiliselt 2014. aasta laulupeol. Täpsemalt öeldes laulupeopaikade vahel liigeldes. Kes teab kui mitmendat korda jõudsin kiruda, et linnas pole metrood, mis sellele maapealsele hullumajale lõpu teeks. Metroo puudumine koormab liiklust muidugi aastaringselt, nii et see on omaette teema.

Teiseks aga käis mulle järjekordselt närvidele, et kooride majutuskohad on hajutatud üle linna ning üksteisest ja lauluväljakust kilomeetrite kaugusel. Koolimaja põrandal magamine ei ole üldse mingi probleem, küll aga on seda kohati üsna vaevaline teekond majutuskohast lauluväljakule. Ja veel – kas laulurahvas ei tahaks proovipäevade ja laulupeokontserdi järel koos olla? Teha oma spontaantset pidu nii kaua, kui süda lustib kartmata viimastest bussidest mahajäämist?

[caption id="" align="alignleft" width="595"]Kokku 166924 m² Riigi- ja linnajuhid peaksid tõsiselt kaaluma nn laulupeolinnaku rajamist sellele alale. Et luua ettekujutust vahemaadest, on kaardipildil ära märgitud ka Eesti Näitused. Sealsetes paviljonides toimus näiteks 2014. aasta üldlaulupeol lauljate toitlustamine. Tulevikus võiks seegi toimuda "campuses"[/caption]

Põgus ülevaade Laulumäe kvartali ideest

Põhiosa nn Laulumäe kvartalist moodustaksid hostelid, mis oleksid laulupidude ajaks reserveeritud vaid laulupeolistele. See tähendab, et majutuskohti peaks olema ühtekokku suurusjärgus 30 000 ning orienteeritud kultuurilembesele, mitte paksu rahakotiga turistile. Hinnaklass võiks pakkuda tugevat konkurentsi näiteks Formule1 hotelliketile. Laulupeolistele aga ei tohiks majutus kujuneda kallimaks kui tänane majutus koolimajades. Ühtaegu oleks tegemist praktikabaasiga teeninduskoolide õpilastele.

Loomulikult oleksid kõigil sealviibijatel käeulatuses toitlustuskohad, alustades väikestest pubidest ning lõpetades mõne esindusrestoraniga. Rääkimata juba sellest, et vaja oleks vähemalt üht supermarketit. Laulupeo ajal peaks sealsamas toimuma ka peoliste toitlustamine. See piirkond ei ole ju väljakust kaugemal kui Eesti Näituste paviljonid, kus lauljatele mulluse peo ajal süüa anti.

Kindlasti ei saa mööda vaadata transpordialastest lahendustest. Laulumäe kvartal  oleks mõeldamatu ilma  suure parklata, mis mahutaks ära laulupeoliste bussid. See võimaldaks korraldada peoliste saabumist ja lahkumist nii, et muu liiklus oleks võimalikult vähe häiritud. Peale selle aga tuleks ette näha koht laulupeolisi teenindavate eribussiliinide lõpp-peatuseks.

Kultuuriobjektid? Võimalik, et Laulumäe kvartalile oleks igati kohane üks universaalne kontserdi- ja kinosaal. Võib-olla leiaks seal koha ka näiteks Tallinna versioon laulupeomuuseumist või Tartu muuseumi filiaal? Ühtlasi usun, et ka tänane Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (millest võib tulevikus saada avalik-õiguslik institutsioon) võiks näha oma peakontorit edaspidi just Laulumäel.

Kvartali keskosas oleks väljak, mis võimaldaks korraldada kümnete tuhandete osalejatega avalikke üritusi, sealhulgas laulupeolistele. Mõelda võiks kohvikule või restoranile katusealuse terrassiga, mida saaks vajadusel iga ilmaga kasutada lavana bändile või koguni suurele orkestrile. Võime kujutleda kasvõi laulupeojärgset tänuüritust – koorilauljad on kogunenud platsile, laulupeo kunstiline juht peab terrass-lavalt neile tänukõne, pöördub siis tagasi “lava taha” ning peab tänukõne sinna kogunenud kollektiivide juhtidele. Väljakul toimub kuni paaritunnine hüvastijätupidu…

Nojah, kui mõte juba liikus laulupeoliste “afterpartyle”, siis võib arvata, et Laulumäe kvartal peaks olema suletav – see võimaldaks laulupeo ajal piirata sissepääsu, st lasta läbi ainult need, kellel on osavõtjatunnused ette näidata.

Kelle investeering peaks see olema? Eks ikka riigi oma, kelle siis veel. Linna raha võiks mingil määral olla kaasatud, kuid mitte tingimata. Kuidagi ei tahaks seda aga näha mingi äriprojektina. Pigem nii, et kui selline kvartal osutubki peovahelisel ajal kuidagi kasumlikuks, siis peaks see kasum toetama laulupidu.

Jõudu edasimõtlejaile!