Küsimused, mida mina soovitaksin tõstatada mõttetalgutel

Mõttetalgute väärilisi küsimusi on mõistagi hoopis rohkem kui neid, mida ma ise puhtfüüsiliselt jõuaksin talgutel vedada. Ent samas on olemas foorum, kus neid saab tõstatada – või kus saaks kutsuda inimesi üles neid küsimusi tõstatama.

Minu nägemused on siin esitatud üsna konspektiivselt, kuid enda arvates piisavalt selleks, et ka keegi teine suudaks neist midagi konkreetsemat arendada.

1. Kuidas muuta töötasustamine avalikus sektoris ja üldse Eestis õiglaseks?
• alampalgastrateegia ehk kava alampalga ostujõu viimiseks Lääne-Euroopa tasemele
• avaliku sektori ühtne palgaskaala, kus aluspalk on võrdne alampalgaga, “strateegillise alampalgaga” või on lubatud selle kõikumine antud vahemikus
• parandada elanike (eriti noorte elukutsevalijate) informeeritust oma palgaperspektiividest ühel või teisel tööl (lahtiste kaartide poliitika)
• ülalnimetatud palgaskaala kehtestatakse üldkohustusliku “miinimumitabelina”, mis on kodanikele internetist hõlpsalt kättesaadav
• sama lihtsalt kättesaadav on võrdlev statistika Euroopa Liidu liikmesriikide alampalkadest, eri ametite palkadest ning nende ostujõule vastavatest summadest Eesti tingimustes
2. Kuidas saavutada olukord, kus eestlaste püsimajäämine rahvusena ning enamusrahvusena omaenda kodumaal ei oleks enam kahtluse all?
• laste- ja peretoetustesüsteem “igaüks maksab alimente”
• laste- ja peretoetustesüsteem “Eestlasi - 88%” (eelmise rakendus eestlastele)
• vaesusevastased meetmed – inimväärsed standardid sotsiaaltoetustele ja palkadele ehk milliseid tüüpkulusid peaksid need katma
• lastetoetus = toit+riided+ühistransport
• töötu abiraha = toit+riided+ühistransport+eluasemekulud
• pension = toit+riided+ühistransport+eluasemekulud+pensionisambad
• alampalk = toit+riided+ühistransport+eluasemekulud+50%(sellele peaksid vastama Lääne-Euroopa alampalgad; 50% on tinglik lisa, mis muudab ka lihttööle mineja võrreldes töötuga oluliselt sotsiaalsemaks olevuseks)
3. Kuidas soodustada eestimaist loomingut esituskunstide vallas?
• osa üleriigilistest funktsioonidest (Kultuuriministeerium, Kultuurkapital) omavalitsustele
• harrastusloomingu toetamine (loometalentide leidmine rahva hulgast võiks olla omavalitsuste pädevuses)
• avatud rahvuslik litsents kunstiloome tarkvarale (kommertstarkvarale, kui sobivat vabavara ei ole)
4. Kuidas leida Eestile adekvaatne tunnuslause ja milline see võiks olla?
• tunnuslause avalik konkurss, selle põhimõtted
• tunnuslause omadused (näitab Eesti olemust, mitte ei ütle “Tere tulemast!”)
• tunnuslause aluseks olevad näitajad eile ja täna
• tunnuslause aluseks olevad perspektiivsed näitajad (millega võiks Eesti silma paista)
5. Kuidas parandada õppetöö distsipliini ja muuta see ühtaegu atraktiivsemaks ja tulemuslikumaks?
• koolitunnis ühe õpetaja asemel kaks – aineõpetaja ja klassijuhataja (või üks klassijuhatajatest – vt allpool); viimatinimetatu hoiab õpilastel silma peal ning on vajadusel aineõpetaja dialoogipartner, mis muudab tunni elavamaks
• klassijuhataja ei ole aineõpetaja, vaid klassijuhataja, kes elab klassiga ühes rütmis
• võimalus – kaks klassijuhatajat (mees- ja naisklassijuhataja)
6. Kuidas muuta reisirongiliiklus euroopalikuks?
• esimeses etapis Balti koostöö – Euroopa rööpavahega põhja-lõunasuunaline (elektri)raudteevõrk
• teises etapis – riigisisene (elektri)raudteevõrk Euroopa rööpavahega
7. Kuidas soodustada (mere)turismi Eesti ja Kesk-Euroopa vahel?
• Laevaliin (Tallinn)-Saaremaa-Gdansk
• Laevaliin (Tallinn)-Saaremaa-Swinoujsczie
8. Kuidas taastada Narva Euroopa linnana?
• Gdanski ja mitme teise Poola linna eeskujul vanalinna “koopia”
• vajadusel vanalinnaga harmoneeruvad uusehitised vanalinna lähiümbruses
• “mahulised kloonid” lammutatavate nõukogude-aegsete majade asemele
9. Kuidas parandada linnaliikluse olukorda Tallinnas, sh mahendada lumetormide mõju ja muuta see turistisõbralikumaks?
• metroo algselt kahevaguniliste rongidega
• kui geoloogilised tingimused seda dikteerivad, siis kaks metroovõrku, mis on võimalusel omavahel ühendatud