Meloodiameister Toivo Kurmeti muusika varsti kinolinal

Lähipäevil esilinastub Tallinnas, Tartus ja Pärnus film "Meloodiate lummuses", mis kõneleb Toivo Kurmeti muusikast. Alljärgnev on sulam Virumaa Teatajas ja Kuulutajas 31. mail 2013 ilmunud materjalist (sellest ka mõned kattuvused uudisloo ja intervjuu osas).

Toivo Kurmet, kelle surmast möödub juulis 10 aastat, on eelkõige tuntud kui omaaegse ansambli "Virmalised" (1965-1977) liider ja helilooja, tema lauludest populaarsemad on "Naer", "Suvehääl" ja "Vaikuse laul".

Filmi produtsent ja režissöör on Jüri Lina - Toivo Kurmeti sõber ja autoriõiguste pärija, kes oli 1960-ndate ja 1970-ndate Eestis aktiivne biit- ja rockmuusika promootor. Lina emigreeris võimude survel 1979. aasta aprillis, asudes algul elama Soome ja seejärel siirdus Rootsi, kus tegutseb tänini kirjaniku ning muusika- ja filmiprodutsendina.

Jüri Lina sõnul on pearoll filmis antud Kurmeti muusikale.

„Film on kujundlik ülistuslaul headusele ja ilule. Räägime Toivo Kurmetist endast vaid nii palju, kui on hädavajalik, andmaks tema loomingule tausta,“ sõnas Lina. „Toivo Kurmet oli haruldane muusikaline gigant, kelle sarnast me vaevalt lähema saja aasta jooksul Eestis näeme. Tema muusikast filmi mitte teha olnuks lihtsalt patt.“

„Meloodiate lummuses“ pöörab teiste hulgas palju tähelepanu teosele "Veevalaja katkenud sümfoonia". Kõlab vähetuntud laule, nagu ”Ära mine veel” Tartu muusikute esituses ja lausa tundmatuid teoseid, nii Eestis kui ka võõrsil looduid.

Mõistagi on esindatud Kurmeti Virmaliste-aegne looming. Originaalesituste kõrval on ka näiteid neist lauludest uues kuues. Nii on filmis muu hulgas katkend Rakvere kvarteti HaLe MaJa esinemisest tänavusel Hindpere-nimelisel ansamblite võistlusel Jõhvis, kus üheks konkursilauluks oli „Tass teed“ a cappella seades.

Autori sõnul sisaldab film haruldasi arhiivikaadreid ja seniteadmata või vähetuntud fakte Kurmeti elust – näiteks sellest, et ta asutas Stockholmis 1983. aastal Eesti Vabastamise Organisatsiooni ning sokutas Eestisse patriootilisi lendlehti.

Filmi materjal, mille kogumiseks kulus Lina sõnul viis aastat, pärineb Toivo Kurmeti, ETV ja Jüri Lina enda arhiivist.

Lina avaldas lootust, et „Meloodiate lummuses“ jõuab ka Rakvere kinopublikuni sel sügisel, kui on kavas Toivo Kurmeti popsümfoonia laiem tutvustamine. Popsümfoonia on keerulise saatusega teos – Kurmet polnud seda jõudnud veel täielikult valmiski kirjutada, kui see juba keelu alla sattus. Aasta oli 1969. Helilooja ei suutnud „tänu“ sellele jätkata teosega tööd enne, kui alles Göteborgis. Avalikkus kuuleb popsümfooniat aga esmakordselt alles tänavu.

Kui mitte arvestada telesaateid, milles Toivo Kurmetit on intervjueeritud või meenutatud, siis on temast varem filmi teinud vaid Mark Soosaar. Tema 1968. aasta lühifilm „Lepatriinude lennutaja“ osutus aga nõukogude tingimustes liialt skandaalseks (näiteks on Soosaar meenutanud stseeni alasti muusikutega Valgerannas, mille tõttu ta oleks äärepealt Moskva instituudist välja visatud) ning jäi riiulile vabadusetuuli ootama. Pealegi sattus Kurmet nõukogude võimudega vastuollu, kui keeldus 1969. aastal koostööst KGB-ga. Just selle seigaga on seostatud ka ametlikul tasandil toimunud vastutöötamist tema loomingulisele tegevisele.

1970-ndate lõpus, nõukogude oludest ahistatud Eesti kultuuritegelaste „ärakargamise“ tippajal oli üheks lahkujaks ka Toivo Kurmet. Ta abiellus väliseestlannaga ja siirdus 1979. aastal Rootsi. Järgneva kümmekonna aasta jooksul tegutses ta muusiku ja produtsendina – algul Rootsis, seejärel Lääne-Saksamaal. 1990. aastal Eestisse naasnult aga sattus Kurmet ärimaailmaga seotud pahandustesse, mille tagajärjel pidi ta veetma kaks aastat Rootsi ja Eesti vanglates. Pärast vabanemist 2002. aasta algul keskendus Toivo Kurmet taas eelkõige muusikale, kuid suri peagi vähki.

Möödunud sügisel jäädvustati Toivo Kurmeti mälestus tema viimases elukohas Raplas, kus avati temale pühendatud mälestuspink. Samal teemal tegi Vahur Kersna ühe saate sarjast “Iga pink räägib loo” (ETV).

Intervjuu Jüri Linaga

• Mis ajendas tegema filmi "Meloodiate lummuses"?

Keegi teine seda niikuinii poleks teinud. Toivo Kurmet aga on sedavõrd hiilgav helilooja, et tema muusikast mitte filmi teha on lihtsalt patt. 

Seoses tema 10. surma-aastapäeva lähenemisega oli ülim aeg viia lõpule töö filmi kallal, mis esitab tema muusikast visuaalse ekvivalendi. See on ühtlasi minu vaimne monument tema loomingule.

• Kergitame nüüd pisut filmilt saladuskatet ka. Mida me saame teada ja kuulda? Sellist, mida oleme ehk unustanud? Sellist, mida varem pole teadnud või kuulnud? Millistele küsimustele püüab film vastust leida? Millega üllatab? Mõned vihjedki?

Andsin oma filmis pearolli muusikale. Sellest tingituna muutus kõik muu teisejärguliseks. Ka monteerimisel juhindusime eelkõige muusikakujundeist. Film on kujundlik ülistuslaul headusele ja ilule. Räägime Toivo Kurmetist endast vaid nii palju, kui on hädavajalik, andmaks tema loomingule tausta. Sest tema enda ebaõnnestumised kajastusid kindlasti ka tema loomingus.

Rõhutasime, et ta oli justkui muusikakanal, mis vahendas meile imeilusaid meloodiaid. Loomulikult pühandame küllalt palju aega tema geniaalsele tööle "Veevalaja katkenud sümfoonia".

Toome välja ka avalikkusele tundmatuid fakte tema elust, näiteks et ta 1983. aastal rajas Stockholmis Eesti Vabastamise Organisatsiooni ja sokutas Eestisse patrootilisi lendlehti. Oleme välja kaevanud haruldasi heli- ja filmisalvestusi.

• Kindlasti kuuleme "Virmalisi", samuti nende lugude hilisemaid esitusi - tean näiteks "juhuslikult", et ühes katkendis esitab Rakvere meeskvartett HaLe MaJa laulu „Tass teed“. Aga veel?

Kõlab vähetuntud laule, nagu ”Ära mine veel” Tartu muusikute esituses ja lausa tundmatut loomingut. Siinkohal rõhutan, et ligi paarkümmend tundmatut laulu on seni veel avaldatamata. Oleks muidugi tore, kui need õnnerstuks salvestada eesti muusikutega.

Praegu on lõviosa tööst ära teinud rootslased, kes on Kurmeti loomingust pöörases vaimustuses.

• Kui lihtne või keeruline oli seda filmi teha? Kust saite materjali?

See oli erakordselt raske töö. Materjali kogumine võttis viis aastat. Kurmetist on ju nii vähe võtteid alles. Lisaks pelgasin muusikafilmi teha, sest praktiliselt peaaegu kõik senised muusikafilmid on ebaõnnestunud. Isegi Martin Scorsese film ”Living in the Material World”

George Harrisonist ei õnnestunud. Lõpuks oli selge, et tuleb teha puht poeetilis-kujundlik film, mis seletab ja vahendab tema haruldaselt ilusat muusikat. Siit ka tingimus – film peab olema erakordselt ilus. Seda oli ka keeruline teha paljude visuaalsete efektide pärast.

Materjal pärineb Kurmeti arhiivist, sealhulgas ka filmikaadrid, ETV arhiivist (sealsete kaadrite eest maksime pööraselt palju raha) ja minu enda varamust.

• Mismoodi sõnastada Toivo Kurmeti rolli eesti muusikaloos?

Toivo Kurmet on Eesti KÕIGE väljapaistvam melodist. Tõeline meloodiate meister. Tema rolli on võimatu üle hinnata. Eriti pärast seda, kui sügisel ilmub tema popsümfoonia, mis kohe valmise perioodil 1969 keelustati. Toivol läks tookord õhk välja ja teos jäi pooleli. Püüdsime Göteborgis seda kuidagi lõpetada. Aga salvestuse viimistlemine on ikkagi veel poolik. Seda teost ootavad kannatamatusega Londoni sümfoonikud. Lühidalt – Toivo Kurmet oli haruldane muusikaline gigant, kelle sarnast me vaevalt lähema saja aasta jooksul Eestis näeme.

Tema suur eeskuju, melodistist itaalia maestro Gian Piero Reverberi on õnneks ikkagi veel aktiivselt meie hulgas.

Kui Arvo Pärt läks üle harmoonilisele muusikale, oli see suursündmus, meloodiate vormimiseni pole ta seni jõudnud. Kurmet oli aga üliandekas melodist ja harmonist ühes isikus.

Targad mehed on öelnud, et meloodia on muusika hing. Meloodiata muusika on seega hingetu looming. Need vähesed, näiteks minu advokaat, kes filmi on juba näinud, väitsid, et olid pärast selle vaatamist mingis õnnestavas lummuses ja rahulolus, nad olevat saanud haruldase elamuse. Seepärast on mul lootust, et film pole ebaõnnestunud.

Seoses filmi esilinastusega avaldan ka kaks Kurmeti teose partituuri, nii et orkestrid saaksid neid mängida.

• Kas võib öelda, et Kurmet oli sisuliselt eesti omamaise biitmuusika teerajaja? Kui ma ei eksi, siis "Virmalised" oli rock'n'rolli ajastul esimene Eesti bänd, kelle repertuaari tuumiku moodustas mingist hetkest omalooming, mitte lääne cover'id.

Võib küll öelda nii. Lõpuks mängisid "Virmalised" ainult Kurmeti loomingut.

• Millal ja kus filmi "Meloodiate lummuses" näha saame? Kas võib loota seda ka Rakvere Teatrikinos näha?

Filmi maailma esilinastus toimub Tallinna kinos “SuperNova” Narva mnt 27 (Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool) esmaspäeval, 3. juunil 2013 kell 18, kordusseanss 19.30.

Lisaks näitame veel filmi Tartu kinos ”Athena” (Athena Keskuses – J.N) Küütri 1 teisipäeval, 4. juunil 2013 kell 18 ja Pärnu hotellis ”Strand” (Tammsaare pst 35) kolmapäeval, 5. juunil 2013 kell 18.

Tahaks seda kindlasti näidata Rakveres sügisel seoses Kurmeti popsümfoonia laialdasema tutvustamisega.